salver

Sry mul igav tegu nagunii nalja teemaga.

Teema päises on kirjas et kangist saab teha 2 hantlit <-- seda võimlik igat moodi mõista (kang koosneb 2+ osast).

järgmine lause on et 2 hantlist saab teha kangi<-- (see piirab kangi 2 osa peale ära ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> )

ja suure tõenäousega on kangi ikka keskelt pooleks ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>. kahtlane oleks teha üks 40 cm jupp ja siis teine 120 cm ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

mul kah igav ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

on variant ju teha ka nii, et on üks pikk põhivarras, mille pikkus on võrdne kangi pikkusega läbimõõduga “mis iganes nendel tõstekangidel on”. Mõlemasse otsa pannakse astmelised torujupid, mille pikkus on sobilik ja käepärane hantli jaoks ning läbimõõt selline, et teda saaks põhivarda otsa lükata. Niimoodi peaks kang välja nägema siis.

See, kellel ajateenistus seljataga, teab, et seeriakorduste arvu suurendamiseks on vaja neid teha söögi alla ja söögi peale ja nii palju kui jõuad. Meil oli küll selliseid mehi (loe: poisikesi), kes algul jõudsid max 10 kätekõverdust, 3 kuu pärast aga juba 100 või isegi rohkem.

Kui täpselt ei tea, siis ei tasu ju teist inimest eksiteele viia.

Istudes jalgade kõverdamine on siiski ka reie kakspea lihasele mõeldud.

Kuigi jah harjutuse asendamine 1 seeriaga tundub küll natuke liiga vähe olevat. Äkki teha 5 seeriat?

Istudes jalgade kõverdamine on mõeldud täpselt samale lihasele, mis kõverdamine istudes. Vahet ju pole, mis asendis sa seda teed, reie tagumine lihas töötab igal juhul peamiselt (juhul muidugi, kui harjutus on tehniliselt õigesti sooritatud).

Nelipealihasele (reie eesmine osa) mõeldud harjutuse nimi on jalgade (reite) sirutamine. Tehke omale mõisted selgeks, enne kui soovitama hakkate.

see kulturismi võistluste võitjate ennustamine on nagu missivõistlustelgi. Publiku lemmik võib olla totaalne vastand zhürii arvamusele.

Pakun siis, et Ott tuleb esimese viie hulka, ehk siis 5.

Aga milleks sa pead talvel väljas jooksma?

Liigeste liikuvus väheneb hõõrdumise suurenemise ja liigesevedeliku paksenemise tagajärjel. Seepärast suureneb külmaga vigastuste oht, lisaks kukkumise oht. Külmatunne suurendab ärrituvust ja halvendab keskendumisvõimet.

Tugev kopsuventilatsioon jahutab hingamisteid tunduvalt. Mõne uurimuse andmetel suureneb külma toimel ülemiste hingamisteede põletikesse haigestumine. Talisportlastest esineb eelkõige murdmaasuusatajatel koormusega kaasnevaid hingamisteede vaevusi sagedamini kui teistel inimestel. Külmakoormus võib nõrgendada hingetoru ripsmete funktsiooni ja otseselt ka immuunsüsteemi talitlust. Pikka aega kestnud tugev treening külmas õhus kutsub esile astmataolisi põletikulisi muutusi bronhide limaskestas.

Olen ka viimased aastad aktiivselt jooksmisega tegelenud, peamiselt iseseisvalt, kuulates loomulikult ka targemate nõuandeid. Maryjane kirjeldas 90% ulatuses minu enda jooksuriietust talvel ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> . Erinevus ainult selles, et jalanõuna kasutan aastaläbi samu jooksutosse, mis siiani pole talvel häirivalt mõjunud (märkimisväärset tugijala tagasiandmist pole täheldanud). Jooksen enamasti lumisel pinnasel, mitte jäisel. Viimasel talvel, kui lund oli konstantselt vaid 3-4 nädalat, kasutasin selle aja suusatamisele. Tore vaheldus jooksmisele.

Selleks, et mingisugused hingamisteede põletiku nähud ilmneksid, tuleb ikka enda kohta üsna intensiivselt joosta. Kusjuures mina pole kordagi selle 3 aasta jooksul nohusse või kurguvalu kätte langenud. Distants kuskil (talvel) 10km ja kestvus jääb 40-50min vahele. Joosta tuleks nii, et hingeldama ei hakkaks, vastasel korral võivad Oldman’i poolt mainitud stsenaariumid küll tõeks osutuda.

Muidugi hea oleks kuulda jooksuspetsialisti kommentaare selle kohta, kas ja kuidas hingamine ja selle sagedus erinevad sooja ja külma ilma korral.

Kuule alessandro ma ei soovita kellegil üle treenida vaid just võtta asja rahulikult..Treeningu intensiivsus sõltub paljudest tegurites,mida ei sa siin keegi teine soovitada.Ütlen kohe ära ega 2- 3-el korral jooksmisel suur vahet pole,jookse parem vähem, kuid ära üle pinguta..kui tunned,et oled treeningu lõpus uimane või hakkab tulema külma higi,siis tea,et oled läinud liiga kaugele..selleks,et üle treenida ei pea olema proff.. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

üldiselt on ikka nii, et “proffidest” foorumikasutajad siin sellistel teemadel küll abi ei küsi ning sellepärast on teemaalgataja suhtes mõtetu ja kasutu anda infot selle kohta, kuidas sportlased treenivad. Ja tipptasemel jooksjate treening on tavaharjutaja jaoks kõike muud kui rahulik.

Soovitan ka lugeda/otsida/uurida siin foorumis.

Üldiselt soovitatakse kavasid vahetada 2 kuu tagant, aga keegi ei keela ka seda tihedamini teha.

Mõni vahetab igal treeningkorral harjutusi ja treenib lihaseid erinevas järjekorras. Isegi olen mõnikord teind nii, et kui peaks olema selja päev aga lailihas veits kange ja valus eelmisest korrast, võtan ette hoopis rinna, mis rohkem ornungis.

Siin faoorumi kavade juures on ka soovitused, kui mitu korda nädals tuleks kava läbi teha, samuti iga kava lõpus soovitused aeroobse treeningu kohta. Kui see ujumine on selline rahulik ja pulssi kõrgele ei aja, on see küll omal kohal.

Toitumiskava koostaja koha pealt on küll raske soovitusi jagada. Ühte teisele eelistades on vaja enne läbi proovida erinevad kavad ja testida neid sarnastes olukordades, mille järel saab alles objektiivse hinnangu anda. Eks sa vist sisetunde järgi pead otsustama, kelle valid. Muidugi kulturistide enda kogemused maksavad ka midagi ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

seeriate vahel soovitatakse tõstevöö maha võtta, kinnaste puhul ei oma küll tähtsust. Mina hoian neid kogu treeningu ajal käes. Tegelikult iga harjutuse, kus kasutatakse käsi, puhul on mugav kindaid kasutada (harjumuse asi). Pesemisega