salasilm
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Higine sporti teinud naine näeb enamasti palju parem välja kui sama isend kuiva nahaga ja lõtvade lihastega.Kui ma eksisin ja klubist midagi ei küsita, pole probleemi: sel juhul tuleb registratuuris enda tegeliku koormuse kohta valetada või siis teha üks nädal 10 tunni jagu trenni (mõttes ekstrapoleerida seda graafikut lähitulevikule) ja minna registreerima.
Selleks, et tasuta koormustestile saada, peab minuarust ka mingi spordiklubi hingekirjas olema.
Kehva vormi võib põhjustada nii kehakaalu tõus kui ka 2 aastat lebotamist.
Kui pulss on liiga kiire, on su aeroobne baas vilets ja sa jooksed liiga kiiresti, selle põhimõtte järgi peaksid treenima seni, kuni pulsitsoonid pole koormustestil määratud. Seega võta hoogu maha. Algaja jaoks on trennis kvaliteetselt kasutatud aeg olulisem kui läbitud distants. Seega kuluta oma 1,5 tundi pigem aeglasele aeroobsele ja mitte kiire pulsiga treenimisele. Aeglasema pulsiga aeroobset tehes hakkab vorm jõudsamalt ülesmäge rühkima kui kiire pulsiga tehes.
Proovi jooksu teha normaalse pulsiga ja tantsutrennis ära pulsikella vaata.
Ega tantsutrenn pole ju ka 1,5 tundi järjest pidevat vihtumist, vaid pigem stiilis 3 minutit tantsu ja siis mingi hingetõmbe aeg? Või isegi veel lühemate intervallidena, 10 sek mingi sammu harjutamist ja siis 10 sek treeneri kuulamist. (Kuidas täpselt, eks see sõltub tantsustiilist).
Ma kahtlustan, et ta võis olla noorem. Tavalised eesti 10-aastased ei julge avameelitseda võõraste onudega. Teine variant, et see 10-aastane äkki mõtles, et teeb sinu kulul nalja? Aga noh raske uskuda, kas suvaline jõmpsikas ikka julgeb sellist nalja teha.
Lugesin kunagi ühest soomlaste foorumist juttu sellest, kuidas ühel soome lapsel tekkis keka tunnis higi ja ta tõsimeeli arvas, et on haigeks jäänud.
Ma tegelt ei karda eesti noorsoo pärast. Vähemalt pealinna ja selle lähiümbruse koolides käib iga aasta septembri alguses väga kõva spordiklubide -ringide reklaam ja mulle tundub, et suurem osa lapsi tavaliselt kuskil trennis käib ka.
Kui patupäevade pidamiseks piisavalt tahtejõudu pole, siis ei tohi patupäevi pidada. Patupäevad ei ole mingi kohustuslik asi. Sama lugu nagu alkohoolikutel alkoholiga.
Ma olen kolme lapse isa, noorim saab kahe nädala pärast kaheseks. Laste arengu ja kasvamise ja ka treenimise teemad on mu igapäevaelu nüüdseks juba 11 aastat.
Eks uue lapsega ole alati nii, et ikka vaatad ja ootad, et kas ja millal ta hakkab keerama, roomama, püsti tõusma kõndima jne. Ja kui ta pole varajane küpseja siis tuleb naha vahele kerge mure, et kas kõik on ikka õige ja kas laps on ikka terve jne. Tegelt ei ole mõtet muretseda. Rusikareeglina hakkavad nad kõik lõpuks käima ja on igati asjalikud, kes varem kes hiljem. (Mul on hea rääkida, aga lõplikult veendusin ma isegi selles alles nüüd, kui mul rohkem enam lapsi plaanis pole).
Minumeelest su perearst oleks võinud sind rahustada ja mitte füsio juurde saata.
Kõik lapsed alates kõndima õppimisest kuni noh umbes sinnamaani kus tuleb kärust loobuma hakata:
armastavad tagaajamise mängu.
tahavad tulla kärust maha ja käru ise lükata.
meeldib käia ise trepist.
meeldib hüpata voodis.
jnejne
Mu kohe kaheseks saav tütar armastab jubedalt batuudil hüppamist. Kui minna kellelegi külla, kellel on õuel batuut, siis ega ei ole mingit toas istumist. Suurem tütar (kes esineb allpool videos ka) hüppas esimest korda elus batuudile pääsedes (vanus sinna 4-5 aasta kanti) kuskil 3 tundi ühtejärge ja teda ei pidanud meelitama ega sundima vaid vastupidi, õues läks pimedaks ja külmaks ja tuli külmade jalgadega laps batuudilt tuppa tuua. Lapse kükkimisele suunamine oleks ikka naljakas. Mäng on ikka kõige arendavam asi. Ja vanemate isiklik eeskuju on rohkem kui oluline.
Väike video mu suuremast tütrekesest, tehtud siis kui ta oli 6 aastat vana:
Kuidas ja miks alles 1 aastaseks saanud lapse lihaste tugevust hinnati üldse? Ta on ju alles käima õppinud (kui üldse), mis jõudu siit ikka oodata? Ma väga imestan, et perearst üldse füsiole suunamise mõtte peale tuli.
Las õpib kõndima, jooksma ja vanemate seksodroomil hüppama, sellega laheneb hoobilt ka jalgade tugevuse mure. Lapsele bioloogiliselt ette nähtud kasvamisülesanne on nagunii hulga võimsam, kui võimalik adopteerumine treeninguga.
Jõutõmme (ilma paelteta ofkoors), lõuatõmme, rinnale võtt (power clean). Aga ka õlakehitused kangiga jm lahtiste raskustega harjutused. Kui juba raskuste käes hoidmiseks läheb, võib ju samal ajal ka mõne muu lihase ka ära treenida. Saab vähema ajaga rohkem tehtud.
