salver

Mul selline küsimus, et kas massiperioodil on kasulik teha peale treeningut 2 – 3 korda nädalas 30 minutit aeroobset treeningut (jooksmine, stepper)?

Erinevatest kohtadest lugedes tulnuks üldse jätta ära aeroonne treening peale treeningut!!! Kas see jutt vastab tõele?

Mida arvate teie: Kas siis aeroobne treening aitab lihastel paremini kasvada?

september 10, 2007 at 9:46 e.l. in reply to: söök enne trenni #124763

salver

Member

H’sti veic off topic, aga:

Olen aru saanud, et suurem toidukord peaks olema ca 2,5 h enne trenni algust. Olen lugenud ka sellest, et kui tarbida enne ja/v6i trenni ajal sysivesikuid, siis rasvap6letust eriti ei toimu.

Kas teen 6ige j2relduse, et 2,5 h enne trenni oleks m6istlik syya v2hem sysivesikuid ning energiaallikateks valida rasva&valgu p6hiseid toite ning sysivesikuid tarbida kohe p2rast trenni taastumiseks (koos valguga)?

P.S. On topic: ma vahest ostan teel trenni putkast yhe batooni shokolaadi – kui k6ht liiga tyhi on. See on nii v2ike kogus, et v6ib vist vabalt ka 10-15 min enne trenni syya, v6i ma eksin?

parem see shoks ära süüa, kui et tühja kõhuga trenni minna.

ja see 2,5h enne trenni söömine pole mingi reegel….. mina söön nt 3h (suur/toekas eine) v 2h (kerge eine) enne jooksma minekut. Selleks ajaks on toit maost kadund, hea kerge joosta. Sama ka enne jõusaali…..kui kõht läheb trenni ajal nii tühjaks, et segab treeningut, siis edaspidi tuleks trennieelset söögiaega nihutada hilisemaks v siis süüa rohkem. Ja treeningu ajal pole vaja süüa midagi (vihjan algajatele), kui siis ainult nt spordijooki juua (treeningu kestvus on ka siin määrav). Ise tarbin Spartakiaadi ja super enesetunne on.

Toitumis- ja treeningualaseid nõuandeid ei saa võtta üks-üheselt, et keegi kuskil kirjutas/ütles ja et nii ongi. Praktiseerige ise ja katsetage, kuidas teile sobib. Keegi ei saa 100% väita, et see ühele või teisele sobib.

Treeningut aeroobses tsoonis meeldib mulle aga just alustada tühja kõhuga, sest olen avastanud, et nii on töövõime suurim (insuliini tase veres on normilähedane). See on omane aga isiklikult mulle, võibolla ka mõnele teisele ja kindlasti ei tasu seda puhta kullana võtta.

EDU

september 10, 2007 at 6:52 e.l. in reply to: kreatiin gaseeritud veega? #124740

salver

Member

olulisem gaseeritud v gaseerimata veest on kreatiini kasulikkuse juures süsivesikute sisaldus. Kui gaseeritud vesi meeldib ja mulksuma kõhus ei hakka – palun väga. Isiklikult ei soovita ja ise ka ei tarbi.

september 10, 2007 at 6:11 e.l. in reply to: mesi #124733

salver

Member

nagu iga asjaga….. ülemäära tarbides muutub igasugune tervislik toitaine kahjulikuks…..söön ise ka mett ohtrasti….ikka seda õiget, tarumett. Koos meega läheb ka ca 1 päts saia v siis pool pätsi leiba päevas….nt eile pärast sügisjooksu, kella 16.00 ajal sõin terve saia ja mõned viilakad leiba meega ja muud ei sööndki enam sel päeval. Aga ma kuulun ka nende “õnnelike” hulka, kes võivad “patustada” üsna tihti ilma, et mass liigselt suureneks.

september 3, 2007 at 12:07 p.l. in reply to: Kramp või liigesevalu ? #124221

salver

Member

Tere! kõndisin siis täna ja äkitselt lõi jalga sellise krambi et enam jala peal ei püsinud ,käisin arsti juures ja kirjutati mingit põletiku geeli mis praegu jala peal.Kardan et sain oma vitsad kätte eilse trenniga,nimelt aeroobsega kus ma jooksin tund aega ,vahel sadas vihma ja tuul oli üpris kõva.On kellegil samamoodi juhtunud ja kaua see kestis ,abi oleks teretulnud sest siiamaani on lihas valulik ja kõndimisega probleeme.

