salver
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Iga selline keskmiselt aruka homopropagandisti artikkel sisaldab tavaliselt ühel või teisel kujul sellist möga. Mida see isegi peaks tähendama? Homode hulgas ei ole joodikuid ja vägivaldseid? Mitut lapsevanematest homopaari sa üldse tead? Või mis hobuseunenäo põhjal sa seda leiad?
Heterod hakkavad kõik kooris homosid armastama kui neile öeldakse, et vat teie olete sellised vägivaldsed joodikud ja meie selline tore korralik homopaar.
Negatiivse stereotüübi vastu võidelda vastandudes ja siis vastasest negatiivset stereotüüpi luues? Palju õnne!Ikkagi loetakse tekstist välja seda, mida tahetakse lugeda. Nagu kõmuajakirjanikud, kes janunevad uudise peale, mis edukalt müüb.
Sinu poolt tsiteeritud lausega ei oleks ega saakski kokku võtta minu terviklikku mõtet, see muide oli konkreetne näide, ei enamat. Näide ongi näide, mitte absoluutne tõde või absoluutne arvamus. Sellega tahtsin ümber lükata arusaama või õigemini juurdunud veendumuse, et homopaarid pole üldse võimelised lastest terveid ja normaalseid elujõulisi kodanikke üles kasvatama. Kui on kaks perekonda, üks korralik homopaar ja teine heteropaar, kelle hulgast üks on vägivaldne/joodik või kes iganes, kelle terrori all peavad nii abikaasa/elukaaslane kui ka lapsed kannatama, siis mina valiksin küll homopaari. Ütle nüüd, et sa tahad teist varianti – muidugi, ma ei väista, et on olemas inimesi, kes naudivad seda, et nende kallal vägivalda tarvitatakse, issanda loomaaed on kirju. Veelkord, homopaare ei tasu niivõrd palju karta, nagu seda suur osa inimestest teevad. Jah, tean küll homopaare, koguni kolme, kellega ma kokku puutunud olen, samuti on 2 üksikust homoseksualistist sõpra, kellaga hästi läbi saan. Nendest mulle piisab, et lahti saada igasugustest hirmudest nende vastu.
Vaadake enda ümber veidi ringi ka, lastekodud on hüljatud lapsi täis. Miks?????? Ja lapsendada saavad niikuinii väga heal elujärjel olevad perekonnad, kes peavad tõestama, et suudavad lastekodulapsele pakkuda paremaid elamistingimusi, kui ta seda lastekodust saab. Kui te teaks, kui keeruline ja põhjalik nö kadalipp tuleb läbida selleks, et last lapsendada, siis te ei saaks väita, et just üks heteropaar suudab paremat elu lapsele pakkuda kui samuti selle protsessi läbi teinud homopaar (kui seadus lubaks seda teha).
Nimelt, ühe asjaga ma tõesti nõustun – need paraadid ja muud oma seksuaalse orientatsiooni pealesurumisega seotud üritused on ka mulle arusaamatu ja ei näe ka nendes aktsioonides võimalust nende tahtmisi läbi suruda. Nagu mõni on väitnud, siis ühiskond pole selleks veel valmis, samuti selline tugev mõjutamine ei tundu tõesti efektiivsena. Sellegipoolest, need homod, kellega mina suhelnud olen, pole nendest üritustest osa võtnud ja ei pea vajalikuks barrikaadidele minna, vaid toimivad vaikselt samamoodi, nagu me kõik, kes vahel pole samuti ühe või teise otsusega, mis ühiskonnas toimub, rahul.
