salver
Forum Replies Created
-
Postitused
-
seal kuskil forelli tänaval pidi olema, ise pole käinud, aga sõber käis, odav vist ka.
Kristiine spordihallis
alaseljaharjutus oon veel ka: lamad selili, käed kõrval sirgelt, jalad põlvedest kõverdatud. Lamades asendist hakkad puusi üles kergitama, jättes turja vastu maad. Samas ei tohiks keha ülemises asendis ülemäära kõveraks lasta vaid kuni sinnamaani, kui tunned kerget pinget alaseljas….kui pinge on ainult tuharates või reie kakspealihastes, siis on sooritus mittekorrektne. Samuti ei tohiks kõrval olevate kätega kaasa suruda.
algaja puhul ju kõige olulisem keskenduda harjutuse soorituse “puhtusele”, mitte hakata “närima” kava järjekorra ja muu sellise kohta…..mina olen ka nii üht kui teistpidi teinud ja mulle sobib isiklikult kah rind,biitseps ühele ja selg, triitseps teisele päevale (kolmeks jaotatud kava puhul). See ei tähenda, et vastupidi oleks VALE.
Soovituste andmiseks oleks vaja teada selle valu iseloomu, ehk kus täpselt valu on, millal tunda annab, kas valu on pidev v lühiajaline jne. Selg on niivõrd oluline keha komponent, et siinse foorumi kaudu on suht mõttetu ja ka ohtlik nõu küsida, sest soovitaja ei tea, mis sul täpselt viga on. Ainus lahendus – spordiarst, kes omab teamisi ja praktilisi oskusi manuaalteraapiast. Tema oskab sulle tõenäoliselt parimat soovitada.
Kuigi füsioloogilisest vaatenurgast lähendes on tõesti lihaskiu erinevaid otsi eraldi võimatu mõjutada, olen siiski arvamusel, et pikemas perspektiivis näiteks on see vähesel määral siiski võimalik. Võtame näiteks rinnalihase ülemis osa. Asetame kaldpingi kahe ploki vahele ja teeme harjutust trossidega, sama liigutus nagu hantlitegagi kuid harjutuse ülemises faastis on lihasele tekitav pinge kõige suurem. Hantlite puhul on käsi üleval hoides pinge rinnalihasele minimaalne. Vaja läheb ainult õla ja rinnalihaste mõningast jõudu, et käsi sirgelt ülesse fikseerida. Suurim pinge selles asendis on ehk triitsepsil ja seda ka juhul kui kätt küünarnukist päris ära ei lukusta.Väidan, et trossidega seda harjutust tehes on võimalik rinna siseosale anda suuremat koormust kui kangi ja hantlitega tehes ja seega ka areneb justnimelt rinna siseosa paremini. Vähemalt muutub see osa rinnast pidevalt seda harjutust tehes eraldatavamaks ja paksemaks.
Tõsi ka seda harjutust tehes pinguldub üksikult võttes lihaskiud ühest otsast teise võrdselt, kuid mingi konks siin ikkagi on miks minu väide siiski paika peab. Millest see oleneb ei oska kahjuks pakkuda.
Või vaatame asja teisest vaatenurgast. Kui lihases tekib rebestus, vigastus, siis miks rebeneb lihas just sealt kust ta rebeneb, kas mitte seetõttu, et pinge lihaskius on selles kohas kõige suurem?
Kui see nii pole, siis miks ei võiks lihas rebeneda tollel hetkel mõnest teisest kohast või otsast???
Millest see sõltub? Loogiliselt mõeldes peab ju olema lihase katkemise kohal pinge suurem kui mujal lihaskius? Lihasvigastus võib ju tekkida nii selles kohas kus ta ühendub kõõlusega kui ka mujalt, suvalisest osast, kiu keskelt näiteks. Kas pole, või ma eksin siinkohal ja sellega oleks minu eelnev väite õigsus kummutatud?
