Skip to main content

ROtter

Forum Replies Created

Viewing 15 posts - 91 through 105 (of 6,535 total)
  • Autor
    Postitused
  • in reply to: valgu omandamise kiirus #383547
    ROtter
    Member

    Üks uuring (http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/16779921), näitab, et sõltuvalt valguallikast on kiiruseks 1.3 (keedetud muna ) kuni 10 (vadakuvalk) grammi tunnis. Muidugi need tulemused sõltuvalt veel mitmetest ja mitmetest faktoritest..

    Seega võid arvestada. et võid vabalt ka intermittent fastingut jälgida ja muresid sellega ei teki ehk pole mingit probleemi ühe päeva valgukogus korraga ära süüa.

    Päris huvitav, seleta pikemalt.

    in reply to: Hemorroidid #382528
    ROtter
    Member

    Tänud, siiski loodaks saada kogemusi sportlastelt..

    Teiste kogemused ei maksa sinu juures midagi, nii vastavad arstid, sest paraku on inimesed erinevad.

    ROtter
    Member

    Täna hommikul olin külaliseks venekeelses raadio 4 -s. Saatejuht küsis millise ülesande talle annan, palusin teha 20 kätekõverdust. Siis ütlesin ,et võin ise teha 1 käega ja tuli enda üllatuseks 20 ilusasti ära. Vist uus rekord…. <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> (taastumisest on olnud abi…. <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> )

    11201938_705469729580884_309676500051896

    Järgmine eesmärk:

    https://www.facebook.com/MixedMartialArts/videos/10153268449424789/?pnref=story

    in reply to: ujumine #381280
    ROtter
    Member

    Südame vahelöökide põhjuseks antud juhul võivad olla:

    1) intensiivne treening

    2) vere elektrolüütide tasakaalu häired

    3) stress

    Soovitan:

    1) treeningute koormuse ja puhkuse vahekorra muutmist, et süda saaks vajadusel rohkem puhata,

    2) Panangini tbl ja vajadusel lisa Mg iga päev (vajadus 700 -900 mg)

    3) Viirpuu tinktuur

    in reply to: Seljaprobleemid #381154
    ROtter
    Member

    Ehk leidub siin kedagi, kes kogenum ja oskab soovitada, mida esmalt teha või kelle poole pöörduda ägeda alaselja valuga, mis kandub ka puusa. Valukoht ei ole mitte selgroo peal, vaid natukene kõrval.

    Eilses jalatrennis vigastasin kang turjal küki ajal selga, kui viimast kükki tehes, üles tagasi surudes, käis alaseljast mingisugune prõks läbi. Pärast seda ei olnud enam suuteline kükkima. Raskused ei olnud suured – ca 80 kg ja kükkisin Smithi masinal. Tegin 4 seeriat 10 kordusega.

    Komejant on tegelikult kestnud aastaid. Täpset algust enam määratleda ei mäleta, kuid algas see ilmselt perioodist, kui tegelesin jalgpalli mängimise ja raske füüsilise tööga (tänavakivide paigaldus jne), mille algusesse mahtus ka üks autoga uperkuudi tegemine. Siiani on olnud valu mööduv, s.t et trenni alguses tunnen valu, kuid trenni peale see kaob ära.

    Nädal tagasi, seljatrennile järgneval päeval, tundsin ka alaseljas tugevat valu, kuid see läks päeva peale üle ja ei seganud muid elulisi toimetusi – tööl käimine, riietumine jne.

    Paar päeva hiljem läksin metsajooksu tegema ja selle olin sunnitud ca 4 km peal katki jätma, kuna ei olnud suuteline edasi jooksma. Ei oska täpselt kirjeldada tunnet, mis valdas, kuid tunne oli nagu alaselg kiskus end nõgusaks ja lihas oli pinges. Tekkis valu, mis kandus edasi jalga (põlveni).

    Nüüd on aga täiesti pistets – öösel magada ei saanud, riideid panen ka selga nagu vana ätt. Harjutusi olen üritanud teha ikka võimalikult õige tehnikaga ja treeninud alati teadmise “raskused on teisejärgulised, õige harjutustehnika on esmane” järgi.

    Seljalihased ei tohiks nagu nõrgad olla

    Internetist vähekene uurisin ja soovitusi on seinast seina, kuid igal pool kirjutatakse peamiselt üht – ole kodus, lama päev ja siis hakka selga treenima.

    Ehk leidub siin kedagi, kes kogenum ja oskab soovitada, mida esmalt teha või kelle poole pöörduda ägeda alaselja valuga, mis kandub ka puusa. Valukoht ei ole mitte selgroo peal, vaid natukene kõrval.

    Eilses jalatrennis vigastasin kang turjal küki ajal selga, kui viimast kükki tehes, üles tagasi surudes, käis alaseljast mingisugune prõks läbi. Pärast seda ei olnud enam suuteline kükkima. Raskused ei olnud suured – ca 80 kg ja kükkisin Smithi masinal. Tegin 4 seeriat 10 kordusega.