Ette tänades

Mida arst diagnoosis?

Mul on rattasõiduga nii juhtunud, aga põhjus oli väheses vedeliku tarbimises ja kramp lõi säärde sõidu ajal, mitte järgmisel päeval. No ja paar päeva andis ikka tunda küll. Xdream’i ajal on ka korra kanuus krambi jalga löönd aga see oli ajutine ja mõne min pärast polnud miskit tunda enam

august 24, 2007 at 4:56 p.l. in reply to: Rasvad/valgud/süsivesikud ühe kg kohta #123300

salver

Member

Kuule salver, palun põhjenda oma seisukohti.

Isegi kui ei soovita lihasmassi kasvatada, siis sellise suhtega jääb vähegi aktiivsem inimene minu arvates nälga ja energiapuudusesse VÕI siis läheb pekki (sõltuvalt süsivesikute tüübist).

Sa justkui vihjad sellele, et valgud “ei ole tervislikud” – äkki seletad lahti?

Alustades tagantpoolt, ei vihja ma sellele, et valgud oleksid “ebatervislikud”. Samas, 10-20% valke päevas üldkaloraazhist pole ühti nii vähe, kui ollakse harrastussportlane või tegeletakse sellise spordialaga, kus pole nõutud suur lihasmass. Sellisel juhul pole lihase ehitamiseks valku vaja…..vajatakse enamasti füsioloogilisteks protsessideks, mis inimese kehas toimuvad (baasainevahetuse käigus). Rõhutan just enamasti, sest kui inimene end ka liigutab, muutub ka ainevahetus aktiivsemaks, mille käigus on valkudel olulised funktsioonid, ja valku on ka rohkem vaja.

Ja nt 75kg inimese kohta, kelle päevane energiavajadus on 3000kcal, tarvitab päevas 300kcal (see on 10% ehk 75g) jagu valku (1g/keha kg kohta), pole ju üldse vähe, kui eesmärgiks on lihasmassi hoidmine (samas 20% puhul juba 2g/kg kohta!!!), AGA, ei väsi kordamast, jällegi INDIVIDUAALNE. Hetkel olen juba 4 kuud enamvähem sellise suhte peal toitunud – mass väheneb aeglaselt, rasv kaob, jõud säilib. Seega toimib – ELUS TÕESTUS.

Kuna ma pole toiduainetehnoloogiat õppinud, siis saan edasi anda seda infot, mida ise lugenud/kogenud olen. Sealhulgas on aga väga erinevaid artikleid/raamatuid erinevatele sihtgruppidele (kulturistid, tervisesportlased, mehed, naised JNE). Ja väita midagi toitumise kohta võib palju. Konkreetsemaks saab minna alles siis, kui inimese kohta on teada võimalikult palju üksikasju: kui aktiivne ta on, milliste spordialadega tal varasemalt on kokkupuude olnudja millega hetkel tegeleb, tema eesmärgid, kuidas toitunud jne. Antud juhul ei avaldanud teemaalgataja aga ühtegi teavet enda kohta. Seega ei saa spetsiifikast rääkida.

august 24, 2007 at 1:01 p.l. in reply to: Rasvad/valgud/süsivesikud ühe kg kohta #123274

salver

Member

Süsikaid 4-5 korda rohkem kui valku? Sellise suhtega vist ilma väga pekiseks minemata lihast eriti küll ei kasvata. “> Kui arvestada, et valku peaks olema keskmisel mehel kusagil 150-250 g vahel (1,5-2,5 g/kg), siis süsikaid 700-1000 g?