Teatavasti on äärmuslikud seisukohad ja teravad probleemid ühiskonnas alati populaarsed ja tähelepanu tõmbavad olnud. Iseenesest mõistetav ju. Ka energeetilisest seisukohast + ja – tõmbuvad nagu ka inimesed, kes on millegi suhtes äärmuslikult meelestatud. Seda on pea igas foorumi teemas selgelt äru saada ning loomulikult on need teemad osutunud ülimenukaks (kulturistide dopinguteema jms). Minu meelest aga selline käitumine, mis on, mis seal salata, üsna loomulik ja tavaline, ei lahenda mitte kunagi mingit probleemi täielikult ära. Üks ajab ühte, teine teist. Sinna vahepeale jäävad inimesed aga üldjuhul oskavad mõelda nii ja naa. Arusaadavalt on igal inimesel asjadest oma arvamus, sisemine tunnetus, kuid miks see inimestel nii erinev on? Nagu eelpool öeldud, nõustun samuti sellega, et see tasakaalustab ühiskonda. Energia jäävuse seadus või kuidas iganes seda nimetada. Isiklikult pole ma kunagi kuulunud äärmuslaste hulka, kes kiivalt ainult ühes suunas mõtlevad, kuna see veidi primitiivsusele viitav. Kui rääkida konkreetselt homoseksuaalidest, siis nad on lihtsalt üks kiht ühiskonnas, kes tahab inimväärselt eksisteerida. Tunnen samuti paari homoseksuaali, kes on väga toredad sõbrad ja töötavad soliidsetel ametikohtadel, tulevad oma eluga hästi toime ja oskavad inimestega hästi suhelda. Ülekohtune on neid haigeteks nimetada. Haiged ju ei tule oma eluga toime, neid on vaja abistada. Samas eksisteerib väga suur protsent inimkonnast kurjategijaid, kes teistelt elu võtavad, on minumeelest palju rohkem ühiskonda õõnestavad…. lisaks sellele on viimatimainitud tegelased oluliselt suuremaks häbiplekiks ükskõik millisele sugupoolele kui homod.
Ma ei väidagi, et ma tunnetuslikult pooldan sellist nähtust nagu homoseksualism. Kuid äärmuslikkusele ma ka ei kaldu.
Leian, et korralikud homopaarid on palju paremad lapsevanemad kui heteropaarid, kelle hulgas on kas joodikud, vägivaldsed või niisama ükskõiksed inimesed. Samas, kui mõned väidavad, et kui antakse homopaaridele seaduslik luba lapsi kasvatada, siis muutuvad nad vaimse ja füüsilise vägivalla ohvriks, siis ilma selletagi, et seda LUBA oleks praegu vaja, eksisteerib meil teravalt kooli ja koduvägivald. Juba praegu on see probleemiks ja miks arvatakse, et see siis süveneb. Nonsenss. Kuna juba praegu see vägivallaprobleem ühiskonnas eksisteerib, siis tuleb põhjust otsida mujalt, mitte homode kallale minna. Ja millistest peredest need homod tulevad? – heteroperedest….. Ma ei saa kindlalt öelda, et minu pojast omasooiharat ei saa, kuid ma saan anda selleks omaltpoolt PARIMA ja kasvatada teda selles vaimus, et ta homoseksuaalsusele ei kalduks. Ja kui kaldubki, siis saan kas ennast süüdistada või aktsepteerida, et asi on geenides ja olen võimetu seda muutma. Sellegi poolest ei muutuks minu armastus tema vastu ega toetus tema edasistele tegemistele.
Lisaks pole mul vahet, kas läheneda püüab mulle mees või naine, ühtmoodi ebameeldiv on see ikkagi. Erinevus võib ainult peituda selles, et erinevast soost ligitikkuja käitub sealjuures sooliste iseärasuste tõttu veidi erinevalt ja seega võib ühele või teisele kas verbaalselt või füüsiliselt erineval viisil selgeks teha, mida ma tast arvan. Mul on kogemusi mõlemat pidi, seega tean mis tunne see on ja sellepärast ma meest ja naist selles osas eristama ei hakka.
PS. Olen vägagi Katsiga nõus.
