Skip to main content

ROtter

Forum Replies Created

Viewing 15 posts - 151 through 165 (of 6,535 total)
  • Autor
    Postitused
  • in reply to: Indiaanlase jäljed rinnal #374152
    ROtter
    Member

    Nahamarrastus. Põhjuseks Scotti pingi mõranenud kate.

    ROtter
    Member

    Tänud Esta! Eks relax tuleb teha, 13 võistlust hooaja kohta on personal record….kokku tänsega 116 võistlust – mis seal ikka tehke järgi sõbrad….)))) Energiat on ja usun ,et järgmine aasta tuleb 10 starti ikka ära teha….))) Peabki minema kaubanduskeskusesse ja seal natuke toitulustusasutustes rüüstama….

    Millal sa taastud ja kasvad, kui nii palju võistled?

    Mida vanemaks, seda aeglasemaks taastumine ja kasvamine muutuvad.

    in reply to: reumatoid artriit #368731
    ROtter
    Member

    Tere,

    diagnoositi ca aasta tagasi seronegatiivne reumatoid artriit.Praktiliselt kõik liigeseid juba valutavad ja raksuvad . Sõrmede, jalalabade liikuvus juba kannatab. .Põhjustajaks olid põletikulised mandlid, mis nüüdseks lõigatud

    Raviks plaguenil ja diclofenac. Tahaks teada mis ravi võimalusi mul veel on?Kas see haigus jääb elu lõpuni?. igasugune info teretulnud.

    http://www.bodybuilding.com/fun/manage_rheumatoid_arthritis.htm

    in reply to: Süda taob tugevalt – õhku pole #372729
    ROtter
    Member

    Kui mul kunagi ärevushäire oli, ei pidanud midagi küsima, pigem topiti AD-d psühhiaatri poolt. Mingeid uuringuid küll ei tehtud.

    Täiesti mõtetud ravimid muidugi, viskasin minema ja sain psühholoogi abiga 2 nädalaga probleemist vabaks.

    Sellepärast ongi Eestis juurutatud perearsti süsteem, et perearst teeb vajalikud esmauuringud ja suunab õige eriala arsti juurde.

    Psühhiaater eeldas, et perearsti poolt on kõik vajalikud uuringud tehtud ja tema on viimane lüli ning kirjutas AD-d. Aga kui inimene otsustab iseseivalt ja valesti, siis keda süüdistada, kui miskit läheb valesti?

    in reply to: Süda taob tugevalt – õhku pole #373483
    ROtter
    Member

    Tere

    Viimasel kahel trennil on hakanud piinama kummaline enesetunne. Harjutust tehes pulss ei kiirene kuid süda hakkab väga tugevalt lööma ning kerge õhupuudus ka.

    Varem on ka paaril korral olnud aga järgmiseks trenniks kadunud. Nüüd juba kordus järjest. Trenni alguses probleeme pole aga üsna pea hakkab ja järjest süveneb. Viimased kaks trenni seetõttu ka pooleli jätnud.

    Mida kahtlustada võiks? Sügisväsimus?

    Magan muidu korralikult ja pikalt. Trennis muutnud ainult seda, et viimane kuu aega proovinud enne jõutrenni joosta umb 3-3,5km. See tuleb juba üsna kergelt välja

    Tänud

    Ärevust ma ei kahtlustaks, sest enda hinnangul mul terasest närvid igas olukorras. Enne kui närvi lähen tüdinen hoopis ära ja lähen minema. Trenni aeg ja seltskond, töö, kohustused, naine ja kõik muu ka alati sama, seega see nii lampi tekkida vast ei saa.

    Täna tegin metsas jalutuskäigu. Umb tunnike. Alguses oli kerge õhupuudus aga pärast sain nagu normaalseks. Õhu puuduseks nimetan olukorda, kus rinnus veidi ebamugav olla ja peab teadlikult pingutama, et sügavalt hingata. Tavaline hingamine selline pinnapealne.

    Nüüd aga olukord juba selline, et niisama lamades ja külge keerates ajab südame puperdama. Kunagi oli sama lugu aga läks ise üle. Seekord siis võtan ette teekonna arsti juurde, sest nädala pärast parajalt stressirohkele reisile. Ise kahtlustan väsimust või mingi aine puudust. Sügiseti alati väga loid olla

    ma pole küll päris kindel, kes konkreetselt siin kuhu hüpata üritab, seetõttu ma selle osa jätan tähelepanuta. muig.

    aga mulle tundub, et selle anamneesi põhjal siin viitab see olukord küll veidi teistlaadi probleemidele, kui teie väljapakutu. ja see on elulemuse mõttes tõsisem kui viidatud psüühikahäired. ja ma siiralt loodan, et ta läheb kiirelt arsti juurde, enne, kui emo vajalikuks osutub.

