ROtter

http://www.fitness.ee/treeningkavad

3 hours ago, MaPo said:

 

Nagu taas näha, ei jõua kohale, mida öeldakse.

 

Mina ei keskendu OA-le. Ma tahan öelda, et ISEGI OA korral on kaasaegsetes ravijuhistes (mis küll siia riiki kuidagi ei jõua) eelkõige konseravtiivsed ravid ning olulisimaks – tabeli tipus – EXCERCISE THERAPHY.

 

Sinusugused vanakooli targad aga hakkaks iga väiksemat ülekoormust kohe ravima. Paneks kipsi ka? Või lõikaks lahti. Ahjaa – magnetresonansiga saab ortopeed kõigele vastused – nii, jah?

 

Mis siis, et :

 

 a) iga uus MRI näitab erinevat pilti

 

b ) iga radioloog loeb neid pilte omamoodi – “tulemus” võib olla väga erinev

 

 

Ärgem taeva pärast midagi lisaks õpi, elagem koopas ja lehvitagem nõukaagset diplomit ja tühje loosungeid oma profiilides – see on see mis “maksab”.

Ja ülekoormus esineb pidevalt ainult ÜHEL põlvel?

1 hour ago, MaPo said:

Ära sellele osteoartriidile nii väga keskendu, tegemist võib olla ka inimese anatoomilise iseärasuse või muu põletikuga põlve piirkonnas. Aga seda saab täpsustada ainult ortopeed.

12 hours ago, MaPo said:

 

Peaaegu igas reas on täiesti ajakohatut juttu.  Ala vanarahvatarkused.

 

1. Naksumine on küll viimane asi, mis peaks inimest muretsema panema. 

 

2. Valulikkus – peale ootamatuid koormusi/harjutusi – ei ole hea ega normaalne, aga ka igal juhul mitte asi, mis peaks inimest muretsema panema. Kuna tegemist on uute mõjutajate/liikumismustritega, annaks lihtsalt alustuseks aega harjuda. Pidada vajadusel pikemaid pause – teha sel ajal kas teisi lihasgruppe; samal ajal võiks ka proovida lihtsalt kas teha lühemaid seeriad/vähemaid kordusi/ või vastupidi – vaadata, kuidas mõjub. Või üldse proovida teistsuguseid harjutusi – hea on, kui seda saate teha kellegagi koos, kes seda “tehnikat” siis natukene jälgib. Loobuda prooviks kükkidest – selleks, et jalad/tuhar koormust saaks, on olemas peale kükkide oi kui palju võimalusi.

 

Eraldi ja peamine: vahetage need rühmatrennid korraliku ja konkreetse jõusaalitreeningu vastu. Kus ei ole etteantud tempot, reeglina lihtsalt palju tühja pulsi ülesajamist läbi mega tempo ja mõttetu pumpamise. Efektiivsem ja ennastsäästvam on tavaline omas tempos jõutreening.

 

3. Uuringutele… – mida vähem inimesed sinna iga “pisiasja” peale lähevad, seda parem on lõpptulemus. 21. sajandi arusaam on, et MRT, MT on asjad, mida peaks läbima alles siis, kui on kahtlus suhteliselt tõsise terviseprobleemi suhtes. Tulemused, mida tihtipeale neist saadakse on tihtipeale “hullemad” kui asi tegelikult on, ja see omakorda paneb inimesed rohkem muretsema, millega sealt edasi kaasneb inimesel asjatu muretsemine/hirm liikumise ees, jne. Tuikav põlv ei ole asi, mida peaks nii põhjalikult hetkel uurima. Andke aega ja vahetage ülalnimetatuid.

 

Ravi… mis ravi te ette kujutate .. põlvele? Lõigatakse lahti ja hakatakse parandama? 

 

“muidu jääb kohe kindlasti korduma” – ei jää – kui lihased saavad treeningut, muutub kogu piirkond stabiilsemaks. Sedapidi on see REEGLINA. Erandid on võimalikud. 

 

Läbi valu harjutused: sõltub. Eelkõige enesetundest, kui palju see valu häirib ja kuidas peale trenni tunne jääb.

 

Määrded – teie põlve väga “ravida” ei saa.

Need salvid, mida iganes ka tootereklaamid ei lubaks, sinna konkreetsesse valukohta naljalt ei pääse.

 

 Subjektiivset tunnet mõjutada (soojendav kreem näiteks) – kindlasti. Tuimestav – ka. Kui suur efekt sellel teile on – väga individuaalne.

