ROtter
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Enamuses samadest asjadest ma pakuks.
http://www.healthhype.com/feces-faeces-formation-composition-color-and-odor.html
Või isegi suurem osakaal bakterimassil:
See on tavalise inimese v/h, kelle toidus on valku 10 -15%, rasvu 25-30%, s/v 60%. Aga kui toidus on valku 30 -40 %, milline on v/h koostis siis?
Ja bakterid koosnevad samuti 75–85% ulatuses veest ning valkudest, süsivesikutest ja lipiididest.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Sama siin. Päris tihti möödub hommik+päev mingi 10-20g valguga, nii umbes 15h vältel. Ning siis 2h enne und keeran 120-150g valku sisse.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> – Muidugi ei saa väita, et muud moodi paremini ei saaks, aga ilmselgelt mingi meeletult määrava tähtsusega asi see ei ole.Mõista, mõista, mis see on, millest koosneb inimese väljaheide, kui kogu toit imenduks?
Ja mis sul siis, Holger, jääb
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Pidada dialoogi minusuguse napakaga, kes püsib jalgupidi maas ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Holgeri artikkel avaldati naine24.ee -s. Kas ma edaspidi võin sellele viidata või pean suure häälega välja naerma?
The exception is that gliadin IgG antibodies are sometimes useful in monitoring adherence to a gluten-free diet patients with histologically confirmed coeliac disease
Pigem on tegemist jõusaalihuntide vale tõlgendusega kui müüdiga.
Jah, imenduda võib 100g valku ka, kuid valgusünteesi trigerdamiseks piisab keskmise inimese puhul 20-30 grammist. Suurematel on see number suurem. Ülejäägi puhul kasutatakse see muuks otstarbeks juba
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kirjuta lähemalt, päris huvitav oleks lugeda sellest.
Kiire oled ütlema et gluteeni talumatust ei saa testida
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ei ole olemas 100% kindlat testi. Aga on olemas väga head testid nagu see sama väljaheite analüüs millest oli juttu Sinu lingis ja ka tsüto test. Esimest küll Eestis ei tehta, teine on aga laialt levinud. Päris tihti saab ka sümptomitest tulenevat inimese gluteenivabale dieedile panna. Ka nende elu paraneb, kes enne ei toitunud 80% nisust
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>See jutt on juba kaugel algsest tervisliku pitsa teemast, seega kui kellegil on küsimusi toidutalumatuse kohta siis teeme uue talumatuse teema
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Väljaheite analüüs maksab 490 €.
Tsöliaakia, nisuallergia ja gluteenitalumatus avalduvad erinevalt:
Kiire, pehme ja valgurikas.
Tartus broilerifilee isegi 4.35 €/kg.
Aga raua- ja tsingisisaldus, küllastunud rasvade ja monoküllastumata rasvade sisaldus võrreldes sealihaga ning selle seos testosterooni taseme ja hemoglobiiniga?
Seoses valkude tarbimise teemaga tahaks küsida, et kuidas teie arvates mõjub liigne valkude tarbimine neerudele? Ja kui palju on liiga palju, tervisesportlasele näiteks?
Riiklikud toitumisteadlased (Nutridata, mis tegutseb vist Tervise Arengu Instituudi all) väidb, et kui on üle 15% valke kaloraažist, siis on neerudele koormav. Siin portaalis soovitatakse rohkem süüa, ka treenival tavainimesel, kes ei ole kulturist. Kus on tõde?
http://www.ausport.gov.au/ais/nutrition/factsheets/basics/protein_-_how_much
Liigne valkude tarbimine paneb suurema töökoormuse neerudele. Kust maalt ja kas ta muutub kahjulikuks, sõltub indiviidist.
