salasilm
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Minu e. tavakodaniku arvamus sellest, mis on kulturismi suurimad puudused või mis seda devalveerib (tähtsuse järjekorras):
1) “Kollid”.
Tavaline inimene ei saa seda ala tõsiselt võtta, niikaua, kuni ala visiitkaardid on “kollid”, kes esindavad kulturismi reklaamides ja harrastajate ajakirjades. Ei saa kuidagi nõus olla sellega, et “pro”-d tohiksidki kollid olla. Tavainimese pea paneb pöörama ka eesti tippu kuuluv naturaal, ei pea isegi õlitatud ega pumbatud olema. Kuna piir pro’de ja amatööride vahel on tavakodaniku jaoks segane, saab ka “amatööride” maine rikutud. Kui kaks meest annavad mõlemad jõusaalis võrdse panuse, siis nendest üks jääb igavesti “amatööriks” pelgalt seetõttu, et ta ei nõustu kasutama dopingut? See on karm ebaõiglus. Saaks väga hästi hakkama keemiavabalt, kui vaid IFBB funktsionäärid seda tahaksid. Muud profisportlased saavad. Vastasel korral oleks meil tavaolümpia ja paraolümpia kõrval ka “pro olümpia”, kus esineksid suurte rindadega Ben Johnsonid või üldse tehisjäsemetega mehed ja naiste aladel võtaks medaleid mingid ebamäärased olevused.
2) Arusaadava hindamiskriteeriumi puudumine.
Selline spordiala, kus tulemuse mõõtmisest või võrdlusalustest tavainimene aru ei saa, saab väga harva massides populaarseks (erandeid on). Seetõttu polegi eriti loota, et kulturism praegusel kujul üldse kunagi peotantsust (kus profid samuti hommikust õhtuni trenni vihuvad teha, kuid mille hindamiskriteeriumid on võhikule sama segased ja ka subjektiivsed) rohkem meediakajastust saaks. Iluuisutamiseski on mingid kohustuslikud elemendid, mida on väga raske puhtalt sooritada ja kukkumisest või komistamisest saab igaüks aru. Aga mismoodi hinnatakse vabakava? Praegusel kujul on kulturismi näol tegu raskesti aru saadava iludusvõistlusega.
3) Võistlused pole kuigi vaatemängulised.
Pealtvaataja tahaks ikka adrenaliini, võitlust kas indiviidide või võistkondade vahel – ja see peaks olema hoomatav ka teleekraani vahendusel. See, et suured mehed pingutavad laval muskleid … jääb ikka napiks. Kui panna AF-is või kulturismis mehed kätt suruma, laval rivis õllekasti enda ees hoidma, õlitatuna maadlema või kaasaks mingi napaka “gladiaatorite” võistluse, oleks asjal hoopis teine minek (kui juba jõuluvanale kirjade kirjutamiseks läks).
Archangel, sain ma õigesti aru, et sa sööd korraga ära umbes 10 kg kana? Viita selle kana-toote makrodele per100g, mida tarbid.
Vastan tema eest (sest ma just ise uurisin seda): Talleggi parmesani ahjukana sisaldab 20% valku, see 20% on koos kõigega mis on kilesse pakitud e. koos kontide, naha ja muuga. Üks kana on umbes 1,5 kilo, aga ilmselt leiab letilt nii suuremaid kui väiksemaid. Link kanatoote infole http://www.tallegg.e…mesani-ahjukana . Selle kana kilohind Prismas on hetkel 3.59 EUR
Internet on, aga inimesed kasutada ei oska?
Noorelt võiks keskenduda treeningule, mis arendavad koordinatsiooni, täpsust, kiirust. Jõutrenni võib teha mingi teise ala abistamiseks, tolle treeneri käe all. Asi selles, et kui puberteet ja sellega kaasnev kõrgem testosterooni tase veres pole veel korralikult alanud, käib lapse jõu areng hoopis muudmoodi kui noormehel või täiskasvanud mehel. Lapse organismi jaoks on kõige olulisem kaasasündinud kasvuprogramm, ja mitte adopteerumine progresseeruvate raskustega jõusaalis. See väljendub umbes nii, et sa võid treenida usinasti ainult lõuatõmbeid, aga lõuatõmbed ei parane ja paraneb hoopis kaugushüpe. Sellises olukorras ei oska ükski tavaline jõusaali treener su treeningut planeerida (võibolla isegi mõtleb, et sa oled laisk vms).