1. Treenerid peavad austama põhilisi inimõigusi, mis on võrdsed õigused igaühele, ilma diskrimineerimiseta soolise, rassilise, nahavärvi, keelelise, religiooni, poliitika, rahvusliku või sotsiaalse eripära, rahvusvähemuse või millegi muu alusel.2. Treenerid peavad austama iga indiviidi väärikust ja tunnistama nende panust. Nad peavad kindlustama, et ümbritsev keskkond oleks ohutu ja vajadustele vastav. See vastavus võtab arvesse sportlase vanust, küpsust ja oskuste taset. See on eriti tähtis noorte ja vähese ettevalmistusega sportlaste puhul.
3. Treenerid peavad austama võistlusreegleid. See austus peaks laienema nii vaimule kui kirjalikele reeglitele, seda nii treeningutel kui võistlustel, et kindlustada ausat võistlust kõigi sportlaste vahel.
4. Treenerid peavad ilmutama aktiivset austust võistlusi läbiviivate kohtunike ja ametiisikute vastu.
5. Treenerid kannavad lõplikku vastutust nende poolt treenitavate sportlaste võistlusvormi ja käitumise eest, kuid samal ajal peavad igati soodustama nende iseseisvust ja iseotsustamist.
6. Treenerid peavad kandma juhtivat osa dopinguainete vastu võitlemisel, samuti sportlaste teavitamisel nende ainete kahjulikust toimest.
7. Iga treener peab tunnistama, et treeneritel on võrdne õigus treenitavatelt sportlastelt edu oodata. Soovitused ja kriitika peaksid olema suunatud vastavale isikule, ilma et see oleks nähtav ja kuuldav teistele isikutele.
8. Treenerid peaksid säilitama kvalifitseeritud treeneri taset, nad peaksid teadma, et kvalifikatsiooni tõstmine on pidev protsess ja see saavutatakse läbi vastavate kursuste ja läbi praktilise kogemuse.
9. Treenerid peaksid koopereeruma kõigiga, kes võivad olla sportlase arengus olulised. Treenerid on vastutavad ka saadud teadmiste ja praktiliste kogemuste edasiarendamise eest.
10. Treenerid peaksid töötama avatult koos teiste treeneritega, kasutama sporditeadlaste ja –arstide abi ja aktiivselt toetama endi rahvuslikke alaliite.
11. Treenerid peavad austama treeneri imidžit, pidevalt säilitama individuaalse eeskuju ja käitumise kõrget taset.
12. Treenerid ei tohiks treeningu ajal kunagi suitsetada ega tarvitada alkoholi.
Kahjuks mõned eksivad nende punktide tõlgendamisel.
Eetikakoodeks on ju tore asi küll, kuid mil määral juhtkond selle täitmist ergutab ja kontrollib ja millised on karistused nende mittetäitmise korral.
Kahtlaselt üks-ühele tundub olema IAAF treenerite eetikakoodeksiga…..
Igivana ring – kas loll on see, kes aru ei saa või see, kes selgitada ei suuda…
On hea läbilõige siinsete esinejate näol erineva ajuvõimekusega inimestest. Kui inimene ei saa aru kujundlikust näitest vormelite ja jalgrataste vahel ja hakkab seda üks-ühele võtma, on ikka õudne küll. Kui ei ole piinlik nii küündimatuid postitusi teha, siis ei ole piinlik tänaval kusta, vargil käia jne..Mulle on tuttav reaktsioon sellele, kui keegi tuleb avalikult tõde välja ütlema. Siis ehmatatakse tõest niivõrd, et hakatakse tõerääkijat materdama. Küsimusele, kas tõde või mitte, ei jätku enam tähelepanu. Palju olulisem on teate vorm.
Mis ma tahtsin selle kujundliku väljendiga öelda, oli see, et “naturaalse” kulturistina pole mõtet “keemikutega” võistlema minna (nagu ka Kalmus ütles).