    ma siis parem mõõdan nüüd hinnanguandja varju pikkust ja esitan väga lihtsa küsimuse selges eesti keeles:

    millise kolme (või ka nelja, aga seda ma esialgu ei kahtlustaks) haiguse peamised sümptomid (sic! mitte teisesed) on teemaalgataja kirjeldatud? (lihtsuse huvides kordan üle: tahhükardia ja õhupuudus koormusel, ebamugavustunne rinnas ning haiguse progresseerudes ka tahhükardia rahuolekus. lisaks kaasneb väsimus. vihjeks lisan, et osade puhul neist ei näita EKG mitte midagi, kuid seevastu koormustesti tulemused on üsna ilmekad. palun siis nüüd oma tarkuse sära ka teiste peale paista lasta ja küsimusele vastata <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>.

    et viisakusest küsimusele vastata, siis jah, vahel jääb haigus diagnoosimata; vahel selgub õige diagnoos hiljem, vahel ei selgugi. niisama eneseharimise mõttes mainiks ka, et enamik haiguspilte viimastel aastakümnetel on atüüpilised.

    teemaalgatajalt küsiks (kuigi siin ei ole tõesti see koht, kus seda tegema peaks), kas on eelnenud mõni viirus, kas mandlid on korras, kas esineb kerget köha või jalgade turset? aga endiselt loodan, et ta on juba tohtri juurde jõudnud.

    http://inimene.ee/t/tahhukardia

    Tahhükardia esineb tervel inimesel normaalselt füüsilist tööd (trenni) tehes, samuti tekib harjutuse lõpus kerge õhupuudus (hingeldamine). See eelnev on normaalne nähtus, sest kui lihastele ja südamele koormust ei anna, siis ei ole ka arengut. Noorte inimeste südame löögisagedus on sissehingamise ajal kiirem kui väljahingamise ajal ja seda ei käsitleta rütmihäirena.

    Harjutust tehes pulss ei kiirenenud, aga süda lõi tugevalt – ärevushäire tundemärk,

    Jooksutulemused on paranenud, jooksu ajal probleeme ei esine. Haige südame korral nii ei ole.

    Väsimus võib olla põhjustatud valest toitumisest (toidus vähe rauda),ja veres on selle tagajärjel langenud hemoglobiini tase.

    Ärevushäire tekibki teatud kohtades ja korduvalt ning aja jooksul tunnused süvenevad.

    Metsas jalutuskäigu ajal kerge õhupuudus, pärast parem. – kerge aeroobne töö mõjubki ärevushäire puhul positiivselt. Normaalselt ei panegi inimene oma hingamist tähele, ärevushäire ataki korral aga keskendub sellele, s.t. peab hingamist pingutama.

    Ärevushäire korral tekibki voodis südame puperdamine.

    Nagu juba oma eelmises postituses mainisin, siis ükski arst ei kirjuta AD-d ilma uuringuteta.

    in reply to: Süda taob tugevalt – õhku pole #373476
    ROtter
    Member

    justnimelt on selges eesti keeles toodud esmasena välja peamine sümptom! ja seda teema algataja kordagi maininud ei ole. teemaalgataja kirjeldab enda peamiste sümptomitena neid, mis küll võivad teisestena kaasneda paanika- ja ärevushäirega, aga ei pruugi. ma ei saa aru, kas kirjaoskus võib tõesti nii selektiivne olla!

    tahhükardia võib kaasneda erinevate probleemide korral (tõin ennist neist osa ka välja), kuid see ei tähenda, et tahhükardia viitaks alati ärevusele. a la kõigil lehmadel on saba, aga kõik, kes omavad saba, ei ole veel lehmad.

    ma isegi arstina ei harrastaks distantsilt diagnoosimist, rääkimata siis niisama harrastusekspertide tasemel arvamisest. ei ole suurt ohtu, kui inimesed esitavad oma toitumiseelistusi absoluutse tõe pähe, kuid minu meelest on mitte ainult äärmiselt vastutustundetu, vaid ka pahatahtlik, kui sümptomi puhul, mis võib olla (ja ka on) eluliselt oluline, hakatakse pakkuma oma arvamust kui “selget tõde”. see võib lihtsalt letaalselt lõppeda ja kena oleks seda endale teadvustada.

    Elfriide, ära kunagi katsu hüpata üle oma varju, see ei õnnestu sul kunagi!

    Kui inimene läheb arsti juurde ja kahtlustab endal ärevushäiret, siis ei kirjuta ükski arst tal kohe AD-d, vaid teeb EKG ja vastavalt selle näitudele, kui vaja, tehakse koormustest või Holter monitooring jne. Südame haiguslikud probleemid tulevad nagunii välja. Ja alles seejärel saadetakse psühhiaatri juurde.

    Kui üks haigustunnus kümnest on puudu või selgelt väljendamata, kas siis jääb haigus diagnoosimata?

    in reply to: Süda taob tugevalt – õhku pole #373377
    ROtter
    Member

    Ärevust ma ei kahtlustaks, sest enda hinnangul mul terasest närvid igas olukorras. Enne kui närvi lähen tüdinen hoopis ära ja lähen minema. Trenni aeg ja seltskond, töö, kohustused, naine ja kõik muu ka alati sama, seega see nii lampi tekkida vast ei saa.

