Rosaalie
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Väga inspireeriv ja huvitav ning ilusate piltidega blogi. Palun jätkata
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ma olen ka Jungatrolliga 100% nõus, väga inspireeriv postitus, Teised ka.
Vahel lihtsalt tekib tahtmine käega lüüa ja alla anda, sest laste kasvatamine pole tihti kiirelt tulemusi andev protsess ning minu jaoks on ekstra pingutus lastega koos trenni teha või neile pidevalt söödavat tervislikku toitu vaaritada. No ja kui käega lüüa ja alla anda ei tohi, siis vähemalt virisekski.See on keeruline teema mitmest vaatenurgast. Maadlen sellega isega ka oma laste puhul.
Esiteks toitumine. Nagu keegi kirjutas, lapsed on pirtsakad. Jah, koolieelikul määrad mingi vanuseni ise, mida ja millal ta sööb. Hiljemalt koolieast aga kujunevad välja oma maitse- ja valikueelistused. Kui sellele lisandub taskuraha, siis on väga keeruline kontrollida, mida reaalselt süüakse. Minu omad nt ei söögi ühtegi töödeldud köögivilja peale kartuli, kuigi imikutena sõid kõiksugu isevaaritatud püreesid kahe suupoolega. Põhiliselt võiks toit nende arvates koosneda pastast, pelmeenidest, riisist, pitsast ja kartulist. Limonaadi hangitakse endale taskuraha eest mitu korda nädalas. Söögitegemise isu on mul ammu kadunud, sest lapsed minu valmistatud mitmekülgset toitu ei soovi ja ma ei viitsi mitut eri sööki pidevalt vaaritada. Pigem näksin ise mingit salatit või puuvilja ning teen lastele midagi söödavat.
Samal ajal kummitab mind hirm, et kui ma pööran laste tähelepanu pidevalt söögile ja liigsele magusale ja suhkrule ning nende mõjule kehakaalule, on tulemus äraspidine. Lastele muutub kehale liigse tähelepanu pööramine varakult elu osaks ning toitumishäired võivad seetõttu kergesti ligi hiilida. Anoreksia on paraku ohtlikum haigus kui rasvumine.Teiseks liikumine. Seda on ka eespool mainitud, et kahjuks on paljudel tänapäeva lastel loomulik liikumine väga väheseks jäänud. Kooli ja koolist koju tõukerattaga, vahel meelitamise peale tõukerattaga ka niisama ringi sõitma, aga üldiselt on neil palju lihtsam ja huvitavam telefoni või arvutit vahtida või lugeda. Trennidega on ka nii ja naa. Üks laps on sportlik ja käib 5-6 korda nädalas trennis ning saab seal kenasti hakkama. Teine aga nii sportlik ei ole, käib küll kergejõustikus, aga paraku pööratakse trennides suuremat tähelepanu võimekamatele lastele ning ta ei tunne seal end hästi. Minu arust on laste tervisesport organiseeritud kujul olematu, kõik on suunatud võistlejate kasvatamisele. VÕi pole mina vähemalt õiget kohta leidnud.
Kokkuvõttes ootaks pigem häid soovitusi selle kohta, kuidas teemaalgatuses kirjeldatud probleeme siis lahendada.
