salasilm

Säärtes luuvalu – (inglise keeles shin splints) – on selge ülekoormuse nähtus, tekib ka kandade põrutamisest. Ka põlvevalu mis tekib pikema jooksuotsa peale näitab, et tahad liiga palju ja liiga ruttu.

Vähenda jooksutrenni kestvust ja võibolla LISAKS ka intensiivsust nii palju, et saad hakkama täielikult ilma valuta (ja salvideta). Kreemid, geelid ja salvid (e. kokkuvõtvalt põletikku alandavad valuvaigistid) on enese pettus ja nende varjus saab probleem sulle märkamatult süveneda kuni krooniliseks muutumiseni. Hobusesalv on rohkem hardcore profisportlaste teema…

Üldse ära lõpetada tasub alles siis, kui sa piiri pidada ja oma keha kuulata ei oska.

Kurat, ma mõtlesin et ma siia flamewari vahele oma küüneviha ei aja, aga näe ikka sõrmed kibelevad.

Kui keegi ütleb mulle, et “Ainest X loobumine tõi mulle tervise ja paljudele teistele ka”, siis minu peast käivad läbi järgmised mõtted.

1) Platseeboefekt on meil sõimusõna, aga tegelikult on ilmselt inimese uskumustel, optimismil ja soovidel suurem jõud kui ravimitööstus seda tahaks. Teadlased pole siiani suutnud usutavalt selgitada, millel platseeboefekt ikkagi põhineb, kugi see on inimeste tervenemises (ja ravis) ülioluline aspekt. Moeasi on see tundmatu tegur oletuslikult kirjutada geneetika arvele. Kuni mingi ajani kasutas teaduspõhine meditsiin teadlikult ka platseeboefekti inimeste raviks.

2) Kui inimene teeb oma elus mingeid muudatusi, siis need reeglina ei käi üksi. Oletame, et ülekaaluline ja/või haige inimene võtab vastu mingi radikaalse otsuse (“loobun ainest X”) siis samas ta harilikult – võibolla eneselegi teadmata – muudab ka muid aspekte oma elus. Edaspidine tervise paranemine kirjutatakse selle teguri arvele, mida inimene ise usub, et kõige suuremat efekti andis. Mitte aga tegeliku põhjustaja arvele. Näiteks kui sa piimatoodetest loobumisega samal ajal (vali üks: loobusid suitsuste diskoteekide külastamisest/vähendasid alkoholi joomist/hakkasid regulaarsemalt magama/hakkasid rohkem trenni tegema/ostsid uue voodi/kolisid uude korterisse) ei saa sa tegelikult iial kindel olla, et mis siis midagi põhjustas. Inimene kahjuks pole selline mudel, mida ainult üks tegur mõjutaks.

3) Tänapäeva meedias avaldatavad teaduslikud tööd põhinevad suures mahus just ameerika rahva hulgas tehtud uuringutel. Samas on näiteks sellesama piima kohta teada, et mingi arengu vingerpussi tõttu seedivad skandinaavlased üldiselt piima kergemini kui kõik ülejäänud. Kui suur on skandinaavia geenide hulk ameerika (üle pooled on värvilised ja üle 10 prossa aafrika päritolu) või maailma rahvastikus? Tühiselt väike. Aga eestlase hulgas, või konkreetselt sinu esivanemate hulgas – väga raske öelda, eks ole, oleme ju väga segatud verega rahvas. Aga seetõttu ei saa läänemaailma uuringuid 1:1 eestlaste peale üle võtta. See pole ainult piimaga nii. Eri paigus on inimesed kohanenud erineva söögiga, näiteks http://en.wikipedia.org/wiki/Traveler’s_diarrhea on üks huvitav nähtus.

4) Inimene on kõigesööja ja sellest ei olegi võimalik lõpuni aru saada, mis sellele kõigesööjale siis kõige õigem söök on. Ilmselt kõigesööjad seedivadki kõike nii 50/60 ja mitte midagi ideaalselt. Siga näiteks laseb ilmselt just sel põhjusel ühe ja sama söögi kaks korda seedetraktist läbi. Võibolla paleoliitikumi inimene tegi seda ka – tegelikku tõendusmaterjali pole kahjuks säilinud. Aga lääne inimene muidugi ei taha sellist võimalust uskuda.

