ROtter
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Mõtlesingi seda, et kuna seedimine aeglustub ning keha saadab jätkuvalt peensoolde suht samas hulgas, samas mahus toitaineid, siis isegi suure portsjoni puhul ei teki ohtu, et keha järsku suurema osa lampi minema loobiks. Seega ongi:
1) Sööd tihedalt. Paari tunni vältel seedivad väiksemad kogused ära ning tiksuvad soolestikust läbi ja keha saab toitaineid. Kuna süüakse tihedalt, siis uus eine tuleb sageli siis peale, kui vana alles lõpetab imendumist. Tagatud on pidev toitainete juurdevool.
2) Sööd harva ning toit seedib väga kaua ning taaskord, erilist pausi toitainete imendumise puhul ei teki. Keha saab endiselt pidevalt toitaineid, olgugi, et toitutakse harva. – Jah, arvatavasti kuskilt maalt jookseb piir, kus korraga pole võimalik niivõrd suurt kogust tarbida, et ta kataks teatud ajaperioodi vältel toitainete vajadusi – kuid point selles, et ei pea sööma mingi 7x päevas, et tagada pidev toitainete juurdevool.
Igasugu nüansse on veel terve hunnik, sõltuvalt mis toitaineid tarbitakse, mis kujul, kiudainete sisaldused võivad imendumisi segada jne jne. Aga noh, üldisele mõttele said vast pihta. Kindlasti tasuks mainida ka veresuhkru ja insuliini kõikumisi, mis on ka huvitav teema. Ühest küljest tagab tihe söömine stabiilsemad tasemed, teisest küljest annab harva söömine võimaluse kehal baastasemele tiksuda ning tundlikkust taastada.
Mulle lihtsalt tundub,et mõni mõtleb, et seedesüsteem on selline, et vahet pole kas sööd suure või väikse eine, paugutab soolestikust sama kiiresti läbi ning, kui korraga liiga palju sööd, siis lendab pool toitu tagumikust seedimata välja. Seda siiski terve ja töötava soolestiku puhul ei juhtu. Va. tõesti vbl mõni hüdroliseeritud valguvedelik, mis võib krt tõesti suurema koguse puhul täie rauaga läbi sust lennata.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Jah, samas on loogiline ka see, et kui süüa harvemini ning suuremaid koguseid, siis:
1) Seedimiseks kuluv aeg pikeneb, andes võimaluse suurema osa valkudest ja muudest toitainetest omandada ning käiku lasta nii lihaste arendamiseks, kui ka energiaks
2) Kui süüakse harvem, siis on ka iga toidukorra ajaks kehas suuremad energia/toitainete puudused tekkinud, mis tähendab, et jällegi – keha oskab toiduga rohkem peale hakata
3) Superkompensatsiooni võimalus
Kokkuvõttes aga tähendab, et lõpptulemus võib olla, ja niipalju kui ma ringi lugenud olen, siis suuresti ongi sama. Liidetavate tegureid võid igatepidi ümber tõsta aga summa ei muutu.
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> – Antud juhul muidugi nüansse on, aga laias laastus meeletuid erinevusi ei tohiks olla. Subjektiivsed mõjud on hoopis teinehttp://www.tlu.ee/opmat/tp/terviseopetus/toit/magu_ja_seedimine_maos.html
http://www.tlu.ee/opmat/tp/terviseopetus/toit/peensool.html
Seedimiseks kuluv aeg pikeneb, kuid toit läheb maost edasi peensoolde ikka 15 – 20 ml kaupa. Maomahla eritub ööpäevas 2-3 l. Maolihased (silelihased) toimivad automaatselt. Regulatsioonimehhanismid ei mõjuta eriliselt selle rütmi ega peristaltiliste lainete kiirust, ent mõjutavad tugevust. Valgu imendumine toimub peensooles. Peensoole imendumispindala on 200 kuni 300 m2, Peensoole peristaltilised lained on aeglased, 1-2 cm sekundis ja nad kulgevad vaid mõne sentimeetri. Toidu esimene osa jõuab peensoole lõppu paar tundi peale maolukuti läbimist (n.ö. non-stop konveier).
Kuidas nüüd suuremad toiduportsjonid mõjutavad imendumist, kui nagunii maost pääseb korraga edasi 15 – 20 ml?
Tänan hea info eest. On Teil käe pärast ka andmeid muude juurikate (kaalikas,peet,porgad,kapsas) kohta ?
http://www.kickas.org/ubbthreads/ubbthreads.php?ubb=showflat&Number=143543
Aga eks sa mõtlesid seda, et kui korraga hästi palju valku tarbida, siis keha päris kõike lihaste ehitamisele ei kuluta, vaid kasutab ka energiaks. Seda muidugi jah. Mingi osa söödud valgust läheb alati energiavajaduste rahuldamiseks. Alati. Kuid see pole küll asi mille pärast muretseda. Keha oskab valku siiski väga edukalt ära kasutada.
