ROtter
Forum Replies Created
-
AutorPostitused
-
ROtter
MemberTa on hea alternatiiv mida omada, seda kindlasti. Aga nagu ma enne mainisin siis on väljas jooksmine pigem eneseületuse ja distsipliini teema, kui et otsene trenn või kalorite põletamiseks tehtav tegevus. Velokas oleks liiga lihtne. Rooman teise tuppa ning sõtkun ise samal ajal magades.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> – Aga jah, kui ta järgmine nädal siin tuulekülmas -15c ja enam viskab, siis võib-olla mõned päevad teen toas küll. Kuskilt maalt jookseb piir, kus asi läheb juba mõttetuks enesepiinamiseks ja tervise ohtu seadmiseks.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Põlvede seisukohalt on ka velo etem – külmunud maa, asfalt, kruus ei tee küll liigestele head.
ROtter
MemberEi hakanud riskima, et unise peaga kuskil värskelt jäätunud asfalditükil joostes libastun. Samas oligi tunne, et sääred tahtsid ühte päeva jooksupuhkust juurde ning seega kõik hea.Juba hakkavad tarkused tulema, et velotrenažöör on parem.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>ROtter
MemberTippu jõuavad ikka need, kel ka looduse poolt midagi kaasa antud.Ja need, kellel ei ole looduse poolt kaasa antud, lähevad arsti juurde ja saavad loa astmarohtude tarvitamiseks.ROtter
MemberEi tea, kas tuleb see vähesest pingutamisest, aga higi korralikult lahti saada on kuidagi raskeks muutunud endal
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Pane suusamüts pähe.
ROtter
MemberKui sa tahad vaimu treenida siis mine jõukasse või muretse omale jooksulint. Usu seal peal 10 km või pooliku läbimine on täielik piin. Õues on igati lihtsam saad silmadega haarata tugi isikuid või esemeid ja mõelda, et jooksen selleni või püüan selle kinni. Õues jooksmine karastab rohkem keha : tuul, vihm näkku, autod pritsivad- keha peab võitma kõiki neid ebamugavusi. Õues on jooksmine fun aga sees nagu mõttetu tampimine, kurnab keha ja vaimu ka.
Minu arust.
Milleks?
Investeeri parem korralikku velotrenažööri ja oled ilmast ja selle kahjulikust mõjust sõltumatu ja lisaks säästad põlvi.
ROtter
MemberJa veel :
Askorbiinhappe eritumist kontrollib neerulävi,millega saavutatakse askorbiinhappe kontsentratsioon1,5 mg/100 ml. Pärast sellise kontsentratsiooni saavutamist veres eritatakse organismi vajadusi ületavliigne askorbiinhape kiiresti muutumatul kujul uriiniga.ROtter
MemberAt daily intakes of 100 mg or higher, cells appear to be saturated and at intakes of at least 200 mg, plasma concentrations increase only marginally [2,10,21,30,36]. If subjects’ vitamin C levels were already close to saturation at study entry, supplementation would be expected to have made little or no difference on measured outcomes [21,22,40,41].
http://ods.od.nih.gov/factsheets/VitaminC-HealthProfessional/
ROtter
MemberÄra usu kõike mida netist loed:
http://lpi.oregonstate.edu/s-s00/arteries.html
Noh, eks tulistame kordamööda linke ja varem või hiljem jõuame ikka tõeni.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> – Ma praegu ei jõua rohkem süveneda, aga kui C-vitamiini tarbimine suurendaks unearteri ummistumist 2,5x siis oleks selline uudis palju päevakajalisem, kui ainult mingis õhtulehe artiklis mainitud.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Milles sõnumitooja süüdi on:
http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3447163/

ROtter
MemberC-vit megadooside kohta nüüd raudkindlaid tõestusi jah pole, aga kuna selle tarbimine üldiselt probleemi ei kujuta, eriti veel lühiajaliselt, ning sportlaste peal on mistahes kasutegur suurem, siis samahästi võib ju võtta küll.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Nagu alati:
http://www.ohtuleht.ee/90502/c-vitamiin-sudamesober-voi-surmavaenlane
ROtter
MemberSeoses vähese söömisega on mul tekkinud mitmeid kordi peavalu. Näiteks tänane toidumenüü oli
Hommikusöök: väike kauss pudru
Lõunasöök: pool piparkooki
Õhtusöök: lahja supp ja 2 mandariini
Ja päeval käisin jõusaalis ja tegin rasket trenni.
Loe siit:
ROtter
MemberSiin foorumis on enamasti inimesed Valgujumala kummardajad, kui sa oled lihtsalt pühapäeva sportlane, siis ma ei soovitaks seda teed minna. Võta mõistlikult
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Valgud on elu alus:
ROtter
MemberPigem paneb üllatama see, et 5x nädalas ja nii pikad trennid? Kuni 2h ja veel kardiloe kuluv aeg otsa… On see tõesti eesmärkide saavutamiseks vajalik? Kahtlen.
Ma teeks julmalt poole lühemad trennid – 45-60min max, puhta tehnika ja korraliku intensiivsusega. Mis seal saalis nii kaua teha???
Lihaskasvu stimuleerimiseks pole ju palju mahtu vaja, eriti sellise treeningtiheduse juures.
Miks nõu kavade koostajalt ei küsi? See oleks nagu esimene asi… Teistel on oluliselt raskem öelda, milles probleem (kui üldse) kui tausta ja detaile ei tea.
Algajale ei saa ju kohe korralikku intensiivsust rakendada, sa ju ei tea, mis seisukorras tema südame-veresoonkond on.
detsember 17, 2013 at 6:08 p.l. in reply to: Dopinguarsti ülestunnistus: varustasin Eesti sportlasi kasvuhormooni ja EPO-ga #355869ROtter
MemberTšekid on juuni, juuli väljastatud ja üks septembris. Ma ise eeldaks, et need pigem siis off-seasoni ajal ostetud ehk järeldades, et talisportlastele.
Tubli, Watson! Nüüd uuri veel välja, mis võistlused olid tulemas ja saadki teada, kes kasutas.
detsember 17, 2013 at 9:17 e.l. in reply to: Dopinguarsti ülestunnistus: varustasin Eesti sportlasi kasvuhormooni ja EPO-ga #355854ROtter
MemberMa saan aru ,et info on nagu olemas ja ma usun ,et mingid nimed ka välja öeldakse, kuid kunas näitab aeg. Iseasi kas see sõna -sõna vastu asi ka midagi tõestab.
Tühjad rohupudelid on olemas, ilmselt ka markeeritud nimedega, võib-olla ka retseptikoopiad. Kui vaja, siis tõestatakse.
ROtter
MemberKes siinsetest tarkadest siis võtab kätte ja kirjutab Milos Sarcev’ile, et tema õpetus toidukordade kohta on täiesti vale ? Nagu ma ka aru olen saanud, siis enamusele meeldib ka väikese proteiinikogusega igapäevaselt kruiisida. Mainiga talle siis seda ka, et jällegi käib ta üle kogu maailma seminaridel valet infot jagamas.
Inimese seedesüsteemi mahud ja pikkused on erinevad, samuti erituvad maomahla ja seedeensüümide kogused jms tegurid. Sellega peab arvestama, ei saa olla kõigile ühesugused nõuanded.
AutorPostitused