Või veel, kui ongi nii, et lihas võib rebeneda ainult kõõluse kinnituskohast siis miks krt rebeneb ta just sellest otsast kust ta rebeneb??? Nõrgem kinnitus? Või ikkagi suurem pinge mingil põhjusel lihaskiu selles otsas?
Mõelge kaasa!!!
Mina usun, et inimese lihaskiudude käitumine erinevate harjutuste puhul on kindlasti erinev. Julgeksin analoogiat kasutades tuua näite metallide valdkonnast. Teatavasti kasutatakse ühe materjalide mehaanilise tugevuse (tõmbetugevus) määramiseks tõmbekatseid. Võtame vardakujulise katsekeha. Kes vähegi metalliõpetust saanud v ise katseid teinud teab, et tõmbekatsel puruneb varras alati (eeldus: et katsekeha tööpiirkond on ühtlase ristlõikega ja homogeenne) keskelt!!! Miks? Aga seetõttu, et vastavas ristlõikes on suurimad deformatsioonid, mistõttu selles piirkonnas ristlõikepindala väheneb ja tänu sellele toimub ka teatud hetkel purunemine – siin võiks küsida ka, kas inimese lihaskiud on terves pikkuses ühtlase ristlõikega, mina seda ei tea, pole füsioloogiat õppinud, lihtsalt oletus, tuginedes mehaanikale, et lihaskiud puruneb just sealt, kus on kiu ristlõikepindala kõige väiksem ja seetõttu pinge ka suurim (eeldades jällegi, et terve kiu ulatuses on summaarne sisejõud ühtlane). Siin tuleb kindlasti ka arvestada, et lihaskiu kinnitus on teisest “materjalist” ning selle iseärasuse tõttu ei pruugi ristlõikepindala lineaarset sõltuvust omada.
Visuaalselt lihtlabane tähelepanek. Kui jälgida kulturistide poseerimisi laval, nt Most Muscular poosi ajal, siis rinnalihas pinguldub täielikult alles poosi lõppfaasis….kui lihaskiud oleks terves pikkuses ühesuguse pingega, siis me ju sellist efekti ei täheldaks???!!! Mis ütlete!?
No tegelikult üsna suures osas siiski määravad.kui läheneda inimesele kui tervikule laiemalt, siis olen nõus, et geenid määravad kõik inimesega toimuvad protsessid ja nende toimumise iseloomu mõjutatuna väliskeskkonnast….
Siin ühes teises teemas oli mees, kes pärast arsti soovitusel tarbitatud preparaadi mõjul võttis 5kg lisamassi juurde….kui ta poleks seda teinud (kusjuures see ju sisuliselt tema valik), tõenäoliselt poleks mass suurenenud – nüüd võib väita, et see tehtud otsus oli ka mõjutatud tema geneetilise koodi iseärasustest, kuid selle mõju on ju kaudne…me räägime igapäevaelus otsestest mõjutajatest, või mis?
Lavamodelle alias Carmen Kass? Kui ongi siis ma väga Carmeni üle ei kurdaks…..Heidi Klum, Tyra Banks jne
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
Nad lausa supermodellid…..
oleneb kõik vastava kollektsiooni disaineritest, kuid ma pidasin silmas neid ameerika tüdrukuid, kes vastava modellilepingu saamise eesmärgil on nõus ennast 40kg-ni näljutama – nende jaoks sobiks küll Sinu väljend, et “ära puutu, muidu puruneb” – kuid nende puhul ei saagi rääkida mingite lihaste olemasolust.
et tekkis siuke tahtmine küsida, et kas meeldib,kui tüdrukul/naisel on kõhulihased ?” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Otse vastates, siis jah meeldivad, vägagi meeldivad….vastupidine variant poleks mõeldav, kuna siis poleks tegemist enam naisega, isegi inimesega mitte.