Organismil puuduvad võimalused valku ladestada, järelikult ehitusmaterjalist (lihasrakud kasvavad väga aeglaselt) ja energiast (väga väike osa, kui süsivesikud ja rasvad olemas ) ülejäänud –> WC sse. Mida rohkem sööd, seda suuremad kogused väljaheiteid WC-s, enne kui rasvana ladestuvad.
Sead söövad kartulit .
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Eks kartul sisaldab palju tärklist võrreldes teiste juurikatega ja kes teab siis see muutub soolestikus seedimise käigus glükoosiks. Ja keetmise järjel ei jää sealt suurt vitamiine ja mineraale järgi. Kui tarbida ,siis kõige parem oleks aurustamise teel valmistada.
Ja teema algatajale ,et inimese usku on lihtsam muuta kui tema toitumisharjumisi.
Tärklise sisaldus kartulis on 20 -24 %, teraviljas 70 % ja riisis üle 80 %.
ehk siis surumine kangiga, surumine kukla tagant ja siis plokk alla, rõhk pole ju triitsal aga töötab kaasa jh
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Triitseps on väike lihas, ega rohkem harjutusi teda paremini kasvama pane, tuleb lihtsalt õigesti treenida.
Out of all your bodyparts, triceps are the most prone to overtraining.
http://www.simplyshredded.com/top-5-triceps-training-mistakes-how-to-correct-them.html
Leidsin ka veel sellise kava, tundub päris hea mulle.
1. päev – Rind, õlg, triitseps, kõht SeeriaSurumine kangiga lamades 3×10 vaataLendamine hantlitega kaldpingil 3×10 vaataSurumine kangiga kukla tagant istudes 3×10 vaataLendamine küljele hantlitega seistes 3×10 vaataPloki alla surumine triitsepsile 3×10Keretõste kõhupingil 3×15 vaatavähe harjutusi ja 2x nädalas aint
triitsale 1 harjutus ja mingi plokil alla
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>ei see on jama
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Pro treeneri taset mul pole aga midagi tean ikka
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Siin kavas on kolm harjutust, kus töötab triitseps.
FR negatively affected several evoked contractile properties of the muscle, except for half relaxation time and EMD, indicating that FR benefits are primarily accrued through neural responses and connective tissue.
Recommendations to stretch or not stretch change from year to year and from expert to expert.
http://sportsmedicine.about.com/cs/flexibility/a/aa022102a.htm
However, foam rolling had no effect on performance.
Mul on selline küsimus – ROtteri lingil toodud artiklist sain aru, et kaltsiumi saamiseks peab rohkem sööma täistera tooteid, eraldi soovitusena – kaer: Start your day with oats
Samas, olen palju näinud vastupidist infot, et kaeras (ja mitte ainult) sisaldub mingi ühend (фитин), mis hoopis seob kaltsiumi ära ning ei lase sellel organismis imenduda.
Kas on see mingi järjekordne müüt? Kuidas siis ikka igapäevane kaerapudru söömine kaltsiumi taset organismis mõjutab?
Kas võib vitamiine-mineraale sisaldavat toidulisandit koos kaerapudruga siis võtta või mitte?
Aitäh!
Fütiinhapet leidub teraviljades, ubades, pähklites ja seemnetes.
http://en.wikipedia.org/wiki/Phytic_acid
Aga vähendada saab fütiinhapet vees leotades ja ka keetmine vähendab mingil määral.
Tundub, et karpaalkanali sündroom:
Ühes teises foorumis, kui ei eksi, kirjutas just Holger, et kaltsiumi võib igal juhul muretult lisaks võtta, tarvita sa piimasaadusi kui palju tahes.
Ega muud ei olegi, ühtsem võiks olla see nõuannete süsteem.
“Ühesõnaga – nagu alati, liiga palju head asja võib hoopiski halba teha. Antud toote puhul ma aga ei muretseks, tegemist pole mega-doosidega. Kahtluse korral võib alati päevadoosi kahega jagada. Nii vähendad liialdamise riski, aga puuduse korral teed endale ikka head. Jätkubki kauemaks.”
Mina ei loe siit kuidagi välja, et muretult lisaks võtta. Holger soovitab hoopis päevadoos kahega jagada, et vähendada liialdamise riski.
Vaata parem, mis siin toimub ja need ei ole veel kõige hullemad juhtumid:
Ja apteegi-lisandikaltsiium ei takista? 3 klaasi piima või ekvivalent piimatoodet ei ole piisav kaltsiumi päevanormi saavutamiseks? Ikka tuleb osta lisandina juurde?
Ma olen lugenud soovitusi, et ärge jooge lihatoitude juurde piima ja kirjutasin lahti, miks piima ei soovita juua, sest lihas sisaldub raud, mida piimas sisalduv kaltsium takistab organismil imendumast.
Kaltsiumi ei pea juurde ostma, sest teda on mujal ka kui piimas. Muidugi kui süüa põhjendamatult palju valgurikast toitu, siis on lisa Ca vajalik.