Ma ei saa ikkagi aru, miks nende vererõhud tõusid. Osad neist olid enne suht alakaalulised, aga ikkagi.
Kahju, et nii vähe uurimisaluseid oli. Sedasi on ikka keeruline rallit sõita, kui sul on 8 inimest ja neist osad veel ei käi kohal ka korralikult.
Põhjus tuleks elimineerida ehk tuleb paika ajada arvutitöökoha ergonoomika. Ekraan tuleb tõsta kõrgele (öeldakse, et keskkoht silmade kõrgusel, aga mina läheks sinnani välja, et ideaalselt sirge seljaga toolil istudes on silmad kuskil ekraani alaosa kõrgusel). Siis pead sa arvuti taga istudes vaatama kergelt üles ja sul ei ole enam puht füüsiliselt võimalik ekraani ees küürutada ja arvuti taga istumisest kujunebki selga sirutav trenn. Kui sul on läpakas, siis osta docking station (või isegi mitu: koju, tööle) ja väline ekraan ja klaver. Tool ja laud tuleb paika regullida vastavalt sellekohastele soovitustele (kui pole reguleeritav tool, tuleks selline soetada, kui pole normaalse kõrgusega töölauda, tuleb ka see soetada). Arvuti taga istudes tuleb ennast kõrvalt jälgida. Kui sa ekraanil olevat teksti ei näe ja pead seetõttu ekraanile lähemale nõjatuma, hangi prillid või suurenda ekraani resot.
Madalal diivanilaual oleva läpaka ekraani taga küürutamine ei tohiks sinu diagnoosi juures enam sekundikski kõne alla tulla.
Tagajärgede likvideerimiseks on Jooga (Päikese tervitus) ja Pilatese trenn. Füsioterapeut ilmselt on ka abiks.
Väga hea näide selle kohta, kui vähe on tegelikult vaja korraliku trenni tegemiseks. Kunagi siin ühes teemas väideti, et kükipukkide soetamine/omamine on tohutult kallis lõbu. Ruumi nurgas olev kamin tähendab, et antud tingimused on luksuslikumad kui Lurichil omal ajal. I’le oleks täpi pannud betoonist ise valatud ebastandardse kaaluga kettapaar a’la 64,5 kg.
Üks prügimäe ots avardaks selle saali võimalusi – tekiks ruum seinale Arnoldi plakati riputamiseks. Seejärel võiks hakata külastuse eest raha võtma.
Enne praktika juurde asumist tuleks uurida teooriat. Osta omale kaks raamatut, “Revitalisatsioon e. kuidas elada 100 aastaseks” (see võtab edukalt kokku terve siinse foorumi paradigma, säästad ennast tohutust hulga teemade läbi lugemisest ja olulise ja mitteolulise filtreerimisest) ja “Toidurevolutsioon” (mis tutvustab üht alternatiivset ning väga efektiivset maailma kaalu langetajale). Õpi need raamatud selgeks, nii nagu õpiksid eksamiks.
Küsimusele nr. 4 annabki vastuse “Toidurevolutsioon”.
Sinu keha peegeldab su elustiili. Muuda elustiili ja pekk moondubki lihasteks. See protsess võtab aega, selle pärast proovi midagi ette võtta motivatsiooni säilitamisega. Üleöö tekkinud motivatsioon võib samamoodi kaduda, aga 40 kilo peki asendamine 5 kilo lihaga on vähemalt 2 aasta teema. Tõenäoliselt pead kasvatama ka oma tahet või tahtejõudu, kuidas see täpselt käib, seda ma ei oska soovitada.
Kui mul oleks kohustus valida omale üks ja ainult üks spordiala näiteks järgmiseks 35 aastaks (ma oleks siis juba üle 70) klausliga, et nende aastat jooksul ümber mõelda pole lubatud, siis ma valiks selle, mis mulle kõige rohkem meeldib. Purjetamise.
Õnneks keegi ei sunni mul sellist jaburat valikut teha.
Ma saan aru, et sul on selline paranoia, et ühekülgne treening harrastaja tasemel tekitab mingi spordialaspetsiifilise haiguse või ülekoormusvigastuse? Sel juhul on võimalus teha erinevaid asju. Esmaspäeviti jooks, teisipäeviti golf, kolmapäeviti ratas, neljapäeviti kepikõnd, reedeti ujumine, laupäeval jooga, pühapäeviti suusatamine (suvel ellipstrenažöör) jne.
Jah, jalgratta pealt võib kukkuda ja kepikõndi tehes võib sulle rulluisutaja otsa sõita ning joostes võib külmetuda ja saada nohu. Parem ikka olla kodus diivanil või voodis. Enamus inimesi surebki voodis.
Et 3×15 skeemiga tehtava jõutõmbe juures sõrmeliigesesse põletik tekib ei ole küll tavapärane. Et sõrmed kergelt valusaks ja krampi jäävad, seda võibolla küll.
Kas käe ära löömine või sõrmede tagurpidi väänamine (näiteks halva haarde tõttu mõnel masinal, a’la pec deck või mõni harjutus plokil) on välistatud? Iga harjutuse juures peaks jälgima, et randme asend oleks neutraalne ja haare kindel, sealhulgas ka kangist haaramisel ja kangi tagasi panemisel. Kangiga biceps curlide puhul on võimalik kangi tagasi pannes minuarust sõrmed tagurpidi väänata ilma, et ise arugi saaks. Randmete ja sõrmede väänamise suhtes on jõutõmme vist üks lollikindlamaid harjutusi.