Lisaks ei ole lapsel keha ja jäsemete proportsioonid päris samad mis täiskasvanul. See tähendab, et täiskasvanule sobiv soorituse tehnika ei pruugi sobida lapsele. Sul peaks olema selline treener, kes oskab lapsi treenida.
Seega, kui sa tahad täiskasvanust peast jõumeheks, tõstjaks, kulturistiks saada; pole oluline alustada võimalikult vara eriala spetsiifilise trenniga. Kas on mõtet jõusaalis käia või mitte, sõltub natuke sellest, kusmaal sa oled puberteediga. Oluline on arendada trennis käimise harjumust, et see tunduks meeldiv ja loogilise osana elust. Mõistlik oleks teha asju, mis on põnevad ja mida saab teha näiteks teistega koos. Kui sul tõesti midagi targemat teha pole, siis võid küll käia jõusaalis, aga sellisel juhul kuula kindlasti hoolega treeneri juhiseid.
Mul ei ole küll ühtki diplomit ette näidata, küll aga on mul kah igasugu jamasid säärtega olnud. Mida ma arvan:
1) Kui valu pole sääremarjas vaid igal pool (sh sääre eespool küljes), on tõenäoliselt tegu luuümbrise põletikuga. Seda põhjustab kandade põrutus, mis omakorda on enamasti liiga kiirest tempost ja valest jooksutehnikast. Jalatsit eriti süüdistada ei saa. Sel juhul on peamiseks anda jalgadele rahu. Ma ei tea kas ujumine (e. jalgade leotamine tund aega järjest 26-kraadilises vees) on sellele põletikule kasulik.
2) Kui valu on ikkagi lihases, on see ületreenitud, ülepinges, või osaliselt krampis (trigger pointid). Pingete ja trigger pointide leevenduseks aitab magneesium ja massaaž, kas siis kätega või foam rolleriga, alates achilleuse alt servast kuni põlveõndlani välja. Lihasepinge võib väljenduda ka valuna achilleuses ja/või selles kõõluses, mis jääb põlve poole.
3) Levinud jama on veel achilleuse põletik, aga kuna sa oma viga üldiselt kirjeldasid, siis seda sul ilmselt pole – achilleuse põletik annab tunda ikka achilleustes..
4) Jalatsit ei saa peaaegu üldse milleski süüdistada. Igale jalatsile on lihtsalt oma jooksutehnika ja tempo. Täiesti on võimalik joosta tennistega või paljajalu asfaldil ilma, et sellest jalgadele mingit kahju sünniks.
5) Inimese jalgade vastupidavus vastab üldiselt tema aeroobsetele võimetele. Kui sa jooksed enda kohta liiga kiiresti, siis hakkavad välja lööma ka igasugu jalahädad. Viga on hakata jooksma kohe alguses väga palju ja väga kiiresti, või siis tõsta intensiivsust ja mahtu üheaegselt. Ja karvoneni valemi ja pulsikellade tsoonide kasutamise asemel võiks lasta määrata treeninguks sobiva pulsivahemiku spordiarsti juures.
Muidugi võid mu mõtteid kontrollida mõne kolmanda allika abil.
Menüü osas on variandid minuarust sellised:
A ) võta end kätte, mees, saa täiskasvanuks ja ühtlasi üle oma kiiksust, VÕI
B ) ära lase pead norgu, ka paksukesena võib elu olla väga nauditav!
Terve mehe kõhu ümbermõõt on vähem kui pool pikkust (e. näiteks 180cm pikkuse juures peaks kõhu ümbermõõt olema alla 90cm).
Androidi telefonis nähtav versioon on muidu täitsa ok, aga “vaata uut sisu” kaudu teemasid vaadates ei ole võimalik minna otse viimase postituse peale!
Kas probleemiks on see, et rasv koguneb rinnale ja tissid on liiga suured? Siis on vaja peamiselt kaalus maha võtta. Tuleb vähem kihisevaid jooke juua ja krõpse mitte süüa.
Muidu hea harjutus rinnale on kätekõverdused, suurel hulgal ja erinevate variatsioonidega
Kui inimene juba haige, on siis võib ükskõik mis rühmatreening talle juba üle jõu käia. Ja selliste puhul ei näe ma ka mingit kasu jõusaalis lihtsalt teiste imiteerimisest ja vbl enda ülekoormamisest.
