Robert Nool
Forum Replies Created
-
Postitused
-
…siis peaksid ju ringi liikuma kõht nagu tiinel vaalal, spetsiifiline aroom taga
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Modernse tarkuse järgi tõepoolest, kuid kõik on parem kui kunagi varem, seega on modernses tarkuses loogikaviga.
Küsimus Robert Noolele: Kust te oma kiudaineid saate päeva jooksul?Ma ei tarbigi kiudaineid igapäevaselt. Üldjuhul tuleb korra või kaks nädalas, kui juurvilju söön. Ma olen enda elu jooksul igasuguseid asju proovinud. Mingil perioodil sõin muule toidule lisaks umbes 2kg juurvilju päevas. Muide, see periood oli väga pikk.
Ma olen kursis sellega, mida kiudainete ning nende vajalikkuse kohta räägitakse, kuid teeme nii, et me seda teemat hetkel edasi ei lahka. Ma kirjutan mingil hetkel artikli, kuhu kõik enda seisukohad koos viidetega sisse panen ning siis teeme selle otsa uuesti lahti. Hetkel on üks teine artikkel kirjutamisel, mis homme/ülehomme valmis peaks saama. Kui see olemas, siis võtan kiudained ette.
Pole Robertist üle saja aasta suurt midagi kuulnud, vaib FB-s näinud mõnd pilti, kus pikk mees poseerib Aasia riigis mõne puusani ulatuva kohalikuga
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> ja nüüd teinud sellise lehe. Tubli töö!
Kahjuks pole minu inglise keel nii kodune, et suudaks teduslike artiklei lugeda. Usun et siin foorumis on palju inimesi kes mõtlevad, et oleks vaid see eesti keeles. Olen alati fännanud Fredi artikleid, kaaluge seda keele varianti
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Jõudu ja jaksu ettevõtmises!
Tänud, Tarmo, ning tervitused sulle. Eesti keeles kirjutamisest oli selle teema 1. leheküljel juttu, kui ma ei eksi. Aeg seab omad piirid ning kuna lehekülje abil hetkel veel elatist ei teeni, siis tuleb see aeg kahjuks finantsiliselt tulusamatele tegevustele pühendada. Äkki kunagi.
Samas, kui leidub inimesi, kel on pisut vaba aega ning see teema on südamelähedane, siis saaksime omalt poolt nii palju kindlasti teha, et Nutritiopediale ka eestikeelne pool lisada ning nende inimeste abiga tõlgitud artiklid ka eesti keeles postitada. Kui huvilisi on, siis annaksime asjale rohelise tule. Kompenseerida saaks seda asja hetkel ligipääsuga teadmistele. Seega, kui on inimesi, kellel eesti ja inglise keel grammatiliselt väga hea on, neid huvitab toitumine, treening ja tervislik elustiil, siis saame omalt poolt tõlketöö eest väga palju abiks olla, et aidata neil elukvaliteeti parandavate eesmärkideni jõuda.
Ma arvan, et Robert ei propageeri toitumist, kus süsivesikud puuduvad. Puuviljad ja juurviljad katavad selle mure ilusti.” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Puuvilju ei tarbi ma peaaegu üldse ning juurvilju harva. Põhjus lihtne – tänapäeva puuviljad ei ole kaugeltki need, mis puuviljad kunagi olid. Puuvili on lihtsalt tavaline madala toitainetihedusega suhkruallikas. Õigete juurviljade mõningane tarbimine tuleb kasuks, kuid võlusõna, mis neist “supertoidu” teeb, on jama. See võlusõna on kiudained. Kiudaineid ei ole normaalseks funktsioneerimiseks kaugeltki nii palju vaja, kui meil süüa soovitatakse. Need kogused töötavad juba pigem vastu. Kirjutan sellest varsti artikli.
Tore ettevõtmine Robert! Kuidas sa kommenteerid enestunnet, mis sind sellel ajal kui sa rasva ja valgu dieeti tegid? Koosolekud, kus tuled olid peal, kuid kedagi kodus ei olnud….Aju vajab tegevuseks süsivesikuid ja igasugused äärmused ei liigne süsivesikute sissekühveldamine kui ka äärmuslik rasva tarbimine ei vii kokkuvõttes kuhugi, mõistuspärane lähenemine jääb sinna vahepeale, kus toitainete proportsioonid on vastavad kulutusega. Selge see, et igaüks arvab ja jälgib asju vastavalt oma tõekspidamistele ja selleks on igasugune õigus. igal juhul soovin edu ja kordaminekuid!Tere, Ott.
Aasta oli siis 2005 ning olin veel õige tee otsingute algstaadiumis. Sul on õigus – dieet, mida tol korral katsetasin, ei toiminud nii nagu lootsin, ning ma ütlen sulle, miks – uskusin siis veel, et küllastunud rasvad tõepoolest on kahjulikud ning et kolesterool on veresoonkonna haiguste põhisüüdlane. Tarbisin sel ajal rasvaallikatest peamiselt suures koguses oliiviõli. Konditsiooni soodustavad kõrvalfaktorid olid suur tööstress ning väga tõenäoline ületreening.
Ott, aju ei vaja normaalseks funktsioneerimiseks, et inimene sööks süsivesikuid. Hallolluse kütusevajadus on 2/3 rasvhapped (millised, on eraldi teema) ning 1/3 süsivesikud, mida madala süsivesikutesisaldusega toitumist järgivad isikud saavad valkudest glükogeneesi abil.
Igasugused äärmused ei vii tõepoolest kaugele, kuid äärmuslikult kõrge süsivesikute tarbimine viib äärmusliku rasvumiseni, äärmuslikult kõrge (õigete) rasvade tarbimine aga mitte. Ma ei hakka seda uuringut praegu välja otsima, kuid see viidi läbi USAs üliõpilaste seas. Lühidalt: lubades neil tarbida piiramatult süsivesikuid, sõid paljud 5000-6000 kcal üle enda energiavajaduse; lubades piiramatult rasvu tarbida, ei söönud keegi grupist rohkem kui 900 kcal üle oma energiavajaduse. Õiged rasvad on need, mille peal me läbi inimajaloo arenenud oleme (ka aju) ning püsivad ka tänapäeval kõige toitvamate toitainete edetabeli tipus. Ärge unustage, et loomsete rasvad tarbimisega saame ka äärmiselt vajalikke rasvlahustuvaid vitamiine.
Viimase asjana toon välja, et regulaarselt sporti tehes ei ole minu dieet niivõrd süsivesikutevaene. Raskemate treeningutega perioodidel ulatub treeningpäevadel tarbitav süsivesikute kogus üle 200g. Oluline on ajastus – peab teadma, millal on optimaalne need süsivesikud “ahju visata”. Sellest hoolimata järgin gluteenivaba dieeti.
Ma ei ütle kellelegi, kui palju nad süsivesikuid võivad süüa, eriti neile, kes seda kuulda ei taha. Viitasin, et tutvudes artiklis välja toodud faktidega, võiksid mõned, kellel sarnased sümptomid esinevad, proovida gluteenivaba lähenemist, et näha, kas sümptomid kaovad. Süsivesikute tarbitava koguse langetamisest ei olnud antud juhul juttu, sest need kaks ei käi kasikäes. Gluteenivabasid süsivesikuteallikaid on piisavalt palju.
Muide, