ROtter
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Süsivesikud on tähtsaimaks energiaallikaks nii kehalisel kui vaimsel tööl.Süsivesikud aitavad säästa valkude osa ehitusmaterjalina.Kui süsivesikuid on küllaldaselt,ei kasutata glükogeeni sünteesiks aminohappeid.Küllaldane süsivesikute kogus toidus tagab sportlsele eelduse kõrgeks töövõimeks ja aitab pingutuse järgselt kiiremini taastuda.
Punane vein on küll südame-veresoonkonnale soodsa toimega võrreldes teiste alkoholi sisaldavate jookidega,kuid maksale on kõik alkohoolsed joogid kahjulikud.
Aga kui sääred hästi taastuvad, kas neid võib siis mitu korda nädalas treenida? Kas see annaks massi juurde? Kas õlgu peaks samamoodi treenima? Õlad ju ka treeningule raskesti alluvad.Säärelihaste kiire taastumine on ikka seotud inimese kõndimisega,mitte sellega,mis raskesti või kergesti treeningule allub.
Ära sa jooksmisest küll loobu – see arendab vastupidavust ja on südame -veresoonkonnale väga kasulik.
Maks on tähtis A vitamiini allikas,samuti on maksas palju B-rühma vitamiine,ka PP-vitamiini.Samas sisaldab maks palju kolesterooli :350 mg 100 g kohta.Päevas soovitatakse tarbida kuni 300 mg kolesterooli.
Tatravalk on rikas oluliste aminohapete poolest ning kõrge on asendamatu aminohappe lüsiini sisaldus. Tatrajahu valk sarnaneb oma omadustelt väga nisujahu gluteenile ning on seepärast üheks enam soovitatavakse toiduaineks tsöliaakiahaigete gluteenivabades dieetides. Võrreldes riisi ja hirsiga on tatras rohkem asendamatuid aminohappeid. Tatras on kõrge kaaliumi, fosfori, raua ja tsingi sisaldus. Kõige väiksem on naatriumi ja koobalti sisaldus. Seda võiksid tähele panna soolase toiduga liialdavad eestlased. Oluline on, et tatar sisaldab 1-6% P-vitamiini – flavonoidi, mida kasutatakse külma- ja kiirituskahjustuste korral ning sarnaneb oma toimelt paljuski vit. C-ga.
Head toiduainete kombinatsioonid valgu paremaks omastamiseks:
kartulid munade või piimaga
müsli piima või jogurtiga
täisteranuudlid juustuga
täisteraleib juustuga
hernesupp täisteraleivaga
teraviljatooted (pannkoogid erinevatest jahudest) piimaga.
Ka sportlastel ning treeneritel tasuks meeles pidada, et lihaste väljaarendamiseks on eelkõige vaja õigesti ja arukalt planeerida kehalist tööd, mitte aga aminohappeid üle tarbida. Oluline on ka tasakaalustatud ja täisväärtuslik toit, mis kindlustab nii energia kui ka vajalike valkude hulga.
Paremini omastatakse need rasvad, mille sulamistemperatuur on madal,näiteks toiduõlid, piima-, ja linnurasv. Sulatatud loomsetest rasvadest on kõige raskemini omastatav lambarasv.
Et ükski toidurasv ei ole bioloogiliselt täisväärtuslik, siis peavad toiduratsioonides sisalduma nii loomsed kui ka taimsed rasvad. Viimaste hulk peaks moodustama umbes 20… 30% rasvade üldhulgast. Täielik üleminek taimsetele rasvadele ei ole organismile kasulik.
Organismi tähtsamateks energiaallikateks on süsivesikute kõrval rasvad. Rasvad sisaldavad ka rasvas lahustuvaid vitamiine ning on vajalikud nende imendumiseks.
Rasvad sisaldavad kolme tüüpi rasvhappeid:
– küllastatud rasvhapped;
– monoküllastamata rasvhapped;
– polüküllastamata rasvhapped.
Loomsetes rasvades on ülekaalus küllastatud rasvhapped, taimsed rasvad sisaldavad palju mono- ja polüküllastamata rasvhappeid. Mõningaid rasvhappeid ei ole inimorganism võimeline ise sünteesima, seetõttu tuleb neid saada toidust valmiskujul. Selliseid rasvhappeid nimetatakse asendamatuteks ehk essentsiaalseteks rasvhapeteks. Viimase kaksiksideme asukoha järgi jagunevad asendamatud rasvhapped omega-3 rasvhapeteks ja omega-6 rasvhapeteks. Asendamatud rasvhapped on alfalinoleenhape ja linoolhape.
Rasvad võiksid toidus katta 30-32% toiduenergiast, kusjuures küllastatud rasvhapete kogus ei tohiks ületada 10-12%, monoküllastamata ja polüküllastamata rasvhapped kumbki 10% toiduenergiast. Sellise vahekorra saamiseks peaks toidurasvast vähemalt 30% moodustama taimne rasv (taimeõlid, pähklid).
