ROtter

OldMan Sa oled kogu oma vana elu teaduslikes raamatutes veetnud ??? 

juuli 1, 2005 at 7:58 e.l. in reply to: lutsukad ntx barbariss kommid #56373

ROtter

Member

Karioosse protsessi kulgu ja katu ladestumist hambaemaili pinnale mõjutavad ka sülje koostis ja füüsikalis-keemilised omadused. Süljes on mineraalaineid (kaltsium-, fosfaat- ja fluoriidioonid) ning hulk mikroelemente, orgaanilisi happeid, mono- ja disahhariide. Süljel on tugev neutraliseerimisvõime, mistõttu 1–1,5 tundi pärast happelise toidu söömist taastub sülje pH neutraalpiiri (6,8–7,2) läheduses. Kui hambakatus suureneb mikroorganismide ja süsivesikute toimel happelisus ning pH langeb alla kriitilise piiri (5,5), võib katuga kontaktis olevas hambaemailis alata demineralisatsiooniprotsess. Emaili pinnalt hakkavad eralduma kaltsium-, fosfaat- ja hüdroksiidioonid. Kõigepealt tekib hambale kriitjasvalge laik, kusjuures emaili pind on veel terve. Neutraalse keskkonna taastumisel (pH 6,0 ja rohkem) algab remineralisatsiooniprotsess, mille käigus 2–3 tunni jooksul kaltsiumi-, fosfaadi- ja hüdroksiidioonid pöörduvad taas hambaemaili.

juuli 1, 2005 at 7:45 e.l. in reply to: lutsukad ntx barbariss kommid #56372

ROtter

Member

jah siis on kasulik hambaid pesta ka vahel

Tuleb välja, et ka hammaste pesemine ei aita kahjulikku mõju märgatavalt vähendada, pigem vastupidi: hambaharjaga hõõrutakse happed läbi poorsemaks muutunud hambaemaili sügavamalt hamba sisse. Teadlased soovitavad peale hapude kommide söömist suud vee või — veelgi parem — piimaga loputada. See lahjendab pisut suus olevaid happeid ning piimas sisalduvad mineraalained saavad hammaste loomulikku puhastumist kiirendada.

juuli 1, 2005 at 6:48 e.l. in reply to: lutsukad ntx barbariss kommid #56368

ROtter

Member

Hambakaariese teket põhjustavad süsivesikutest üleküllastatud toit, selle pikaajaline kontakt hambapinnaga ja suuõõne mikroobid, peamiselt streptokokid (streptococcus mutans) ja laktobatsillid. Mitte alati pole oluline suhkrut sisaldavate maiustuste hulk, vaid kui tihti neid süüakse ja kui pikk on aeg, mil kleepuvad magusained katavad hambaemaili. Eriti ohtlikud on hammastele n.n lutsukommid, mida lapsed imevad tundide kaupa. Hamba pinnal moodustub tihedalt kinnitunud katt ehk plaque. See tekib intensiivsemalt nendel inimestel, kellel on vähene süljeeritus ja hammaste isepuhastusvõime.

juuli 1, 2005 at 6:22 e.l. in reply to: KÜSIMUS? #56366

ROtter

Member

Jah,süsivesikuterikas ja rasvavaene.

juuni 30, 2005 at 5:25 p.l. in reply to: lutsukad ntx barbariss kommid #56350

ROtter

Member

Tekitavad hambakaariest.

juuni 30, 2005 at 1:33 p.l. in reply to: Õlas valud ja ragiseb #56343

ROtter

Member

Külasta Spordimeditsiinikeskust Tallinnas,Tondi 84 või Tartus, Puusepa 1a.Spordiarstide käest saad kõige õigema diagnoosi.

juuni 30, 2005 at 12:05 p.l. in reply to: mida trenni ajal juua ? #56341

ROtter

Member

Inimene kaotab vedelikku higistamisega,kopsude kaudu,aurustumisega naha pinnalt ja uriiniga.Keskmise intensiivsusega treeningul kaotab keha 0,5 – 1 liitrit vedelikku tunnis.Vedelikukaotus 2% kehakaalust võib töövõimet langetada 10 – 20 %.Vedelikuvaegust seostatakse janu tekkega,kuid janutunne tekib siis,kui organism on juba kaotanud vedelikku 1% kehakaalust.Seega janu tekkimine tuleks ära hoida.Vedelikku tuleks juua nii enne trenni kui ka peale trenni ja trenni ajal.

Vedelik peab olema jahe ja mitte sisaldama süsihappegaasi.Parima koostisega on õunamahla ja mineraalvee segu suhtes 1:3.

juuni 29, 2005 at 6:56 p.l. in reply to: jooksmine, kas igapäev võib? #56315

ROtter

Member

Pulsi lugemine on siiski väga tähtis.Kui sa jooksed madalama pulsi sagedusega ,siis kulutatakse energia saamiseks rohkem rasvu ja vähem süsivesikuid.Kui pulss on kõrgem,siis kulutatakse rohkem süsivesikuid(sest energiat on vaja organismile kiiresti saada) ja vähem rasvu.Pikemaajalisel jooksmisel on kulutatud üldkaloraa? suurem,kuid sa sööd selle tagasi.

juuni 29, 2005 at 5:33 p.l. in reply to: jooksmine, kas igapäev võib? #56313

ROtter

Member

Kestusjooksu arendav toime algab 60 – 90 min ja võib maratonijooksjate puhul ulatuda 2- 3 tunnini,südame löögisagedusega 120 – 150 lööki minutis.

juuni 29, 2005 at 5:05 p.l. in reply to: jooksmine, kas igapäev võib? #56310

ROtter

Member

Puhata ikka tuleb 1-2 päeva nädalas.

Rasvade põletamiseks peab pulsisagedus olema 120 – 140,soovitavalt 120,joosta tuleks 30 – 45 min,max 1 tund.

juuni 29, 2005 at 4:10 p.l. in reply to: Hommikusöök #56300

ROtter

Member

Taimsed valgud on lüsiini-,metioniini-ja trüptofaanivaesed,mis vähendabki nende väärtust.Valgusüntees allub reeglile “kas kõik või mitte midagi” ja toimub ainult vajalike aminohapete olemasolul.

juuni 29, 2005 at 3:18 p.l. in reply to: “Kulturism kõigile” #56294

ROtter

Member

Tervist

Et kas keegi oskab öelda, kust antud raamatut osta saab Tallinnas?

Aitäh

Tartus on müügil Ülikooli raamatukaupluses,maksab 18.-

juuni 29, 2005 at 2:20 p.l. in reply to: Hommikusöök #56284

ROtter

Member

2/3 valguvajadusest peab katma loomne valk ja 1/3 taimne valk.