august 24, 2007 at 12:34 p.l. in reply to: Jooksmine #123270

salver

Member

Küsid selleks ilmselt, et minna sellele üritusele eks:

http://www.jooks.ee/index.php?id=47

Jooksu kohta soovitaks alguses seada eesmärgiks see, et joosta võimalikult kaua. Kui pole ennem jooksnud, siis 15 min jooksu sunnib juba peatuma ja puhkuma, põhjuseks siis mitmed asjaolud. Aga võiks nii teha, et joosta nii aeglaselt kui võimalik, ja niikaua kui võimalik alguses. Hea oleks kui suudaks 60 minutit järjest joosta, olgu siis kuitahes aeglaselt. Ja siis iga trenniga tõstadki kiirust, kuni ühe lhetkel jooksed kena sörgiga 60 minuti järjest peatumata. Et nii võiks teha alguses, siis saadki võhma või kuidas seda nimetada. Et siis eesmärgiks pole kiirus ega kilometraash, vaid suutlikus kauem joosta. Et see võtab omajagu kaua aega, et rahulikult tund jooksu teha, ei maksa selle eesmärgiga kiirustada. Et nii võiks teha siis.

Vastupidavuse arendamiseks peaks enim sobima HIIT+aeroobne ehk oluline on treenida vastavas pulsivahemikus. Olen ise ka teinud kestvusjooksu (umb 60-120min), kuid see mõjunud nii hästi kui seda tegi 3x nädalas HIIT+2xnäd aeroobne.

august 24, 2007 at 12:05 p.l. in reply to: Rasvad/valgud/süsivesikud ühe kg kohta #123264

salver

Member

Pigem oleks parem teada energiat andvate ainegruppide (valgud/rasvad/süsivesikud) suhtarve üldkaloraazhist.

Tervislik toitumine: 10-20%valke, 20-30%rasvu ja 50-70% süsivesikuid

Aga jah, neid “gramme/keha kilogrammi kohta” arve on pea igas toitumise artiklis siin. Ja enamik neist on spetsiifilised.

august 24, 2007 at 11:55 e.l. in reply to: Lugemiseks, mõtlemiseks, arutlemiseks! #123259

salver

Member

Marek kutsus inimesi üles oma arvamust avaldama, mitte ühe või teise seisukohti maha tegema. Samas oleks muidugi hea lugeda selgitusi selle kohta, mille põhjal on mingi nägemus asjast tekkinud. Et kui ei usuta, siis miks. Mitte läheneda asjale nii, et mina arvan nii ja et nii ongi. (pealkirjast “….kuidas asjad tegelikult on” osa jääb ilmselgelt vastamata)

Mina loen enda jaoks vähemalt “TÕESTEKS” sündmusteks need sündmused, mida ma erinevate meeleelundite ja aju vahendusel tajun või olen KORDUVALT tajunud. Teatavasti aga inimesed tajuvad erinevaid asju erineval määral. Üks kuuleb nt kõrgamaid helisid, teine ei kuule. Seetõttu on ka palju neid nähtusi, mida me ei taju aga mida me USUME, kuna keegi kuskil on tõestanud, füüsikaseadused nt. Kuid nagu viimasedki, ei pruugi TEGELIKULT asjad nii olla, sest aegade jooksul on nähtusi erinevalt mõistetud ja iga ajajärk toob kaasa “paremad” tehnoloogilised võimalused, avastamaks uusi asju või tõlgendamaks vanu teisiti.

Kuid meil on lihtsam ja muretum elada mõtestades asju lahti nii, nagu me ise heaks arvame ja meile kasulikum on. Vale on aga oma seisukohti teistele peale suruda.

See tekst oli minu jaoks üsna huvitav lugeda. Hea kui leitakse mingi nähtuse jaoks lihtsustatud mudel, mille põhjal saab teha järeldusi ja seletada probleemi olemust. Erinevate usundite teema suhtes olen ma üsna ebakompetentne, kuid antud artikkel (võib vist nii nimetada) sisaldas suurel määral põhjendatud väiteid, mistõttu ei suuda ma küll seda “pointi” ümber lükata ja väita lihtsalt, et see pole nii. Selline lähenemine on minu arvates tulnud jälgimisprotsesside tulemusena, nagu ka astroloogilised väited (nt. horoskoopide koostamine). Seega, kui keegi kahtleb selle teooria õigsuses/ebaõigsuses, tuleb eesmärgiks seada oma eesoleva elu põhjalk jälgimine ja teha vastava teooria kohaselt korrektuure.

