ROtter
Forum Replies Created
-
Postitused
-
1 hour ago, MaPo said:
Mida aga näivad mitmed uuringud näitavat, on see, et mida vähemate toidukordadega hakkama saad, seda parem on asi üldtervise seisukohalt – kahega oli isegi mõnes parem tulemus, kui 3-ga. Aga arvata võib, et tavainimesele võib see vahel ekstreemne tunduda (mitte, et neid, kes näiteks hommikust üldse ei söö, vähe oleks). Igal juhul – see vahepalade propageerimine, mida teatud ringkonnad harrastavad – sel ei ole hetkel küll väga tugevat põhja. Jutud veresuhkru langemisest või ainevahetuse seiskumisest vms – natuke lihtsustav lähenemine. Isegi valku ei ole iga 3 h tagant tarvis, kui saad 3 korda päevas oma 30-50g toidukorraga kätte.
It has been widely propounded that breakfast is the most important meal of the day.1–4 Various studies have reported that skipping breakfast is related to weight gain,5, 6 dyslipidemia,7, 8 hypertension,9 insulin sensitivity and diabetes mellitus7, 8, 10 and coronary heart disease.11 However, there are few studies on the association between skipping breakfast and mortality.
Siin on üks artikkel GI kohta: http://www.fitness.ee/artikkel/801/gimuudi-kukutamine
High-protein diets may be appropriate for some individuals, but not for others; hence, specific individual needs, as well as potential negative consequences, must be considered cautiously before such a diet is adopted.
High-protein diets, like the popular Dr. Dukan diet, increase the long-term risk of developing kidney disease and have a negative effect on renal urinary and morphological markers, the study suggests. What’s more, they may promote serious pathologies like nephrolithiasis (calcium kidney stones) because they drastically reduce urinary citrate (an inhibitor of calcium salt crystallization) and urinary pH, and increase urinary calcium (to compensate for the metabolic acidity caused by excess protein).
https://www.sciencedaily.com/releases/2014/01/140121093006.htm
On 8/29/2017 at 5:10 PM, Guest Kat said:Tere! Kirjutan siia, äkki siin on mõni teadjam.
Olen 34a naine ja praegusel juhul on tegemist progesterooni puudusega kehas. Aasta tagasi jäid päevad ära, siis sain mingisugust progesterooniasendusravi. Päevad tulid ja hakkasid regulaarselt käima, kuid mul jäi kahtlus, et ikkagi ei ole asi korras.
Põhjuseks võib olla algav menopaus:
http://kaaluabi.naistekas.ee/news/health/paasta-end-hormoonikaosest
- The average age of menopause is 51 years old, but menopause may occur as early as the 30s or as late as the 60s. There is no reliable lab test to predict when a woman will experience menopause.
7 hours ago, Guest Kat said:Njah, ei saa salata, näksimiseks meeldib mulle väga juust. Ja saiakesed on need, mis ikka toidulauale ära eksivad. Kindlasti praegusel õunaajal ka
koduaia õunad. Mune ma söön nt väga harva, kuigi abikaasa teeb endale igal hommikul.
D-vitamiini näit ei olnud aastaga tõusnud, ikka 60,4 nmol/l. Kehvad suved viimasel ajal ja toitumine ka. Kukkumise järgselt sain vereproovist teada, et Dvit näit oli 78 n/mol/l, tookord vitamiini juurde ei võtnud. Lasen ilmselt selle mineraalide testi teha, sest mõned näitajad võivad veel paigast olla.
Mineraalide testi võib hiljem teha – kui midagi oleks puudu, siis oleks organismi häireid rohkem. Kõigepealt tuleb toitumine korda saada – rasvu ca 1 g/kehakaalu kg kohta, valku 2g/kg kohta ja ülejäänud süsivesikud. Päeva kaloraaž esialgu ca 1900 kcal. Vett juua vähemalt 1,5 l päevas. D -vit tuleb juurde võtta.
Mida süüa progesterooni taseme tõstmiseks – kanamunad , täispiimatooted:
6 hours ago, MaPo said:Otter, lõpetage ära.
Kusagil ei ole kirjas, “munakollaseid peab vältima”. Ei ole võimalik sellest lõigust seda tõlgendust saada “Munad ( kollast ei peaks otseselt küll vältima – pigem siis vähemalt pooled kindlasti koos sellega)”. See hakkab juba väga patoloogiline tunduma.
Ja pigem vastupidi – see oli sõnastatud sel moel, kuna paljud väldivad või soovitavad seda teha – alates “personaaltreeneritest”, lõpetades “arstidega”
“Annely sootsi ja tema tervisekooli, inimestele, keda tõesti huvitab teaduspõhine lähenemine, mitte sealsete eestvedajate teooriad, mida üksikute uuringute ja tekstide, mis selle liikumise eestvedajate poolt oma nägemuste kinnituseks nopitakse, ei maksa soovitada. Isegi, kui seal osa, olgu või suur osa, infost on tõene. Sest piisab üksikutest möödapanekutest, mis on piisavalt kaalukad, et kogu see “tervisekool” maha kanda.”
Iseloomustasid selle postitusega ennast samuti, kui asendada Annely Soots MaPo-ga.
4 hours ago, Guest Kat said:Synlabi lehel kirjutatakse et progesterooni taset saab tõsta suurendades toidus loomse valgu, rasvade ning kolesteroolirikaste toitude (rasvane looma- ja linnuliha, munad, rasvane kala) kogust. Lisaks toiduained, milledes leidub B- ja C-vitamiine, nt tsitruselised, kibuvitsamarjad, mustsõstar jne.
10 minutes ago, MaPo said:Rasvu on teie menüüs tõenäoliselt piisavalt, kiiremaid süsivesikuid (teraviljatooted, kartulit, jne) ilmselt kui mitte palju üle, siis palju igal juhul. St – nendega kaasneva puudusega
vaevalt, et tegemist on. Selge on see, et selles grupis tuleks korralik inventuur teha, ja piirama hakata. Ilma pikema tseremooniata.
Valk: kord-paar nädalas kvaliteetset punast liha, 2-3 korda kana, vähemalt paar korda kala. Munad ( kollast ei peaks otseselt küll vältima – pigem siis vähemalt pooled kindlasti koos sellega), piimatooteid – väherasvane on ok – aga piimatoodete alla ei kuulu magustatud jogurtid, kohukesed, jne jne.
Miks munakollast peab vältima, miks väherasvased piimatooted on ok? Kui Synlab soovitus on, et tuleb tõsta rasvade ja kolesteroolirikaste toitude kogust!
Ühtegi toidugruppi ei peeta teistest olulisemaks
BCAA -d ei pea eraldi juurde võtma, kui sa saad toiduga 1,0 – 1,5 g valku kehakaalu kg kohta või rohkem.
11 hours ago, MaPo said:Kuidas on see seotud tsitaadiga
“Vaata palun teises teemas linke, kus on juttu sellest “näljarežiimist”, ja otsusta – kummast sa edaspidi lähtuda soovid – kohalike gurude legendidest, või pigem mitte.”
Konkreetselt, ilma hämata.
Või teemat “laiendamata”, sest see on pandud konreetselt selle tsitaadiga kokku.
Veel kord, et segadust ei oleks : seos BMR arvutamise võimaliku eksimise ja minu sõnade vahel, palun.
“Veel kord, et segadust ei oleks : seos BMR arvutamise võimaliku eksimise ja minu sõnade vahel, palun.”
Üks täiendus eelnevatele, mida võiks arvestada.
Nii lihtsa asja peale võiks ikka ise tulla ja mitte lasta iga sõna ja lauset endale selgitada.
42 minutes ago, MaPo said:Palun tõlgi see ära, ma ei saa aru. Ei saa ka aru väljatoodud lõigu seosest teooriaga “keha ei anna rasva ära, kui kaloraaž madal on”. Seda enam, et see tsitaat on pärit L. McDonaldi lehelt, tema küll sellist teooriat tervikuna kindlasti ei toeta. Kui sa üritad mingi osakese väljarebimisega seda saavutada, siis .. ma ei oska midagi öelda. Taas.
Sellest olen ma ammugi aru saanud, et sa ei saa millestki aru. Seda ei ole vaja igas postituses eraldi välja tuua.
Väljatoodud tsitaadiga on öeldud, et BMR -i arvutamisel võid 15% eksida mõlemale poole, sest täpselt saad väljarvutada ainult 85 %.
Võib -olla kartp väljaarvutatud BAV ei ole õige ja aluseks tuleb võtta BAV -15% ja sellest esialgu lähtuda.
8 hours ago, MaPo said:Vaata palun teises teemas linke, kus on juttu sellest “näljarežiimist”, ja otsusta – kummast sa edaspidi lähtuda soovid – kohalike gurude legendidest, või pigem mitte.
Kui su rasva% on piisavalt suur, ei saa sellist asja juhtuda, et “keha ei anna rasva ära”.
Veel legende:
If you include other variables such as fat mass, gender, and age, you can predict about 85% of the variance in RMR. That is, knowing LBM, fat mass, gender and age, you can predict RMR with about 85% accuracy. That still leaves 15% unaccounted for; that 15% is basically the genetic lottery. But let’s put that 15% in perspective.
http://www.bodyrecomposition.com/fat-loss/metabolic-rate-overview.html/
10 hours ago, kartp said:Ma olen kogu aeg arvanud, et alla BAV’i ei tohi mitte mingil juhul süüa, et keha läheb siis nn näljarežiimile ja ei anna midagi ära.. aga proovin siis tõesti nt kuni 200 kcal alla süüa ja vaatan, mis saab. Aitäh!
Võimalik.
Causes of individual differences in BMR[edit]
The basal metabolic rate varies between individuals. One study of 150 adults representative of the population in Scotland reported basal metabolic rates from as low as 1027 kcal per day (4301 kJ/day) to as high as 2499 kcal/day (10455 kJ/day); with a mean BMR of 1500 kcal/day (6279 kJ/day). Statistically, the researchers calculated that 62.3% of this variation was explained by differences in fat free mass. Other factors explaining the variation included fat mass (6.7%), age (1.7%), and experimental error including within-subject difference (2%). The rest of the variation (26.7%) was unexplained. This remaining difference was not explained by sex nor by differing tissue size of highly energetic organs such as the brain.[14]
Differences in BMR have been observed when comparing subjects with the same lean body mass. In one study, when comparing individuals with the same lean body mass, the top 5% of BMRs are 28-32% higher than the lowest 5% BMR.[15] Additionally, this study reports a case where two individuals with the same lean body mass of 43 kg had BMRs of 1075 kcal/day (4.5 MJ/day) and 1790 kcal/day (7.5 MJ/day). This difference of 715 kcal/day (67%) is equivalent to one of the individuals completing a 10 kilometer run every day.[15] However, this study did not account for the sex, height, fasting-state, or body fat percentage of the subjects.
4 hours ago, MaPo said:“Minu viimane K näit oli 4,9 mmol/l, tavapärase toitumise juures ilma mingeid toidulisandeid tarvitamata, kusjuures puuvilju ei söö. Kunagi on olnud ka näit 4,1 mmol/l, aga mingit vahet ei ole ma südame töös täheldanud.”
Klassika. “minul on nii ja siis ongi nii” Lihtsalt tee see samm, ja süvene terminisse “anecdotal evidence”, näiteks.
* Ja on neid, kes joovad, suitsetavad, süstivad, jne jne – ja nii kõrge-kõrge vanuseni, surevad õnnis naeratus näos 98 aastasena.
Kas see on midagi, mida kui keskmist võtta? Või optimaalset.
Olgu, saab selliste “mõttevahetuste” abil vähemalt ise palju selgemaks. Loodan, et keegi veel.
Siis, kui sina soovitad inimesel midagi võtta, teadmata, milline on antud aine tase veres, siis on kõik hea.
Kui mina soovitan inimestel D-vit võtta, teadmata D-vit taset veres – siis on halb, kuigi on teada, et 75 % -il eesti inimestel on puudujääk.
Kui mina oma verenäidud panen ülesse, siis kuulub see “anecdotal evidence” alla.
Sina võtad postitustest välja ühe lause ja hakkad siis silmaklapid ees seda suuremaks puhuma, sõltumata sellest, kuidas ta üldse teemasse kuulub.
Sinu postitustes on pidevalt väljavõtteid blogidest, aga mina pean igat oma lauset tõestama artiklitega ainult PubMedist või mõnest teaduslikust ajakirjast.
Pealegi moonutad minu tekstis olevaid lauseid ja püüad neid serveerida nii, nagu oleksid nad minu kirjutatud.