Tuleb määrata selline treening, mis ei käiks üle jõu. Kui ühelgi spordiklubil või spal sellist kavas pole, siis koos klientide tekitamisega tuleb tekitada ka treening. Kui probleem on massides, on 1:1 töötavad personaaltreenerid väike ja liiga kallis jõud. Parem oleks laiem valik trenne erineva taseme algajatele ja üks treener ca 15 inimese peale. Vähestel inimestel on tahtejõudu üksi trenni teha, seepärast ma kodus võimlemisse “rahvaspordina” eriti ei usu.
Nõukogude ajal oli tehastes “tootmisvõimlemine”, mõned mäletavad ehk veel… See toimus küll rohkem paberi peal.
Ma mõtlen, et kui haigekassa ostaks neid külastuskordi spordiklubidelt vähempakkumise korras, siis ei oleks see maksumaksjale kuigi kallis ja mingi osa (ütleme 10%) “paranevatest” patsientidest jätkaksid käimist ka peale selle 10x lõppemist. Või vähemalt neile jääb kuskile ajusoppi meelde, et selline variant oli ja mingi hetk pöörduvad klubisse tagasi juba omal initsiatiivil. Seega peaksid klubid olema sellistest klientidest huvitatud.
Ma usun, et paljud inimesed ei lähe rühmatreeningusse ainult selle pärast, et inimesed kardavad muudatusi – võõras ja harjumatu koht, seega ebameeldiv; ja kuidas sa ikka teiste vahel higistama lähed? Võibolla ka kartus avalikus kohas lahti riietuda? Lisaks küsitakse selle kõige eest raha. Seega lihtsam on mitte minna. Aga kui nö süütus on võetud ja 10x käidud, peaks need hirmud kadunud olema.
Käegakatsutav asi mis juba sportimise soodustamiseks juba tehtud, on kümned kilomeetrid kergliiklusteed mis viimase 10 aasta jooksul rajatud. Nüüd peaks suunama inimesi neid kasutama. Selleks võiks näiteks soodustada “värske õhk” – tüüpi sporditarvete (jalanõud, jalgrattad, rulluisud) ostu.
10x on ikkagi mõõtmatult palju kordi parem kui 0. Inimene saab teada, et maailmas eksisteerivad spordiklubid, mida neis tehakse ja võibolla hangib omale esimest korda täiskasvanueas ühe komplekti spordiriideid. Täna maksab haigekassa kinni 10x füsioterapeudi külastust, sedagi määratakse üsna pika hambaga juba väga raskete liikumisaparaadi piirangute puhul. Lihtsalt vähe liikuvatele haigetele võimlemist ei õpetata/ei võimaldata/ei määrata.
Nö värsket õhku määratakse juba tänagi: arstid annavad ka soovitusi stiilis, et käige ikka jala ja tõuske aeg-ajalt laua tagant püsti ja ringutage. Ja proovige vähem suitsetada. See jutt pole kaugelt piisav, et inimese elustiili muuta, see unustatakse kui mitteoluline kohe kui kabineti uksest välja saadakse ja sammud apteegi poole seatakse. Et midagi muutuks, peaks olema mingi ette kirjutatud rutiin ja selle täitmise jälgimine. Et korduvvisiidil oleks põhjust küsida “kuidas vesivõimlemises meeldib?”
Aga mida siin ikka tahta kui polikliiniku kohvikus on päevapraeks jahusoust, kotlet, kartulid ja sinna kõrvale üks supilusikatäis peedisalatit.
Seda teabe puudust on tegelt päris palju, jõusaalis võiks näiteks olla müügil väiksed raamatud “Treeningu ja toitumise ABC”,
ikka päris paljudele harrastus ja algajatele trennis käijatele oleks seda vaja.
Väike äriidee kellegile
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Sellised raamatud on eesti keeles olemas ja neid tuleb otsida raamatupoest. Ma pidin ükspäev Rocca al mares aega parajaks tegema, läksin “Rahva Raamatusse” ja leidsin sealt umbes kolm või neli selleteemalist, asjalikku ja lugemist väärivat raamatut. Hind keskmiselt kümmekond eurot tükist. Raamatukogud on endiselt täiesti olemas, seal on valik veelgi suurem kui raamatupoes. Amazon.com ja Amazon.de tarnivad kaupu eestisse juba üle 15 aasta. Kui pole aega raamatupoe uksest sisse astuda, siis võiks mõelda sellele, et tervis ja elustiil saadab sind nagunii terve elu ja mis võikski ühe indiviidi jaoks tema tervisest veel olulisem olla?
