ROtter
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Osad närvid ongi päris pikad ning eks kogu see närvisüsteem on omajagu läbi põimunud samuti. Tihti piisab, et kuskil seljas pitsitab ja võibki täitsa vabalt varvasteni välja see valu ja ebamugavus jõuda. Ega see tore ei ole kujutan ette.
http://www.spine-health.com/video/sciatica-interactive-video
Mure seisneb siis mu mehel kes teeb jõusaalis trenni nii 4-5x nädalas. Viimased nädal aega tundis seljas valu ja määrisin teda fastumgeliga. Kuid Teisipäeval toodi töölt ta koju ja ta ei seisnudki püsti. Nüüdseks pole teisipäevast saadik maganud ja sööb kangeid valuvaigisteid. Kiirabi käis üks öö ja tegi süsti järgmine päev käisime ka emos. Seal öeldi et disk on seljanärvi peal. Kirjutati jälle mingeid AB-si ja kui jalg alt ära lööb siis tuleb opile minna. Kuid kurdab koguaeg paremas jalas tugevat valu. Käis ka kiropraktiku juures ja tänu sellele hakkas pisut parem kuid mitte väga. käib ikka küürus seljaga ja jalas valu. Teisipäeval uuesti + pidi harjutusi tegema..
Opile ta ise ei taha minna arvab et läheb ise üle.
Kas keegi on samas olukorras olnud ? või keegi oskab midagi soovitada?
Talle kindlasti ei meeldi et ma Ta murest siia kirjutan kuid soovin saada teistelt soovitusi ja aidata kuidagi Teda
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Tundub, et tegemist on diski prolapsiga.
Selles suhtes on sul õigus. A kodus arvuti taga istudes on ka infarkti oht olemas… Reaalselt kõiki riske enam vältida ei õnnestugi…
Jah, mehe jaoks on häbiasi surra omas voodis!
Ohte saab vähendada, sageli väga lihtsalt, kuid enamik meist on laisad.
Näiteks kui paljud inimesed reaalselt enne autosse istumist kõik auto tuled üle kontrollivad? Rehvide seisukorra? Tulekustuti olemasolu, muu varustuse ja üldise auto seisukorra? Pakun, et väga vähesed, kuigi seda peaks enne igat sõitu tegema.
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ja siis kaldub keegi rullnox maanteel vastassuuna vööndisse ja läinud sa oledki.
” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Viimasel ajal on minu teada saanud suhteliselt selgeks, et kaloraaži piiramine ja tõesti ka valkude piiramine aitab vananemist edasi lükata. Mõnes mõttes on ta loogiline ka siis, kui teaduslik jutt kõrvale heita. Loogiline selles suhtes, et nagu selles videos see auto näite puhul – pidevalt palju süües, palju valku, lisaks palju trenni, ongi nagu auto gaasipedaali põhja surumine ja lihtsalt täiega rallitamine. Võtad kehast mis võtta annab. Kuid nö. kõik, mis liigub – kulub. Ning kehal tundub olevat piiratud maht, kui palju ta suudab energiat läbi töödata, kui palju ta suudab oma kudesid uuendada kuni hakkavad tekkima häireid. See on kihutamine ja kihutamise riskid on suuremad, olgugi, et jõuad kaugemale ja kiiremini.
Seega ma usun 100%, et toiduenergia tarbimist piirates, üleliigset aktiivsust piirates, megakoguseid valke piirates, lisades juurde paastumist on võimalik elada tunduvalt kauem ja tervemalt. Hetke teaduse põhjal tundub see igati loogiline, põhjendatud ja tõestatud.
New evidence shows that older adults need more dietary protein than do younger adults to support good health, promote recovery from illness, and maintain functionality.
Compelling research shows that the BEST way to get rid of the belly fat is to train with hard but short bursts of exercise, a style that taps into the anaerobic energy system more than the aerobic.
Aga kas sa said siis lõpuks asja korda?
Asi ei saa olla selles, eluaeg olen ma käinud trennides, jooksnud, teinud sporti.. kunagi pole sellist asja olnud.. Kas ma peaks
käima apteegis ja küsima siis mingit herpatiini sisaldavat geeli (liotoni nt?)
Kas ei või asi olla vitamiini puudusest näiteks? Võtan küll iga hommiku C-vitamiini muidu.
Kui sa olid noorem, olid koormused väiksemad, taastumine kiirem, ajaga koormused järjest kasvasid ja kusagil tekib koormustaluvuse piir ja selle ületamisel tekibki põletik. Põletik on organismi kaitse. Kui oled põletiku välja ravinud, siis edaspidi treeni väiksema koormusega.