    Täna tegin metsas jalutuskäigu. Umb tunnike. Alguses oli kerge õhupuudus aga pärast sain nagu normaalseks. Õhu puuduseks nimetan olukorda, kus rinnus veidi ebamugav olla ja peab teadlikult pingutama, et sügavalt hingata. Tavaline hingamine selline pinnapealne.

    Nüüd aga olukord juba selline, et niisama lamades ja külge keerates ajab südame puperdama. Kunagi oli sama lugu aga läks ise üle. Seekord siis võtan ette teekonna arsti juurde, sest nädala pärast parajalt stressirohkele reisile. Ise kahtlustan väsimust või mingi aine puudust. Sügiseti alati väga loid olla

    Ärevushäire ja närvid ei ole omavahel seotud.

    Kui sul ei ole ületreeningut, mis võib põhjustada samuti väsimust, siis on sul juba mitmeid paanikahäirele viitavaid tunnuseid.

    in reply to: 5 korda päevas süüa? #373375
    ROtter
    Member

    Nagu eelkommenteerijad on öelnud, ära ole pinges toidukordade arvu ja aegade suhtes.

    Hea vormini on palju teid. Mõned söövad 7x päevas, teised paastuvad enamuse aja ööpäevast ja söövad kogu päevase toidukoguse mingis kindlas ajavahemikus (nt 4 tunnises vahemikus). Samas mõlemad on väga heas vormis. Märksõnadeks on kaloraaž ja makrotoitainete vahekord.

    Inimesed on erinevad nii oma füüsiliselt võimekuselt, aju potentsiaalilt kui ka maomahla tootmiselt. Ööpäevas toodetakse mao limaskesta ja selle näärmete rakkude poolt 2 – 3 liitrit maomahla. Kui lühikese aja jooksul koormata magu toiduga üle, võib juhtuda, et näärmete poolt ei suudeta toota seedimiseks vajalikus koguses maomahla ja võivad tekkida seedimisel suured probleemid.

    in reply to: Süda taob tugevalt – õhku pole #373313
    ROtter
    Member

    Tundub ärevus – või paanikahäirena.

    in reply to: Erakordselt külmatundlikud käed-jalad #372668
    ROtter
    Member

    Asi läheb järjest hullemaks. Käed ei kannata isegi väga paksudes kinnastes (vill+nahk+thinsulate) isegi 0 kraadist ilma. Jalalabad samamoodi. Pool tundi saab väljas olla ja käed on kanged. Ehk siis tunne ei ole subjektiivne, vaid reaalselt tekivad külmumisnähud.

    Samas kogu ülejäänud keha on väga vastupidav – võin olla 0-2 kraadiga väljas lühikeste pükste + õhukese fliisiga terve päeva. 5 kraadi on keha jaoks juba normaalne T-särgi ilm. Võin olla niimoodi väljas terve päeva.

    Aga iga talvega läheb olukord sõrmede ja varvastega hullemaks.

    Milles asi võib olla?

    Selle nähtuse nimi on – vanadus.

    in reply to: Palju tohib süüa puuvilju ja juurvilju? #372282
    ROtter
    Member

    Veel üks huvitav artikkel liha söömisest:

    http://drlwilson.com/ARTICLES/MEAT.htm

    in reply to: Palju tohib süüa puuvilju ja juurvilju? #372279
    ROtter
    Member

    Ma tean mis asi on mikrotoitaine, ei saanud lühendis aru lihtsalt. Tänapäeva släng on nii rikas <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Ma olen tänulik kõigile vastanutele. Jah kõik on korras, aga ma ei saa sellest aru miks nii on, et organim ei taha loomset toitu vastu võtta, et äkki kellegil on kogemusi.. või keegi teab kedagi, kellel oleks sama moodi.

    Ilmselt sinu organism ei tooda küllaldaselt vajalikke seedeensüüme.

    http://www.enzymestuff.com/basicswhichenzyme.htm

    in reply to: Piim ja piimatooted #371978
    ROtter
    Member

    kus on see uuring? mitte suvaline tsitaat mõnelt no-milk saidilt. palun.

    http://www.pcrm.org/health/health-topics/milk-consumption-and-prostate-cancer

    in reply to: Piim ja piimatooted #371934
    ROtter
    Member

    Iga teema kohta on viimasel ajal võimalik leida kadinaalselt erinevaid seisukohti. Allikakriitilisus peab olema väga hästi arenenud.

    http://www.news-medical.net/news/2005/09/12/13120.aspx

    in reply to: Piim ja piimatooted #371917
    ROtter
    Member

    Kas mu tervis tõesti paraneks kui ma vahetaksin oma praegused piimatooted sojatoodete vastu ning tõmbaks nende tarbimist üldse alla?

    J

    Seda pead ise katsetama. Ole vähemalt kuu aega ilma piimatoodeteta ja jälgi seedeelundkonna tööd. Päevase Ca normi pead muidugi muudest allikatest (munakoored) saama.

Viewing 15 posts - 151 through 165 (of 6,535 total)