ROtter
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Ma olin enne väga hädas sellega, et trenni lõpupoole läks olemine väga halvaks. Kolasin netis ja leidsin, et paljudel sama mure olnud ja abi saanud sellest, et trennis pole vett enam joodud. Proovisin järgi ja tõesti toimis. Täiesti ok olemine oli kohe, kui veepudeli maha jätsin. Teema kuidagi selles, et veri läheb makku, kui palju vett sisse kaanida ja vererõhk hakkab kõikuma.
Eriti kurdeti seda muret jalapäeval, ehk siis, kui suured lihased verd täis lähevad. Mul on fullbody kava, niiet koguaeg on jalapäev.
Vabalt võib kusagil piir olla, et natuke saab juua, aga ma ei ole enam hakanud katsetama, vaid kuivalt pannud. Enesetunne väga ok peale seda.
Kõigile eelnevatele- ma ei või trenni ajal kindlasti vett juua. Võtke seda arvesse, kui järgmine kord kellelegi nõu andma tormate.
Organism omastab 0,6 – 1 l vett tunnis, võib-olla jõid rohkem või korraga palju.
Staying hydrated is essential for everyone, but people who practice bodybuilding and other athletes have an even greater need to maintain proper hydration.
Delfis olev artikkel on ju tegelikult ajakirjanduslik uudisnupuke. Helistati Erkile, küsiti mida tema arvab painutamisest, ütles oma arvamuse ja sina ütled – loll arvamus:) Nüüd nõuad teaduslikku lähenemist ja väitlemist, peaasi kui keegi viitsiks ainult sinuga lehtede viisi vaielda teemal mis mitte kuhugi ei vii.
Muide su postitus on tegelikult väga rumal, enesele väga vasturääkiv ja näitab kui kergesti sa endast välja lähed.
Holgeri arvamus:
arc: mulle tundub just, et sinu närvitsemine tuleb sellest, et sa oled ebakindel ja sul ei ole teistepoolset tunnustust? Sa oled kukkunud mingi oma võitlust pidama…
Holger on paari aastaga teadmistes suure arengu teinud.
Näiteks ülikoolis kaitstakse kraadi. Kaitsed kraadi ära (sa ikka tead kuidas see käib?), oled kõigile tunnustatud ja võid järgmise kraadiga edasi liikuda. Nool on medalitega tunnustatud, ta on palju läbiteinud, teda saab uskuda.
Sul ei ole mitte midagi, mul ka ei ole, aga ma ei hakka Noolt maha tegema, sest mina ei suudaks kunagi olümpial kulda saada. Kas sina suudad? Arvatavasti mitte, äkki siis ikka respektiks teda?
Väga head sportlikud tulemused ja väga head teadmised ei ole otseses sõltuvuses.
Mis selles venitamises halba, täiesti normaalne asi. Vanas eas muutub üha olulisemaks. Paindumine on kukkumisel näiteks väga oluline. Mida vähem paindud, seda rohkem kukkudes haiget saad.
Venitamine enne harjutuse sooritamist mõjub sooritusele negatiivselt.
Otteri väide ei sobi, sest arst ei tule mulle midagi ette väitma, ta diagnoosib mulle minu haiguse sümptomite järgi ja koostab ravikava vastavalt haiguse ravile (ta ei leiuta seda ravi ise vaid on õppinud pikalt ülikoolis selleks).
Delfis olev artikkel on ju tegelikult ajakirjanduslik uudisnupuke. Helistati Erkile, küsiti mida tema arvab painutamisest, ütles oma arvamuse ja sina ütled – loll arvamus:) Nüüd nõuad teaduslikku lähenemist ja väitlemist, peaasi kui keegi viitsiks ainult sinuga lehtede viisi vaielda teemal mis mitte kuhugi ei vii.
Muide su postitus on tegelikult väga rumal, enesele väga vasturääkiv ja näitab kui kergesti sa endast välja lähed.
p.s. Minu laps on juba täiskasvanud ja sul polegi lapsi, kellele sa nende lambinäidetega mõju tahad avaldada?
Kui pole sa end venitanud, kus sa siis oskadki midagi praktiliselt kaasarääkida. Sama nagu inimene kes ei oska ujuda aga teoreetiliselt oskab
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ja järgmine kord, kui lähed mõne haigusega arsti juurde, siis küsi esimese küsimusena: “Kas sa oled seda haigust ise põdenud, et tahad hakata mind ravima?”
The results from this study suggest that, to avoid a decrease in both the number of repetitions and total volume, stretching exercises should not be performed before a resistance training session.
What does science have to say about it?
http://www.muscleforlife.com/stretching-before-aerobic-exercise-or-weightlifting-yes-or-no/
Foorum on palju rahulikum ning toredam, kui sa vahepeal kadunud olid – äkki kordaksid seda
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>?Sellega ma ei nõustu.
See on küll meeletu valearvamus, et vanemate geenid garanteeritult midagi head kaasa annavad. Geenid ei tööta nii mustvalgelt, et Ema ja Isa on lihastes ja lapsel kasvab lihas kohe paremini. Väga vabalt võib eriti sitalt lihas kasvada. Maailm täis tarku vanemaid kellel lollid lapsed, lühikesi vanemaid, kelle lapsed NBA-s ning pikki vanemaid, kelle lapsed jupatsid. Isegi, kui õnnestub vanematelt saada geenid, mis justkui soosiksid lihaskasvu, siis pole garanteeritud, et need geenid üldse avalduksid. Paljud päritavad asjad jätavad vahest terveid generatsioone vahele.
Mul võib olla imepisike tõenäosus omada paremaid eelduseid lihaskasvuks, kui mõnel teisel, kuid kindlat pole midagi. Näiteks on minu vanemate pikkused Isal umbes 175cm ja emal 165cm. Mina olen 185cm. Geenid eksju, onju.
Kuidagi jube nõmetsemine inimeste poolt. Ükskõik mida ma ka ei teeks, kõik liigutavad finišijoont kaugemale. Kord ei tasu kuulata, sest pole vormis. Teen vormi, siis öeldakse, et ikka sitt. Siis teen parema ning siis öeldakse, et vahet pole kui hea vormi teed, sul on head geenid ja lihtsalt jopanud kehaga.
Et siis vahet pole mida ma teen kokkuvõttes jah? Lähen panen äkki teie rahulduseks Mr. O tiitli kotti? Aga ei, see ju kemmi kasutajate ala, see ka ei aitaks. Kemmiga kasvab igaüks.
Naljavennad koos ma ütlen. Küünte ja hammastega hoiate kinni, et uued tuuled ja muutused teie õuele kunagi ei jõuaks.
Geeniteooriga nõus, aga muus osas mitte.
Aga mis linnas sa Ralf olid?
Moskvas.
Et kõige targemad mehed elavad näiteks tokios? Kuna seal ju palju rohkem inimesi. Võid rõdu peal vaadates päevas näha mingit 10 miljonit…
Nägemisest on vähe kasu, sa pead oskama ka analüüsida ja sellest järeldusi tegema.
Alguspunkt on kõigil inimestel erinev sõltuvalt nende üleskasvatusest ja elukeskkonnast. Tegemist pole niiväga geenidega vaid siiski välja kujunenud omadustega. Olgem ausad, väga vähesed peavad arvet laste ja noorte toitumise ja aktiivsuse üle. Seega ei tea enamasti mitte keegi, kas need “kõigesööjad”, kes saalis esimesel päeval lammutavad teevad seda geenide pealt või selle pärast, et nad on lihtsalt aastatega põhja muul moel alla ladunud.