Saades aga küsijast aru nõnda, et kas kõhulihased meeldivad siis kui nad on silmaga nähtavad – see annab ülevaate tema harjumustest, kas ta treenib/liigutab ennast v mitte….minule on olulisem see, et ta elaks tervislikult ja toituks mitmekesiselt….naiskulturistid ja pidevalt dieedil olevad naised, eesmärgiga lihaseid välja tuua, seda aga mitte ei tee.
Ma tõesti ei leia K. Nightley kehas seda täiuslikkust, ta on peenem kui piitsavars, korra ümbert kinni võtad ja on oht, et läheb pooleks” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> , kas see on tõesti geenid, et ta nii peenike ja kleenuke on? (siin ennist väideti nii)
Aga see rohelises neiu pilt oli väga viis pluss.
Kui sa oled kunagi näinud lavamodelle, siis nende kõrval on Keira ikka “paks”.
Ja geenid ei määra seda, kui palju kellegil mingil ajahetkel rasva on, rasva tekkimise ja kadumise iseloomu ja selle eelispaiknemist kehas aga küll.
Ma ei saa aru kust sa seda võtad et ei ole vaja süüa rohkem kui 3 korda päev? Sa oled ise vana tegija ja kas sa siis ei tea et sööma peab iga 2-3 tunni tagant.Kui täpsustada siis ei pea iga 2-he tunni tagant sööma kõhtu täis et oleks raske hingata:) aga midagi näksima peab! Selleks oma põhjus. Kui huvitab siis küsi.
toitumise kohapealt võib vaielda lõputult…. nii palju kui on maailmas erinevaid koolkondi, on ka erinevaid arvamusi, ja ÕIGE v VALE on suhteline ning ainult kitsa silmaringiga inimene võib nii väita….. tutvu veidi nt. idamaadest pärit tõekspidamistega.
ma tean, et mõni niisutab uriiniga nägu
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Pidavat mõjuma tervistavalt.
mul muidu kodus pink ja raskused olemas aga sinna j6uab nii harva et jah:(kus sa siis trenni teha tahaksid ja saad, kui sa saali ega ka koju ei jõua?
…ja kätekõverduste kohta on ka häid soovitusi, olenevalt, mida saavutada tahad.
ainult minu arvamus: sa muretsed liigselt hommikuse söögi pärast, mina nii palju ei muretseks, pigem tuleks tähelepanu pöörata just toitumisele päeva teises pooles, siis kui sa trenni ei tee.
Ma kevadel harrastasin ka hommikujooksu (sa pole märkinud, millist treeningut kasutad, kuid sinu kehakaalu juures joosta ei soovitaks, eriti keel nii kaua). Mulle mõjus jällegi paremini tühja kõhuga jooksmine (siin on jällegi vastakaid arvamusi). Pärast seda sõin alles hommikusöögi (puder, 2 viilu leiba, 2 muna, juustu, mahl, jogurt, kohupiim), selline toekam.
kuidas küll inimesed ei mõista, et kahjulikkus ei peitu toiduaines endas vaid selle koguses, mida sisse süüakse. Igasugune kasulik asi muutub üle teatud piiri tarbides kahjulikuks ehk toksiliseks.
Need, kes ei tegele tippvõistlusspordiga vaid tahavad olla lihtsalt heas vormis ja tunda elust rõõmu, mina kaasaarvatud; ei pea ju koguaeg, päevast-päeva mõtlema ja vaagima ja arvutama oma k…di kaloreid….mul on päeva jooksul vaja hulga olulisematele asjadele mõelda (loomulikult on mul ka juba sisse juurdunud vastav korrapärane ja mitmekesine toitumisstiil)…. see nn tervislik toitumine on kui elustiil, mis seisneb osalt ka selles, et kui mul pole aega midagi “head ja tervislikku” kokku keeta, siis mitte ma ei lähe kiirtoiduputkasse ja ei osta omale suurt maxiburgerit vaid joon hoopis poest ostetud jogurtit ja närin miskit kuivatatud puuvilja v müslibatooni kõrvale – ajab ju kiirel hetkel asja ära.