Jah, ainus nõrk koht on selle juures juba varem mainitud kitsaskoht – kas see, mis hetkel toimub, on tagajärg tegudele või eeldus tulevikus toimuvatele sündmustele

august 14, 2007 at 9:40 e.l. in reply to: kalorite põletamine #122181

salver

Member

Aga kuidas näiteks nii oleks, et nädala see olen “korralik” ja nädalavahetusel võtan natuke lõdvemalt? Hulluks ju ka minna ei taha ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Viimase 5 päeva defitsiidid on näiteks -494, -1193, -1124, -368, -834 (No need muidugi ligikaudsed, sest nagu ma nüüdseks aru olen saanud, väga täpselt ikka arvutada ei anna) Äkki tohib nüüd nädalavahetusel natuke veini juua ja grillida? Olen kuulnudjah, et organismi pidev piitsutamine pole hea, et vahel tuleb ka päevakese kergemalt võtta, muidu läheb organism säästurežiimile. Kas see jutt on õige? Või ei ole hea selline solgutamine, et 6 päeva piirad söömist ja liigutad rohkem ja siis 1 päev lubad endale üht-teist??

ei saa üheselt vastata…..

Mina harrastasin ca 2 kuud sellist dieeti, et tegin omale menüü (2500-3000kcal), kusjuures õhtul vahetult enne magamaminekut sõin suure prae (kartul/pasta/tatar, kana/kala/kodujuust, toorsalat), samas lõppes ka trenn umb 22.00-22.30. Ja püstitatud eesmärgi täitsin suurepäraselt (2 kuuga 5kg kaotust). Proovisin kevadel ka varasemal kellaajal treeninguga alustada (päevane toidukogus sama), aga õhtul pärast trenni oli 2 söögikorda. Tulemus – mass tõusis!!! Järeldus – kõik on individuaalne ja pisiasjades kinni

Kui selliselt toitudes su mass väheneb, siis leiad ise oma küsimusele vastuse.

august 10, 2007 at 1:32 p.l. in reply to: kalorite põletamine #121728

salver

Member

Siis järelikult ikka sõltuvad need kulutatud kalorite hulgad kaalust? Seega võivad need arvutused ikka õiged olla, mis seal tabelites kirjas on minu kaalu kohta?

Ma vist hakkasin sellele kalorite arvutamisele ka pihta saama. Öelge ainult, kas ma saan õigesti aru ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Tervislik kaalu langetamine on siis, kui kulutad päevas u 500-1000 kcal rohkem kui sööd? Seega ma pean lahutama söödud kalorite hulgast kõigepealt need kalorid, mis kuluvad minu kehakaaluga inimesel põhiainevahetuseks ja siis lahutan veel need kalorid, mis kuluvad füüsilise tegevuse käigus? Ja kui tulemus on -500 kuni -1000, siis on ok? Või ei ole see nii lihtne? Aga põhimõte on ikka õige?

seda BAV’ile lisaks kuluvat kcal hulka ongi tegelikult kõige raskem määrata. Loe seda ka

august 10, 2007 at 1:15 p.l. in reply to: taastumine #121722

salver

Member

2 päeva tagasi tegin suht intevsiivselt rinna trenni (rind , triitseps, õlg) eile ja täna on rind üpris valulik(rinnalihaseid venitades on valus ja kõik tegevused milles on vaja rinnalihaseid kasutada on ebameeldiv sooritada- valu tõttu). rinnal peaks taatumine võtma ca 48 tundi, kuid ma ise ei ole eriti kindel kas ma nii kiiresti taastun.isiklikult mul,läheb valu tavaliselt 3ndal päeval ära. küsimus siis, et millal oleks optimaalne teha järgmine rinna trenn( intevsiivsema trenni puhul)?

teistel päevadel teen veel- (selg,biitseps) ja ( reied, säär)-lihasgrupp mis samamoodi 2-3 päeva valutavad on põhiliselt reied.

äkki pingutan trennis liiga palju ?

alles päev pärast lihasvalu kadumist võiks uue trenni sellele lihasgrupile teha

august 10, 2007 at 12:22 p.l. in reply to: kalorite põletamine #121717

salver

Member

” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Ahah…ma jooksen ka tunnike 10km ja minul näitab jooksulindil kalorikulu ainult 600 Kcal.

ma usun, et meie kaaluvahe on ka sutsu erinev ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>