salver

Ott Kiivikas joob ka enne ja ka trenni ajal fat burnerit, mis lisaks rasvapõletamisele aitab kaasa ka lihaste taastumisele L-karnitiini kaudu. Kui enam rasva pole, mida põletada, siis lihas selle joogi manustamisel vast ikka kaduma ei hakka ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

mina üldiselt lähtun põhimõttest, et terves kehas terve vaim….ja arvan, et elektriimpulsside abil küll endale tervisest pakatavat keha ei saa. Minu loogika ütleb, et inimene areneb kõige paremini looduslike võtete abil, ehk kus kehtivad elementaatsed mehaanika seadused. Seega tööd teeb lihas siis ja ainult siis, kui talle mõjub mingi jõu õlg…see väristav liblikas, v kuidas iganes seda nimetada tuleb, seda küll ei anna

biitsa punnitades (ilma raskuseta) lööb krambi sisse. Normaalne?

mul tegi natsa aega tagasi õlg samamoodi…ise jõudsin järeldusele et see võib tuleneda vedelikupuudusest.

vaadates tema veidi ebamääraselt suuri (nt mõne Eesti kulturisti kõrval) jalgu, siis tekib küsimus, kas ta üldse mahub sellisel kombel riiete sisse ära nagu meie lihtsurelikud…..

tere!

Minul kokku niipalju jõusaali aastaid ei tule, kui olen teinud muud sporti aktiivselt. Sinu pilte vaadates tundun olema umbes samasugune…muidugi minu enda jaoks ei midagi erilist veel. Trenni teen 3-4 korda päevas kolmeks jaotatud kava järgi ja mulle see sobib. Kusjuures hea on just see, et jalgade jaoks on eraldi päev.

Toitumise kohapealt on jah nii, et üritan tarbida ka kuskil 200g valku/päevas (ainus asi mida ma jälgin) ja süsivesikuid nii “tunde järgi”. Siiani on tunne hea olnud nii enne kui ka pärast trenni…kahese kava järgi treenides ei olnud pärast trenni hea tunne, kuna see nagu kurnas täiega ära.

Sinu valgukogus on jah ikka imeväike. Sellega nagu lihased eriti kasvada ei taha. Enne kui ise hakkasin toitumist jälgima ja sõin mida kätte sain siis ega kiita polnud….enesetunne treeningul loid ja lõpus raänk väsimus. Ma ikka tegin looma kombel trenni ka vahepeal…

hetkel pole sarnaseid pilte vastu pakkuda, aga kavas on need sel suvel veel teha…

Jõudu ja tervist

tere! Ütleks ka oma arvamuse sekka.

Esiteks nõustun selle kontingendiga, kes arvab, et steroidide jms ainete, mis kahjustavad eelkõige enda tervist, keelustamine ei too midagi head kaasa. Kasu oleks tegelikult ainult inimesele endale, kui ta neist piirangutest ka reaalselt kinni peaks.Kasulik on ta ka “puhast” sporti propageeriva mõtteviisi jaoks. Neid üksikuid leiab vast veel, kuid need on tühised miinuste kõrval.

Riiklik seadusandlus tegeleb asjadega, mis on ühiskondlikult kõige suuremad valupunktid ja dopingu teema kunagi sinna küll välja ei jõua, sest tarvitamise tõttu vahelejäänu või (mitteusutavalt) mõne kriminaalse asjaga hakkamasaanu eemaldatakse võistlustelt olenevalt rikkumise astmest ja vaevalt ta sellisel puhul dopinguaineid edasi tarbib…seega ei saa neid samastada ka narkootikumidega.

Kui vaadeldagi dopinguga seotut laiemalt, siis kehtib laias laastus 2 olulist spordi funktsiooni: pakkuda meelelahutust, teha äri.

Ammu ei propageeri sport enam tervislikku tegevust (praegu on selle asemel tervisespordi nime all tuntav tegevus). Oluline on üksteiusest parem olla, ehk siis “ära teha” ja sellega omale rohkem kuulsust ja raha teenida. Dopingu on sel juhul ju abivahend selleks…nii nagu on müüriladujale abivahendiks kellu ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> , ilma milleta tema töö oleks raskendatud. Pean ausalt tunnistama, et ma pole lugenud ja ei ole ka kursis, miks hakati ÜLDSE keelustama dopingut ja sellega seoses ka aina uute stimulaatorite registreerimist. Kas keegi teab? Minu arvates saab siin olla ainult võrdsuse mentaliteet, mitte aga nt tervis. Nagu siin eelnevalt korduvalt on öeldud, on tervis iga inimese enda asi. Mina nt võimaluse korral (peaks isegi ütlema, et va. viimase häda korral) ei tarvita medikamente, mida arstid mulle määravad, sest need pole tervisele kokkuvõttes head – nad ainult ravivad sümtomeid, mitte aga põhjust. Seega kes on omale eesmärgiks seadnud head esinemised nt kulturismi võistlustel, see peabki pühitsema oma eesmärki, valimata vahendeid ja see peakski olema tema enda vaba valik, missest et see seab võistlejate vahele ebavõrdsust.

Teine küsimus on see, kas iga sportlase nime taha märkida ära, kas tulemus saavutati “keelatud aineid” (sellisel juhul endised keelatud ained) kasutades või mitte….ma ei kujutaks muidugi selle tagajärgi ette, aga sellisel juhul ei peaks ka sportlane ise tarvitama lisaks keemiat selleks et neid aineid neutraliseerida dopingutestide jaoks ja testid oleks ka ilmselt odavamad. Vist suht jabur jutt aga mõtlemisainet siiski ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Veel mõni märkus, eelnevale. Eelmise mõtte teaostus oleks plussiks ka dopingutööstusele ja muudele teadust tegevatele ühendustele. Mis oleks veel parem kasutatava dopinguaine testimise läbiviimiseks kui võistlus ise…sel teel oleks ju võimalik teha analüüse ja saada parem ülevaade mitmete seni tundmatute toimete ja kõrvalmõjude kohta.

Mitmesõnaga: dopingutarvitamine ei kao maailmast ja spordist kuhugi, ja selle asemel et tegeleda keelustamisvõimaluste otsimisega, peaks hoopis mõtlema vastupidises suunas. Ega see ei eelda, et nii peabki tegema, vaid eesmärk oleks analüüsida ka vastupidist varianti. Sest minu arust kaasneb igasuguste keelustamistegevusega palju suuremad, mitmeid kordi suuremad, kahjud (materiaalsed eelkõige). Ja kuna dopinguainete tarvitamine ei kuulu ka maailma kui ka riiklikul tasandil suuremate riskigruppide hulka, siis ei tasuks selle asjaga üldse tegeleda. See kõik on puhtalt minu arvamus ja kahju on neist, kes ei aktsepteeri teiste arvamusi ja üritavad neid täiega maha teha, häbi neile

Jõudu