Kuna sa oled ka peaaegu kõik need asjad ära proovinud nagu mina siis soovitaks ka otsida viga kuskilt mujalt kui ravida sääreluud koguaeg. Äkki on puus viltu, hüppeliiges ära vajunud, jalavõlv ära vajunud või mida iganes. Kuskil peab midagi olema, et põrutab rohkem või tuleb koguaeg tagasi kuigi puhkust andes läheb üle.
Ja kui ühtegi muud viga ei ole, siis võib põhjuseks olla ka see, et iga inimese keha ei ole loodud lihtsalt suurte koormuste talumiseks.
Ja kes need 2 on, keda sa tõsiselt võtad? Miks nemad?
Las ma arvan- kindlasti need kaks: tark teab, mida räägib, loll räägib, mida teab.
Tegelt väga vahva tõesti. Hea näha, et inimestel on teema vastu huvi ning tahavad ka teisi aidata. Aja hulk, mis möödunud on ei ole tegelikult mingi näitaja. Mõnel piisab paarist kuust, et omandada teadmiste tase, mis mõnel teisel võttis 10 aastat. Kõik sõltub pühendumisest ja õigetest õppematerjalidest, õigest suhtumisest.
Kuni vanemad tegijad ka siin hängivad, siis on alati ka niiöelda “turvavõrk” olemas. Kui millegagi puusse pannakse või ei teata, siis mõni teine vast ikka teab ning kõik saavad targemaks.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kõige parem areng toimubki minu meelest siis, kui pidevalt ninapidi teemas olla. Parim viis võõrkeeli õppida on samuti selle keele sisse sukelduda.
Paari kuuga ei ole kindlasti võimalik omandada arvestatavat teadmiste taset, isegi siis, kui sa selle ühe ja õige raamatu leiad. Selle ajaga ei ole võimalik kõiki PubMedi artikleid läbi sirvida.
Kui probleem on kestnud üle poole aasta ja samaaegselt on kasutanud kõiki ravivõimalusi, siis võib lahenduseks olla operatiivne ravi. Kindlasti konsulteerida ortopeediga.
Luuümbrise põletiku enamlevinud ravivõimalused: jooksukoormuse vähendamine ja/või asendamine teiste spordialadega, kompressioonpõlvikute kandmine, sobivad jalanõud, regulaarne venitus, ortopeedilised tallatoed, hepariini sisaldava geeliga (nt Lioton) ultraheli protseduur, laserravi, ravim Magne B6 kompleks, vereviskoossust alandavad ravimid jne.Ja ega salvid ei ravi, nad vähendavad ainult valuaistinguid, ja see, et antud koht rohkem ei valuta, jätab ainult mulje, et põletikku enam ei ole. Valuaistinguid vähendatakse meditsiinis sellepärast, et inimene ei peaks kogu aeg valust mõtlema, sest see segab elu-olu. Põletik ise aga kestab pikka aega, paar kuud kindlasti, ja taandub siis, kui kudede rakud on uuenenud. See aga omakorda sõltub jällegi paljudest teguritest, kui suur on põletikust haaratud pindala, kuidas aidatakse kaasa taastumisele (koormuse vähendamine, külmetustest hoidumine), rakkude uuenemise kiirusest jne.
Korralikult väljaravimata põletikud võivad muutuda kroonilisteks.
Ma söön siis kui isu on, ja seda on kogu aeg. Ei kurda.
Vahva metamorfoos siin – düüdid, kes vähem kui aasta tagasi olid nii hädas pisiasjade teadasaamisega, isegi, on nüüdseks nõuandjate top5 .
Suvel sellist jama polnud, treeningmahtude arv oli vahepeal lausa 5 tundi päevas, joostud, hüpatud, kõikke sai tehtud ja
nüüd talvel tekib selline jama, millest.. ?
Igaljuhul olen tänulik kõigile vastajatele,
sest omapäi ei oska enam midagi väga teha,
arsti soovitusel sai kreemi määritud ja see oli ka kõik.
Kas vahepeal oli treeningutest paus?
Reaalselt pole mõtet karta terve elu mingeid mõtetuid asju. Kui me nüüd kõik muretseks suhkruhaiguse, hiv ja saja erineva asja pärast veel, siis pensionil avastaksime alles, et me polegi elanud. Pole teinud asju mida me südamest tahaks teha jne… Muidugi eestis on kõigi mõttemaailm kuidagi piiratud ka…
Siis tõstatub küsimus, kas üldse pensionini elamegi?
Postitused