5) Tõde on mitmesugust, oleneb, kuskohast vaadata. Jäägu sulle sinu usk ja mulle minu oma. Ma parem enda isiklikku arvamust piimast siia ei lisa. See pole ju oluline.

Kõige lahedamad vaidlused sünnivad neil teemadel, millest mitte keegi kohalviibijatest lõplikku tõde ei tea.

See kehtib nii sauna eesruumis kui avalikus foorumis.

Tead sa maakeral selliseid piirkondi, mis oleksid ülejäänud maailmast nii raudse eesriidega eraldatud, et isegi happevihmad ja saastunud õhk läbi ei tule?

Õhk on erineva saastatusega (ja põhjustab erineval määral surmasid) isegi Tallinna linna piirides ( http://www.envir.ee/…nn_ohk_ARTH.pdf ).

Sinu pikkuse juures oleks sportliku kehaehitusega naisel normaalne kaaluda umbes 60 kilo. Sinu praegune tegevus lõhnab tugevalt anoreksia järele. Sa peaksid alustama oma mõtlemise muutmisest.

Miks sa ei jõua oma kcal päevas täis süüa? Kas puudu on ajast, rahast, või tahtmisest?

Toidukaalud on poes täiesti müügil. Mul on selline http://www.euronics….ogikaalud/65106 Saad kasutada misiganes anumaid, näit ei jää poti serva alla varju, 5kg on enamasti piisav, kuna kasutad väliseid anumaid siis pesta pole kuigi tihti vaja ja selle klaasist plate saab ka nõudepesumasinasse panna.

Seni kuni päevane kaloraaz jääb alla 6000 kcal päevas, saab väheses kaalus ainult söömist süüdistada (M. RIppetoe). Mul endal oli vanasti sama probleem, ja ma võiks öelda, et mul puudus harjumus süüa. Tuli endale söögikordi pidevalt meelde tuletada, söögikordi ette läbi mõelda, koju ja töö juurde ootamatuste vältimiseks toitu varuda. Korraldasin endale tõsised toidukorrad alates hommikusöögist ja nende vahele närisin päeva jooksul ära 250-500g maapähkleid (ostsin neid säästumarketist suurte kottidega) koos koorekohviga. Põhimõtteliselt päeva otsa suu liikus. Kuna ka mina ei viitsinud kaloreid lugeda, siis jälgisin hommikuti kaalu näitu (ja reedeti kirjutasin selle ka üles) ja nähtu põhjal otsustasin, et kas on sööki vähe või palju vms. Kaalu hakkas juurde tulema umbes 1 kilo kuus (kuigi trenni tegin ka tugevalt, nii jõudu kui aeroobset). Massilisajat ega lisavalku ma ei kasutanud.

Proovisin GOMAD-i ka, aga jätsin üsna ruttu katki kuna ei viitsinud nii palju vetsus käia.

“Peale kuute” toimis nõukogude ajal, kui poest valmistoitu ega üldse toitvat kraami saada polnud ja kõik valmistati kodus. Tänapäeva kontekstis kus kõik toit on nagunii 24h käe-jala juures on see jama.

Vältimatult pole vaja mingit treenerit ega toidulisandit ega üldse raha millelegi kulutada. Kui raha kulutada siis osta omale raamat “revitalisatsioon e. kuidas elada 100-aastaseks” ja õpi see selgeks nagu õpiksid koolis mõnda ainet. Selle käiguga võid hoida kokku vabalt 10x summa pluss kõvasti aega.

TÄNA alusta sellest, et viskad menüüst täielikult välja kõik tühjad süsivesikud: kommid, krõpsud, sokolaadid, saia, saiakesed, energiajoogid, magusad joogid, kihisevad joogid, täismahlad (va tomatimahl), morsid, õlu… võid ise seda nimekirja jätkata. Söö ainult nö normaalset soolast sööki mida su mõlemad vanaemad heaks kiidaks, ja normaalsetes kogustes. Makarone, pitsat, lasagnet, friikartuleid ära söö üldse ja pelmeene proovi vältida. Joo vett või piima või keefiri. Kohvi ja teed kui jood siis ainult ilma suhkruta ja parem kui mustana. Sellega, et ei maitse, harjub. Ja su kilod kaovad nagu oktoobrikuine lumi.

Muide, kui pikk sa oled, mis soost ja mis on vöökoha ümbermõõt?