    Komejant on tegelikult kestnud aastaid. Täpset algust enam määratleda ei mäleta, kuid algas see ilmselt perioodist, kui tegelesin jalgpalli mängimise ja raske füüsilise tööga (tänavakivide paigaldus jne), mille algusesse mahtus ka üks autoga uperkuudi tegemine. Siiani on olnud valu mööduv, s.t et trenni alguses tunnen valu, kuid trenni peale see kaob ära.

    Nädal tagasi, seljatrennile järgneval päeval, tundsin ka alaseljas tugevat valu, kuid see läks päeva peale üle ja ei seganud muid elulisi toimetusi – tööl käimine, riietumine jne.

    Paar päeva hiljem läksin metsajooksu tegema ja selle olin sunnitud ca 4 km peal katki jätma, kuna ei olnud suuteline edasi jooksma. Ei oska täpselt kirjeldada tunnet, mis valdas, kuid tunne oli nagu alaselg kiskus end nõgusaks ja lihas oli pinges. Tekkis valu, mis kandus edasi jalga (põlveni).

    Nüüd on aga täiesti pistets – öösel magada ei saanud, riideid panen ka selga nagu vana ätt. Harjutusi olen üritanud teha ikka võimalikult õige tehnikaga ja treeninud alati teadmise “raskused on teisejärgulised, õige harjutustehnika on esmane” järgi.

    Seljalihased ei tohiks nagu nõrgad olla

    Internetist vähekene uurisin ja soovitusi on seinast seina, kuid igal pool kirjutatakse peamiselt üht – ole kodus, lama päev ja siis hakka selga treenima.

    Kui venitus ei ole, siis on väga võimalik, et tegu on diski prolapsiga:

    http://inimene.ee/d/diski-prolaps

    Pöördu arsti poole, lase röntgen teha.

    in reply to: Kuidas edasi? #381089
    ROtter
    Member

    Nagu mainisin, siis toitumine võib defitsiidis olla, aga vajaminev energia lihaskasvuks võetakse keharasva arvelt.

    Defitisiidis on küll võimalik lihast kasvatada. Mida kõrgem rasvaprotsent seda lihtsam.

    Kuidas siis sinu arvates selline asi võimalik on?

    Aastane muutus. Kaal pidevalt langes. Esimesel fotol 86kg. Teisel 78kg. Kuigi visuaalselt võib petlik olla.

    Selgelt näha, et suurenenud lihasmass, samas toimus kaalulangus 8kg võrra.

    KHnlz9Tl.jpg

    On võimalik:

    http://muscleextreme.com-try.net/?oid=1013&sxid=1eutia240599&c1=Estonia

    in reply to: Kuidas edasi? #381076
    ROtter
    Member
    in reply to: Antidepressandid ja kehakaal #380194
    ROtter
    Member

    Kehakaalu tõus on minimaalne ja paljudel kehakaal langeb:

    http://www.health.harvard.edu/blog/antidepressants-cause-minimal-weight-gain-201406067202

    in reply to: Antidepressandid ja kehakaal #379476
    ROtter
    Member

    Tõsi jutt. Antidepressant on väga eluohtlik ravim. Mõni inimene on elulõpuni jäänud kõrvalmõjude küüsi, nagu seda on kehakaal jne. Mõned on tervise kahjustusse surnud ja arstid peidavad pärast pea liiva alla.

    Infoks: http://www.cchr.org

    Psychiatry: The Marketing of Madness: Are We All Insane?

    The Most SHOCKING Psychiatry Documentary

    The Hidden Enemy

    Dr. Thomas Szasz Tribute

    CCHR co-founder, Dr. Thomas Szasz, Professor of Psychiatry Emeritus

    What’s Wrong with Psychiatry?

    Võin 100% kinnitada, et Eestis tehakse inimeste peal katseid Antidepressantidega, mis on rangelt keelatud seadusega. Raha on tähtsam, kui inimelu.

    Head vaatamist!

    Jah, kui Sa suudad ära tõestada depressiooni, siis küll. Aga kahjuks ei olda suutelised haigusi tõestama. Enamus antidepressante tõstavad kehakaalu, mis on tervisele väga ohtlikud. Minu teada ei ole psühholoogile antud luba ravimeid välja kirjutada? Miks arstid kõrvaltoimetest vaikivad, kui ravimi välja kirjutavad? Arstid peavad selgitama kohe millised kõrvaletoimed võivad tekkida.

    Mõtle, kui Sul mõni organ lakkab töötamast või tekib ületootmine mõningase aine suhtes, nagu kilpnääre? Antidepressant ei ole võta ja proovi, kui ei sobi annan teise. Katseklaasis tehakse katseid, mitte inimeste peal. Kui tähele panna antidepressandi testi tulemusi 1 inimesel 1000st tekib kõrvaltoimed (100 inim- 10000st jne). Näitena võib tuua, et võtan 1000 inimest ja anna neile alkoholi 300ml-it. Kas 999 inimest võib rooli istuda?

