salver

Ma ei saa aru kui palju valku ma siis ikkagi sööma pean , kaalun ise 68 kg , ühed ütlevad et 1,2-1,7g/kg teised üldse ,et 2grammi/kg .Vahe on suur , öelge siis keegi konkreetselt ära palun !

konkreetselt ei saa öelda, võib ju öelda, aga see ei anna midagi, kui see sulle ei sobi. Mina teen nii, et kalkuleerin umb välja päevase valgu hulga, mida söön ja talitan nii mõnda aega, nt 2-3 nädalat, teen hirmsalt trenni ja kui tulemusega rahul pole, siis vastavalt muudan toidu koguseid. Nii lihtne see ongi. Lisaks valgule muidugi on olulised ka teised energiaallikad (süsikad, rasvad).

Kui eesmärgiks on lihaskasv, siis sellise toitumisega ei näe sa mingit arenemist. Ikka 2 tundi. Max võib olla 4 tundi. Keha vaja kogu aeg toitaineid, et need saaksid pidevalt nö ringleda su kehas ja ei tekiks tühja kohta. Lihas arendamiseks on see väga tähtis!

Enamus sai juba öeldud autorile.

Nii palju veel, et alkoholiga võiksid ka piirduda.

Kohviga samuti. Saia leiba võid süüa, saiaga püüa õhtupoole rohkem piirduda, kuna on süsivesikuterohke. Muidugi kui eesmärk on mass, siis miks ka mitte. Leib on tähtis ja on väga kiudaineterohke ja kusjuures peakski olema päevaste menüüde sees!

Trennis peaksid tõesti jooma. Ise ma ei joo paljast vett, panen viinamarjasuhkrut (glükoos) vee sisse. Võin soovitada sama ka sulle.

Kui oled algaja, soovitan algul üldfüüsilist vormi paranda, tehes 3x nädalas. Iga trenn kogu kehale 1-2 harjutust, võid ära jaotada ka ala- ja ülakeha päevadeks.

Harjutusi tehes, ei peaks seeriaid üle 4 olema, on olemas ka erandid, kuid praegu jätaks välja ehk. Soovitatakse 3-4 seeriat, korduste arv peaks jääma 6-12 vahel tõesti, kui eesmärk on lihasmass. Pikkade seeriatega saavutad reljeefi. Pausid, nii harjutuste vahel võiks olla tunde järgi, kuid päris puhkama ka jää. Väike intensiivsus võib olla.

puhas tõde see nüüd küll pole, et iga 2 h tagant. Oleneb ju söögikorra kogustest, personaalsest ainevahetusest jne. Võimalus on siinsamas amazonis BAV arvuti (ma ise pole küll seda kasutand, kuid ma ennetan seda kasutanud inimeste soovitusi) abil välja selgitada energia kogus, mida sul tuleks päevas sisse süüa, sealt edasi pole juba probleem jaotada need päeva peale, no kasvõi 2 tunni tagant. Kuid parim soovitus – hangi omale spetsialisti poolt koostatud toitumiskava.

üks mu tuttav “jälgija” ütles, et kartul annab 2 punkti kuni mingi koguseni ja sealt edasi kogust suurendades punktide arv ei suurene. On mul õigus?

Kuid liha annab kindlasti rohkem. Seega see praad 4punkti tundub isegi lapsele väike kogus olevat. Ehk oli näpuveaga tegu ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Ma pole veel trenni läinudki aga juba on kõht tühi.

Järgmisest nädalast hakkab kõik peale.

Enne olen teinud noh nii kuidas viitsin ja kui üldse viitsin,ei midagi kindlat.

Jõukas käisin kevadel ka mingi paar kuud,nädalas 1 või 2 korda ja hiljem ujumas.Kui kasutegur oli väike ma arvan,sest rohkem sai niisama sõbraga juttu aetud ja ei midagi muud ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Niiet,võileiva ja kohvi korrad tuleks üldse ära jätta??