Need, kes on üle keskmise kehakaaluga, pikemad/suuremad, samas aktiivsed ning eelistavad valgurohkeid toiduvalikuid on ka suure tõenäosusega tugevamad. Selline olin mina näiteks. Nii kaua, kui ma mäletan on olnud minu lemmiktoit liha ja ka piimatooted. Vean kihla, et enamiku lapsepõlvest tarbisin tunduvalt üle normi valku ja rasva – ehk kõik mida lihaste ja kogu keha arendamiseks vaja. Ma ei tegelenud aeroobsete tegevustega, vaid pigem oli minu aktiivsus plahvatuslikku ja staatilist vastupanu tüüpi. Näiteks ronisin väga palju, teiste lastega pigem maadlesin ning ka koolides kehaliste tundides vältisin aeroobset ja pigem tegin plahvatuslikke või staatilist tüüpi tegevusi. Kehakaal oli samuti üle normi, kuna sõin palju.
Tulemuseks oligi see, et olin pm. kõige tugevam laps klassis. Ning esimest korda kangi keskkoolis puutudes surusin ka pm. enda kehakaalu üles, mis võis olla mingi 70kg tollal.
Ning väga hästi oli näha, et paksukene IT-poiss oli nõrk ning samamoodi oli nõrk üliaktiivne jalgpallur, kelle rasvaprotsent oli nii madal, et oleks võinud näljahädaliseks teda pidada. Mu enda parim sõber oli mitmekordne Eesti meister maadluses ning vaieldamatult klassi kõige paremas vormis tüüp. Ma võisin toore jõu poolest üle olla, aga tema oli kõige mitmekülgsem ja polnud asja millega ta hakkama pm. ei saanud. Samas ei näinud ma mitte ühegi inimese puhul põhjuseks geene. Tagantjärgi analüüsides on väga selge, kust erinevate inimeste füüsilised võimed pärit olid.
Kui keegi sellise põhjaliku pildi inimese taustast ette maaliks, siis võiks suht täpselt öelda, milliseid numbreid ta esimesel korral jõusaalis suure tõenäosusega tegema hakkab ning milline saab areng olema. Siin pole mõtet geenidega vabandusi tuua ja asja sogaseks ajada.
Sinu üldistus geenide kohta sõltub sinu kogemusest, mis piirdub sinu enda ja sinu klassiga. Minu kogemus on kordi suurem, sest ma olen elanud linnas, kus on 10 x rohkem elanikke kui Eestis.
Mingis videos rääkis Jason Blaha (icecreamfitness), kuidas tema 5×5 kava järgijad kükivad ja suruvad esimese aasta lõpuks juba kolmekohalisi numbreid – ma arvan, et see on täitsa mõistlik areng/tempo. Siinkohal peab tõdema, et lihtsuses tõesti peitub võlu. Palju kükki, mõõdukalt rinnalt surumist ja tükike jõutõmmet.
edit: või oli see ajavahemik isegi väiksem?
Esimene aasta ongi areng kõige suurem, siis hakkab järjest aeglustuma.
Täitsa huvitav on tegelt vaadata, kuidas inimeste arvamus muutub ajaga. Kui kunagi räägiti, et jäätisega pole võimalik vormi teha ja, et archangel ajab siin aint lolli juttu, siis hetkel seda pilti vaadates peaks küll ühed super geenid olema. Ilmselt inimene ikka teab, mis räägib. Kindlasti selle nimel ka palju tööd tehtud
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Vormi koha pealt võiks õelda nii palju, et tean inimesi, kes kasutavad steroide ja on ikka kehvemas vormis. 
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Siuke vorm on keskmise treenija unistus. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Keep up the good work. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Endal siuke vorm oleks, siis vist naist ei võtakski. (vähemalt mitte aint ühte) ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Nüüd saate aru, kui olulised on geenid ja kui õigeid geene ei ole, siis jäätegi unistama sellisest vormist.
Vähk on vähe ekstreemne näide… Toituks ka ta treenitavad sama moodi, oleks neid poole vähem kindlasti
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Jah, inimestel on erinev kopsumaht, SLS (südamelöögisagedus), maksarakkude taastumine, ööpäeva jooksul erituv maomahla hulk, peensoole pikkus ja pindala (see mõjutab imendumist tunduvalt) ja kõik see mõjutab.