Kui ikka üldse pole aega poodi minna, siis on täiesti tasuta saadaval näiteks “Otsuse raamat“.
Google kaudu infot hankides tehakse see viga, et sealt leiab peamiselt tükeldatud või kallutatud infot. Muidugi on ka pärleid, aga need on mattunud jama vahele. Selleks, et internetist õige asi leida, pead sa omama juba piisavalt algteadmisi, et olla võimeline eraldama terad sõkaldest.
Haigekassa võiks küll tervislike eluviiside levitamisele rahva hulgas tugevalt õla alla panna. See peaks olema umbes nii, et kui keegi astub sisse arsti juurde mingi hädaga mis võib olla tulenenud valest elustiilist, siis antakse patsiendile esimeses järjekorras retsept sobiva eneseabi raamatu ostmiseks ettekirjutusega 2x päevas pool tundi seda raamatut lugeda ja haigekassa poolt makstud 10x kaart mõnda populaarsesse spordiklubisse. See võiks pikas perspektiivis patsientide ravimisest kõvasti odavam tulla. Hetkel on Eesti minuteada maailmas kardiovaskulaarsetesse haigustesse suremises esikohal ja ilma inimeste teadlikkust muutmata see situatsioon ei muutu ka.
Vasikatele antakse lõssipulbri baasil piima asendajat. Midagi sellist http://www.remedium….2&pid=15&rid=10 . See peab olema samuti väga odav, sest päris piima ei jooda suurfarmi vasikatele keegi (ja vasikad võtavad kaalus juurde kuni 1 kg päevas). Kui võtta, et kalajahu on nagu valgupulber (70% valku) siis “massilisaja” (mis harilikult sisaldab süsivesikuid ja valku suhtes 1:1 kuni 3:1) on mõni teine toode sealt viljasalve lehelt. Näiteks sojašrott, linakook, õlleraba. Kuna mu vanemad tegelesid vanasti loomakasvatusega, olen ma nende toodetega kokku puutunud. See kraam ei ole midagi eksootilist, kauget või kättesaamatut: lähed oma farmeriautoga viljasalve kohale ja ostad suurte kottide kaupa nii palju vaja.
Ma ei kujuta seda söömist küll eriti ette. Oma mälestuste baasilt pakuks, et värske lehmasitt maitseb paremini kui see kalajahu. Aga mine sa tea, võibolla kui lisada sinna kalajahusse vaniljet, sokolaadi või maasikamaitset siis on juba vägagi söödav kraam.
Ilmselt mõeldakse selle jõusööda all kalajahu. Arvestades, et inimene kui liik on kõigesööja ja seda antakse meie maal isegi veistele, peaks see inimesele vägagi söödav olema. Kohe kindlasti on ta vähemalt 100x odavam kui inimestele mõeldud valgupulber. Lisainfot: http://www.eviljasalv.ee/et/tooted/loomakasvatustooted/kalajahu
Nii et kõik kribin-krabin viljasalve kalajahu ostma.
Kui joosta ei jaksa, tee jooksu ja kõndi vaheldumisi. Esimene nädal nii, et üks minut jooksu, kaks minutit kõndi. Kokku 8 tsüklit. Teisel nädalal üks minut jooksu, üks kõndi. Jälle 8 tsüklit. Kolmandal nädalal kaks minutit jooksu, üks kõndi. Jne. Kõnni ja jooksu vaheldumise tuleks valida ennekõike enesetunde järgi (õige jooksmise enesetunde kohta kohta loe internetist). Kui kiire jooks võtab võhmale siis jookse aeglasemalt, ära mingil juhul häbene aeglast jooksu. Crosstrainerit ma kasutaks ainult eriti jõleda ilma korral. Palju lihtsam on viibida 30 minutit õues kui 30 minutit trenazööril. Niisama vihma ja külma ilma tasuks lihtsalt ignoreerida. Tee nii nagu Conan teeks.
Toitumise võiks lugeda siis normaalseks, kui teed kolm korralikku söögikorda IGAS päevas ja 6-l päeval nädalas suudad vältida tühje süsivesikuid. Ma soovitaks hankida omale raamatu “revitalisatsioon e. kuidas elada 100-aastaseks”. See esindab peavoolu lähenemist treenimisele ja toitumisele, seda laenutavad raamatukogud ja poes maksab alla 10 euro. Seda kõike ei jõuaks siia ümber kirjutada. Seda raamatut ei pea lugema stiilist kaanest-kaaneni vaid võid piirduda vaid sind huvitavate peatükkidega.