Ja millal on parem Fat Burner alla laksata,enne või peale trenni?

Tänud ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

rasvapõletusjoogid ikka enne trenni. Mõned joovad seda joogijanuks ka muul ajal.

Üks korralik toidukord 2…2,5 tundi enne trenni oleks ka päris hea. Päris tühja kõhuga ei maksa ka trenni teha.

Nö halbade geenide taha “pugemine” on tõepoolest taunimist väärt – selles suhtes olen sinuga igati nõus. Aga see, milline on inimese nn normaalne rasvaprotsent erineval eluetapil ja mingi toitumisharjumuse korral, on siiski geneetiliselt määratud: rämpstoitu süües üks inimene läheb paksuks, teine mitte, kuigi nende kehaline aktiivsus ei pruugigi erineda.

Kui šimpans ja inimene erinevad geneetiliselt nii vähesel määral, siis järelikult on need 1,3% määravaks. Ega see madal erinevusprotsent ei välista veel seda, et geenid meie arengut määravad. Pigem see just kinnitab seda: väike erinevus geneetikas-suur erinevus arengus.

Väitsid, et geenidest määratut saab muuta – tegelikult siiski mitte, kuna geenid ongi need, mis määravad, kuidas reageerib meie keha ja mõistus erinevatele mõjutustele. Kirjutasid, et seda, kuidas me geenide poolt määratud oleme, saab muuta, nt jõusaalis treenides saab kasvatada lihast, aga teatud piirini. Aga see piir on asi, mis on geenide poolt paigas. Ja mis tähendab: “seda, mis sul on geenide poolt antud, saab muuta”? Geenide poolt otseselt “antud” ei olegi midagi. Geenid määravad inimese potentsiaali, milliseks ta areneda-muutuda-saab. Aga see, milliseks ta areneb, sõltub juba sellest, millised on mõjutused inimese (või mõne muu looma) kehale ja psüühikale. Nt see, kas inimene läheb ja arendab end jõusaalis kehaliselt ja nt koolis vaimselt ning millised on tulemused, sõltub sellest, milline on tema geneetiline soodumus. Loomulikult on inimene mõjutatud ülimalt suurel määral keskkonnast tulenevatest mõjutajatest, kuid inimesest endast, tema geneetilistest iseärasusest, tema psüühikast on sõltuv see, kuidas ta ühele või teisele mõjutusele reageerib-kas ta läheb jõusaali, sest sõber käib, või ta mängib selle asemel kodus arvutimänge, kuna teine sõber kutsus teda. Seega etendavad pärilikkus ja keskkonnast tulenevad mõjurid inimese arengus suurt rolli, kuid inimesel ei ole võimalik oma geneetikat muuta, nt käies jõusaalis ja kasvatades lihast. Muutub inimese väljanägemine, mitte geneetika ja sellest tulenev soodumus treeningule vastavalt reageerida.

Juhin veelkord tähelepanu, et geenidest ehk antud konteksti mõistes pärilikkusest kõneldes tuleb silmas pidada nii füüsilist kui ka psüühilist aspekti, seda enam, et ka inimese psüühikas toimuvad protsessid on ühel või teisel moel tingitud reaalselt toimuvatest, keemilistest protsessidest.

See, et oleme “megalt erinevad”, nagu kirjutasid, tõendab ju veelkord, et oleme geenidest igati mõjutatud. Sest kui me ei oleks erinevad, siis reageeriksid meie kehad ja meeled välistele mõjuritele ühtmoodi. Kuna meie geneetiline kood on erinev, siis oleme ka erinevad nii välimuselt kui ka mõttemaailma poolest.