 

Valuvaigistav salv on kahtlasem – seda teeb efektiivsemalt ehk suukaudne valuvaigistaja (mitte paratsetamool) – ibuprofeen, naproxen, diclofenac -neid ju võib proovida – aga kui valu ei ole suur, ma jätaks vahele ka selle osa.  

 

Glükosamiin, kondroitiin – väga lubavate tulemustega uuringuid ei ole, kõik on so-so.

 

Ja teie 1. trennikuu põlvevalu ei ole küll näitaja, et teil oleks midagi liigeste/kõhrede, vms viga. Lihtsalt uus koormus, mis vajab harjumist. Oleks esimene seletus, mitte vastupidi ala “kohe uuringutele ja ravimeid sööma”.

 

Sidemetesse end mässida ei ole ka vajadust. Miks seda tegema peaks. 

 

Kükitehnika, nagu öeldud, võib üle vaadata – aga tehku seda keegi, kes tõesti siis ka teab teemat. Mitte, et seegi ülioluline oleks, see tehnika.

Tüüpiline markopoolalik teema käsitlus, kus väikestest valedest, pooltõdetest ja kahtlase väärtusega soovitustest on kokku pandud suur tõde.

“1. Naksumine on küll viimane asi, mis peaks inimest muretsema panema.”

Many things can cause the creaking or crunching sensation while flexing and extending the knee. A doctor can conduct a clinical exam to determine if knee symptoms are caused by arthritis or another something else, such as patellar motion.

A health care professional evaluate the patient and determine if the knee crepitus and other symptoms are caused by arthritis or another condition.

https://www.arthritis-health.com/types/general/crepitus-knee

https://www.military.com/military-fitness/workouts/try-pushup-push-workout

49 minutes ago, MaPo said:

 

Mis on teie, Otter, sõnum seekord, jääb arusaamatuks. Äkki selgitate, mida need “ümberlükkamised” ümber lükkavad? Aga teha seda jäädes konteksti, mitte keskendudes sõnale “kerges” – sest see on suhteline mõiste.

Suured isiksused näevad kuidagi palju vaeva väikeste kallal.

 

 

Sinu postitused on klassikaline näide, kuidas väikestest valedest pannakse kokku suur tõde.

5 hours ago, MaPo said:

 

Ja nagu ikka see ei ole point – mõte on, et kaloraaž on peamine, mis loeb.

Staub võttis lisaks vitamiine, et tervisenäitajad pikas perspektiivis ei halveneks,  jõi valgusheike, et lihased saaksid vajalikud aminohapped ja tegi harjutusi, et jõud ei väheneks. Mitte lihtsalt ei vähendanud päevast kaloraaži, vaid tegi kõike teadlikult. Ja pealegi ei soovitanud ta sellist eksperimenti teistele.

But before lovers of junk food can start finding solace in Haub’s experiment, note he limited his intake to a maximum of 1800 calories (7531 kilojoules) a day, exercised heavily throughout the period and took vitamin supplements in addition to “muscle” protein shakes.

In 2010, Kansas State University professor Mark Haub went on a “convenience store” diet consisting mainly^{[citation needed]} of Twinkies, Oreos, and Doritos in an attempt to demonstrate to his students “…that in weight loss, pure calorie counting is what matters most, not the nutritional value of the food.” He lost 27 pounds (12 kg) over a two-month period, returning his body mass index (BMI) to within normal range.^[38][39] In addition to Twinkies, Haub ate Little Debbie snack cakes, cereals, cookies, brownies, Doritos, Oreos and other kinds of high calorie, low-nutrition foods that are usually found at convenience stores. However, despite calling it the “Twinkie diet”, Haub also consumed a multivitamin, a protein shake and fresh vegetables along with the Twinkies, Oreos, and Doritos.^[40] Some protein shakes contain 80 grams protein per serving,^[41] almost equivalent to eating three 6-oz steaks per day.^[42] Besides the protein shake and multivitamin, Haub also admitted to consuming nutritionally dense whole milk, carrots, and vitamin fortified cereal.^[43] This contradicts representations by other media outlets stating that Haub “only” ate junk food ^[44

^{https://en.wikipedia.org/wiki/Twinkie}

^{https://www.foodnavigator-usa.com/Article/2010/09/02/Professor-aims-to-dispel-diet-myths-with-calorie-controlled-junk-food-diet}