    Mulle meeldib tõde ja ainult tõde!

    On ainult üks sõna: Tõesta!

    CCHR: The Psycho/Pharmaceutical Industry with Shane Ellison

    Antidepressandid ei ole VÄGA ELUOHTLIKUD ravimid, kui kasutada vastavalt arsti poolt väljakirjutatud kogusele. Kehakaalu tõus ei ole tervisele VÄGA ohtlik. Ravimitega on alati kaasas pakendi infoleht ja seal on kirjas kõrvaltoimed ja võimalik koostoime teiste ravimitega ja haigustega.

    Arstid EI RAVI kedagi sunniviisiliselt, va neid, kes on ühiskonnale ohtlikud ja viibivad kinnises raviasutuses.

    in reply to: Suhkur vs aspartaam #376687
    ROtter
    Member

    Siin on teistest magustajatest ka kirjutatud:

    http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3198517/

    in reply to: Jõukadu #379551
    ROtter
    Member

    Arvasin, et seda võidakse öelda. Vahepeal tegin isegi pausi, kuid see jällegi ei aidanud . Ikka sama. Ületreeningut olen kunagi tundnud, see ikka ei ole see sama. Pulss on ületreeningul tavaliselt kõrgem kui tavaliselt + vererõhk ka. Kuid praegu kõik normis.

    Kas vitamiinipuudus võib ka anda tunda ? Väga vist mitte .. Samas ei tohiks millegi puudus väga olla. Juurikaid ja selliseid asju saab ikka söödud .

    Pulsi ja vererõhu muutused on rohkem iseloomulikud ühekordsele ülekoormusele. Ületreening on peamiselt kogu närvisüsteemi kurnatus.

    Siin ka üks artikkel:

    http://www.fitness.ee/artikkel/370/letreening

    in reply to: Jõukadu #379544
    ROtter
    Member

    Tundub olevat ületreening.

    in reply to: Küsimus treeningu kohta- kas nii lihas kasvab? #379059
    ROtter
    Member

    Kuidas see valikuline huvi rakendub ? Et vastad vaid teatud (antud juhul täiesti ebaolulistele) detailidega seotud “küsimustele” ?

    Teema ei ole steroidid, vaid see, kas noor naine võib piirduda oma keharaskusega harjutustega. Kas ta PEAB tegema nii nagu keskmine jõusaalijõmm on harjunud tegema või mingiks ajaks piisab ka kodustest “kükkidest” ?

    Suure korduste arvuga harjutavad vastupidavusalade sportlased nagu maratoonarid, suusatajad, jalgratturid ja nende jalalihased ei ole nii võimsad nagu sprinteritel, tõstjatel.

    in reply to: Küsimus treeningu kohta- kas nii lihas kasvab? #379058
    ROtter
    Member

    Otter, mis see asjasse puutub? Võtta kogu jutust selline “oluline” detail , selle asemel, et midagi toekamat poetada?

    You can do better.

    Üks on aga kindel, kui sa ei ole just üliandekas jõutreeninguga alustaja, tee oma kehale just keharaskusega “selgeks”, kuidas mingid liigutused käivad, mitte ära hakka leiutama max raskustega. Ja sõltuvalt inimesest, võib see algbaasi omandamine väldata kuid ja kuid, enne kui oleks mõistlik minna tõeliste raskuste kallale. Pealegi – kiiret ei ole sellega kuhugi.

    Vaidleb keegi vastu?

    Tehnika õppimine, omandamine, lihvimine käib ikka koos raskuste lisamisega. Ei ole nii, et õpid jõutõmbe tehnika selgeks tühja kangiga ja lähed siis tõeliste raskuste kallale. <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> See kõik on igapäevase treeningprotsessi osa.

    in reply to: Küsimus treeningu kohta- kas nii lihas kasvab? #379050
    ROtter
    Member

    Otter, mis see asjasse puutub? Võtta kogu jutust selline “oluline” detail , selle asemel, et midagi toekamat poetada?

    You can do better.

    Üks on aga kindel, kui sa ei ole just üliandekas jõutreeninguga alustaja, tee oma kehale just keharaskusega “selgeks”, kuidas mingid liigutused käivad, mitte ära hakka leiutama max raskustega. Ja sõltuvalt inimesest, võib see algbaasi omandamine väldata kuid ja kuid, enne kui oleks mõistlik minna tõeliste raskuste kallale. Pealegi – kiiret ei ole sellega kuhugi.

    Vaidleb keegi vastu?

    Eksid, steroidide kasutamine tegigi selle võimsa lihaskasvu ja suured treeningmahud võimalikuks.

Viewing 15 posts - 91 through 105 (of 6,535 total)