Nagu ka eetiline ning samuti ka teiste suhtes aus pole “keemikuna” “naturaalsetega” koos lavale minna. Ja kui minnakse, siis ongi see, et kui teised panevad, panen ka, kuigi seni, kuni pole tõestatud, et keegi pannud on, ei saa kellegi kohta öelda, et nad panevad…… Aga kui selline teguviis on meil siin kombeks ja nii mõnigi seda loomulikuks peab, siis öelgegi nii. Mina ei materda kedagi, lihtsalt minu jaoks on “petmine” spordis igatpidi vale teguviis.
Ja muide, mitte üheski valdkonnas pole nii ehk naa võimalik oma arvamuse välja ütlemisel arvesse võtta KÕIKI ASJAGA SEOTUD ASPEKTE. Tuleb teha kompromisse. Ei saa alati seada esikohale raha kui on olemas ka teisi väärtusi ja vastupidi.
Ks saab lollimalt veel küsida??? Ikka vaja puust ja punaseks teha? Ja mis puutub loogikasse siis neid esineb inimeste maaimas mitmeid. Vähemalt 3 peaks olema neist küll kõigile teada tuntud. Igaüks aga annab täiesti erineva tulemuse, seega loogika siin ei aita kedagi. treener Hr. Marek Kalmus. Igas valdkonnas, nii poliitikas, erasektoris kui ka minugi poolest kulturismis on omad telgitagused ja seal toimuv on tegijate siseasi ja kõrvaltvaatajatele jääb üle ainult siseringi inimeste juttu kas uskuda või mitte, teadmata tegelikku olukorda. Mina, kui lihvimata, juhendamist vajav jõusaalis käija, vajaksin just sellist treenerit, kes mind suunaks ja ütleks, kuidas õigesti teha. Praegu on situatsioon selline, kus kulturismiga mitte nii tihedalt seotud inimesed, kes otsivad just seda TÕDE ehk kuidas asjad tegelikult käivad, saavad vastuseks, et “otsi ise internetist” ja “kas saab veel lollimalt küsida” jne. Pedagoogiliselt täiesti vale ju. Marek, sul endal ka poeg kodus, peaksid ju teadma, kuidas endast nooremaid suunata ja õpetada, selle asemel, et solvad isiklikult neid, kes ei saagi kunagi teada, kuidas siis asjad kõivad selles atleetide maailmas. Selle asemel, et teha a’la 20 postitust, võiks siis tõesti midagi efektiivsemat välja mõelda. See on ju ilmselge, et kõik siinsed foorumlased tahavad/ootavad, et nende küsimustele vastataks ausalt ja otse ning ilma isiklike solvanguteta. INIMESED TAHAVAD KUULDA TÕDE, sest ega muidu need postitused a’la “ott on kaheoalgeline”, “tokko maffia” ei lõpe kunagi ja karavan läheb samamoodi edasi pikalt pikalt ja tegelikult kogub aina tuure. Edaspidi on juba inimesi väga keeruline vastupidiselt arvama panna, sest millist juttu peaks siis uskuma.</p>
<p>Mõned siin väidavad, et Hr. Kalmus räägib nii nagu asjad on. Kuidas ta küll seda teeb? Ainult läbi enda õigustuste ja rünnakute. Kui küsitakse otse, et noh rääkigu siis sellest ja sellest, kuid siis saadakse solvavalt vastuseks, oled “sitavanka”, “loll” ja mida iganes. Kus siin see “asjade” TÕDE siis on?</p>