Down`i sündroomi näide, mille välja tõid, on väga hea – selle sündroomiga inimesed ei ole võimelised arenema ja reageerima keskkonnast tulenevatele mõjutustele nii, nagu nt Sina ja mina. Kui geenidest inimese areng ei sõltuks, ei oleks niisugusel inimesel ju probleemi ühiskonnast arusaamisega. Kuigi erinevus down`i ja nö tavalise inimese geneetikas on esmapilgul väga väike, erinevad need kaks omavahel väga. Nad erinevad välimuse ja ennekõike psüühika poolest.

Ma ei ole väitnud, et geenid ilma välismõjudeta kasvatavad lihast, teevad targaks, ilusaks ja osavaks. Väidan, et geenid määravad ära inimese võimed reageerida, areneda vastavalt sellele, kuidas inimene ja teda ümbritsev teda mõjutavad; millised on inimese otsused, mida inimene enese keha ja vaimuga peale hakkab-ka see sõltub tema pärilikkusest e. geenikombinatsioonist ema ja isa geenidest. Ka see, kuidas laps areneb, kui talle anda kätte mänguasi, sõltub tema soodumusest ühe või teise asja vastu huvi tunda ja üht või teist oskust omandada.

Olen meeleldi valmis edasi diskuteerima.

minu eesmärk polnudki tegelikult antud teema postitaja probleemist kaugele minna. Mina ja prussak vaatame asju veidi erineva külje pealt. Sinu arutluskäik on selgesti mõistetav ja minu poolt aktsepteeritud, eriti see, et geenid määravad ja panevad paika inimese omadused erinevate nähtustega toimetulemiseks, kuid mina tahtsin väita seda, et inimene saab geenide poolt määratut kas kasutada või kasutamata jätta (mida ka greenu väitis). Näiteks kui inimene hakkab elu jooksul suitsetama, mis on üheks väliseks mõjutajaks, ja tal esineb pärast mitmete aastate möödumist vähkkasvajat, siis on tänapäeval vale öelda, et see oleks ilmnenud ka siis, kui ta poleks suitsetanud. Siin võiks filosoofiliselt väita kohe, et suitsetamisharjumusest tekkinud kasvaja tekkis tänu sellele, et tal oli selline eelsoodumus. Päsis ikka nii väita ei saa. Vähkkasvajad tekivad geenidefektide ehk geenimutatsioonide tagajärjel, mille tekkimise sõltuvus pärilikkusest on väidetavalt 5% kõikidest vähitekke juhtudest. Seega ülejäänud juhtumid on tekkinud inimese elu jooksul, elustiilist, mille all mõeldakse enamasti toitumisharjumusi. Sageli tekivadki mutatsioonid mitemete geenide ja keskkonnafaktorite pikaajalise koosmõju tulemusena. Ka siin saab ju väita, et just need geenid, mis nt mul on ja see trenn, mida teen, määravad minu arengu suutlikuse…jah õige, kuid mida selle eelneva jutuga tahtsin öelda, ongi see, et mina ise olen oma geenide peremees, ja minu tegevusest oleneb see, kas mingi geen avaldub või mitte. Ega inimese elustiili valik ei sõltu paljalt tema psüühikast, nagu sa väidad, vaid seda mõjutavad teised inimesed tema ümber, samamoodi ka kaskkond.

Su väited ja põhjendused on kõik õiged ja ma olengi nõus sellega, kuid meie jutul on erinevad eesmärgid. Mina väidan, et inimesega toimuvad muutused/ilmingud sõltuvad temast endast ja ta saab valida, kas ta teeb nii või naa. Sina aga väidad, et geenid elavad meie elu meie eest!!! Või ma eksin? Nii nagu igal teisel asjal on mitu tahku, on ka sellel. See näib olevat ju suletud ring – geenid määravad selle, kuidas me mingis situatsioonis käitume ja millised ilmingud meil esinevad, kuid meie tegevus mõjutab jällegi meie geenide avaldumist.

Selleks on muidugi ka teised foorumid, kus seda teemat laiemalt ja detailsemalt arutada.

minu prognoos langeb Kiivika kasuks