See “uuring” näitab, et organism omastab proteiini 10g ühes tunnis. Seega peaks olema ööpäevane vajadus 10x 24h lausa 240g kui tahame maksimaalselt kasutada proteiine ära ? Päris suur kogus. 60kg mehele lausa 4g valku ööpäevas … kui anaboolsed steroidid kasutuses, siis ilmselt see kogus veelgi suurem. Seega need mr olympiad, kes söövad 800g proteiini ööpäevas ei olegi nii rumalad ? UURING ju sõnaselgelt väidab nii
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Või peaksime antud uuringusse suhtuma teatud skepsisega, et osa on tõsi, samas korjame kontekstist parimad palad välja, mis sobivad? Proteiinipelglikud tõuseks ju tagajalgadele lausa kui loevad :Lämmastiku tasakaal.
On teada, et ööpäevas lammutub inimorganismis umbes 400 g kehavalke! Samapalju ka sünteesitakse, et säiliks tasakaal. Järelikult valgud uuenevad pidevalt. Kõige kiiremini uuenevad soole limaskesta valgud, samuti maksa, pankrease, neerude ja vereplasma valgud. Aeglaselt asenduvad lihaste ja naha valgud. Valkude uuenemiseks vajalikud aminohapped saadakse metaboolsest vabade aminohapete fondist.
http://powerman.ee/Artiklid/Toitumine/Valkude-roll-organismis
Ööpäevane uute valkude vajadus on 0,8 g valku 1 kg kehamassi kohta puhkeolekus, kehalisel tööl on see üle poole suurem.
Ega suurem kogus valku ei pane lihasrakke kiiremini kasvama.
See “uuring” näitab, et organism omastab proteiini 10g ühes tunnis. Seega peaks olema ööpäevane vajadus 10x 24h lausa 240g kui tahame maksimaalselt kasutada proteiine ära ? Päris suur kogus. 60kg mehele lausa 4g valku ööpäevas … kui anaboolsed steroidid kasutuses, siis ilmselt see kogus veelgi suurem. Seega need mr olympiad, kes söövad 800g proteiini ööpäevas ei olegi nii rumalad ? UURING ju sõnaselgelt väidab nii
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Või peaksime antud uuringusse suhtuma teatud skepsisega, et osa on tõsi, samas korjame kontekstist parimad palad välja, mis sobivad? Proteiinipelglikud tõuseks ju tagajalgadele lausa kui loevad :Uuringud tehakse ja tulemusi kasutatakse tavainimeste peal. Pro-d kasutavad lisaks anaboolsetele steroidile veel väga palju organismi funktsioone mõjutavaid aineid ja nad on pidevalt lab. kontrolli all. See nimekiri on pikk, märksa pikem kui sa arvata oskad, aga ma siinkohal ei nimeta neid manipulatsioone, et mitte liigset huvi tekitada.
Mulle lihtsalt tundub,et mõni mõtleb, et seedesüsteem on selline, et vahet pole kas sööd suure või väikse eine, paugutab soolestikust sama kiiresti läbi ning, kui korraga liiga palju sööd, siis lendab pool toitu tagumikust seedimata välja. Seda siiski terve ja töötava soolestiku puhul ei juhtu. Va. tõesti vbl mõni hüdroliseeritud valguvedelik, mis võib krt tõesti suurema koguse puhul täie rauaga läbi sust lennata.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>In the case of whey protein supplementation, thanks to the science, the days of slamming a 50g protein shake are gone. If you don’t find ways to slow transit time and/or increase the rate of whey absorption, you’ll be spending your hard earned cash on boosting fecal and urinary nitrogen vs. increasing muscle protein.
Ikkagi tekib küsimus, miks näiteks gepard peale meeletut sprintimist ei tegele lihaste venitamisega..
Kas inimene on siis tõesti ainuke hädavares, kes vajab peale igat trenni kõvasti venitamist ja “haavale puhumist”?
Aga vaata koeri peale lamamist, kui üles tulevad, siis sirutavad ennast, v.a. juhul, kui peab kuhugi tormama, samuti kassid sirutavad ennast.