<p>Sinu (M.Kalmus) ühest intervjuud sisaldavast artiklist võis välja lugeda selgelt, miks sa viimane kord keelatud ainet kasutasid oma ettevalmistuses. Point oli selles, et pole ju mõtet olla stardijoonel vormelitega, kui sul endal on jalgratas. Oled sa näinud, et kuskil võistlustel (ma ei pea silmas demonstratsioone, kus rajal vormel, sportauto ja mootorratas) oleks selline situatsioon olnud kus jalgrattur läheb vormelitega võidu sõitma. Jalgrattur läheb ikka jalgrattavõistlustele!!!!!! Sellepärast seal sinu poolt väljaöeldu sisaldaski minu jaoks ainsat arusaamatust, et miks sa teiste võistlejate eeskujul (ok, olukord sundis) samuti läksid ebaausat mängu mängima. Kas tõesti oli olukord nii lootusetu, et kui pääsen kontrollist, siis on kõik hästi ja kui ei pääse, siis olgu see jumala soov. Kui sa tahakid “maailma parandada”, siis selline käitumine tekitab just vastupidise reaktsiooni. Ma ei läheks ealesti vargile sellepärast, et niikuinii kõik varastavad, kõik ju sõidavad punase tule ajal üle ristmiku, ma siis sõidan kaa…. Mul on võimalus valida mõni teine tee, kuidas rikkaks/ilusaks/edukaks saada. Iga probleemi lahendamine saab ikka alguse inimesest endast. Kasutagem siis seda võimalust, ega halamine ei aita ju.</p>
<p>On üks tiibeti vanasõna: Pole ju põhjust muretseda asjade pärast, mida sa ei saa muuta, ning nende asjade pärast, mida sa saab muuta, pole vaja üldse muretseda.</p>
<p>Samamoodi öeldakse, et JA EGA MUUTUSKI TULEMATA JÄÄ, KUI ME TEEME ÕIGEID ASJU JA MEIL JAGUB PIISAVALT KANNATUST!</p>
<p>Ma ei ole kindel, kas suutsin kedagi sarnaselt endaga mõtlema panna, kuid vähemalt andsin ma omaltpoolt panuse ning mul jätkub ka piisavalt kannatust, et asjadesse, mis praegu väga segased, selgust saada.</p>
<p>Parimat</p>
<p>Silver</p>
<p></p>
</div><!-- .bbp-reply-content -->
</div><!-- .reply -->
<div id=)
ei ole küll “põkk” selle sõna kõnekeelses tähenduses, kuid tean, kuidas mina teeksin, kui oleks plaanis 6ks jaotatud kava järgi treenida. Mitte et see “ainuõige” oleks, vaid üks variant paljude hulgast:
1. üla- ja alaselg, trapets
2. triitseps, käsivars
3. jalad
4. magan kodus
5. rinnalihased
2. biitseps ja käsivars
7. õlad
Sellega saavad ka väiksemad lihasgrupid rohkem taastuda (nt pärast seljatreeningut pole küll tahtmist järgmisel päeval biitsepsitele suurt koormust anda).
ehk keegi seletab mida tähendab 3 x 8 – 10?saan aru et seeriad aga täpsemalt?
3 seeriat, igas seerias 8 kuni 10 kordust.
EDIT: Arctic Sport klubist rääkides, siis olen seal ka klient olnud pea 3 aastat ning ka väga rahul. Hoolimata suhteliselt kõrgest liikmemaksust leian, et sealsed treenimistingimused ja -võimalused on parimad, mida siiani kogenud olen.
Keegi teab palju Tallinnas asuvas articus liitumistasu on.Hindade kohta olen juba niipalju teada saanud et kui käija üx puha mis aeg maxab tsippa üle 1000 krooni kuu.Aga mis nende liitumistasu on?Nende kodulehelt infot ei saa seal saab aint miski ankeedi täita ja sis soovivad et kohale lähed ja tehakse sulle miski tuur seal ja sis saab vast hinna teada.Krt ma oma aega raiskan sellele.Käin tuuril ära ja kui hind mulle ei sobi?
Raisanud kütuse raha ja aega et teada saada, et hind vb ei sobigi mulle.
Alternatiiv kohaleminekule on sinna helistada. Telefoni nr. on kodulehel olemas.
Ma arvan, et sa võid spekuleerida nii vaimukalt kui oskad, aga sul pole lihtsalt piisavalt algandmeid teema kohta nagu sulle suurmees juba ütles.oma arvamus võib asjast olla ka nendel, kes “teemat” 100% ei valda. Küsiti, “Mida rahvas arvab?”. Seetõttu, tean ma ise suurepäraselt, mida ma valdan ja mida mitte. Võimalus on ju öeldu ümber lükata, ega ei peagi ju nõustuma. Pole ju vaja ärrituda!
Muidugi võid sa oma arvamust avaldada siin, aga vaevalt sa teemat valdad.ei valdagi, aga mis see siia puutub?
“Paaril viimasel aastal on selles liinis jälle tehtud järeleandmisi reeglites, mida on siis muudetud vastavalt. Testitakse loosiga ainult kahte finalisti. Ehs siis kahte kuuest esimesest. Riskiprotsent “kollidele”………. arvsetage ise.”
Siit võib artikli autor ju loogiliselt edasi arutleda, et kes rohkem maksab, see pääseb ka dopingukontrollist, ja loosi tõmbamisest on sel juhul asi väga kaugel. Edasi spekuleerides võib ka väita, et need kontrollitulemused ei pruugi kah olla kuigi tõesed.
Tegelikult ju kõik suur spekulatsioon, kas pole?
See, et praegused tipud keemiat panevad, saab olla ainult suure tõenäosusega tõene, ei enamat….ja sellest, et Ott 3 aastat tagasi paremaid kohti noppis, ei saa ju järeldada, et praeguses, oma parimas, vormis olles peaks ta saama veel paremaid kohti…..ega “teised” ka ju ei maga; ja kohe väita, et nad pole puhtad poisid, oleks ka ju ebaõiglane. Ei taha öelda, et Hr. Kalmus ja teised Eesti koondislased ei tea kulturismi tagamaid, vaid et kas pelgalt välimuse ja kesisema dopikontrolli põhjal saab nii põhjapanevaid järeldusi teha?
suur au siiski Eesti kulturistidele
Et antud teemas veel kogemusi jagada, siis olgu siinkohal kirjeldatud ka minu 5 aasta tagune lugu. Valude ilmnemisel (polnud võimalik täpselt defineerida valu asukohta) käisin perearsti juures, kus ta kirjutas diagnoosiks seedehäired. Selle “vastu” hakkasin võtma mingiseid antibiootikume ning söetablette ja nii ca 7 päeva. Loomulikult paremaks mul enesetunne sugugi ei läinud, selleasemel ühel õdusal õhtupoolikul hakkas hetkega mega halb, mille peale kraadiklaas näitas mulle numbreid 40 kraadi ligidale, olles 1,5h varem normaalse pügala juures. No siis hirmuga sai kiirabi järele kutsutud ning haiglasse mingud. Seal näitasid igasugused käega katsumised kõike muud kui probleeme pimesoolega. Alles vereanalüüsi ja uriiniproovi järel oli otsus operatsiooniks. Järgmisel hommikul öeldi ka, et oli suht piiripeal see lugu ja õnneks saadi õigel ajal jaole. Muidugi hiljem niite välja võtma minnes ei suutnud pérearst enda nägu rohkem maha vaatama keerata, suht häbi oli tal. Kuid jah, nad ka inimesed ja välised sümptomid tihtipeale ei näita asja tuuma. Vot.
Selle “peeru” teemaga meenub lähiminevikust üks juhtum, kui kord keegi raske kangiga kükkides alumises asendis pani kah meeletu käraka peeru, mille järel tõstepüksid tagant rebenesid ja mitte vaikselt vaid suht “pauguga”. Pärast seda ei tulnudki enam tõsisest trennist suurt miskit välja. No juhtub.
Teine lugu on see, kui jooksutrenazööril üks naisterahvas ilmselt hindas oma võimeid üle, tõstes lindi tempot, suurendamata aga oma jalgade kiirust. Loomulikult oli seejärel üsna vaatemänguline kukerpall lindil ja maandumine kuskil veidi trenazöörist tagapool. Haiget ta õnneks märkimisväärselt ei saanud ning seetõttu jätkus temalgi naeru kauemaks…
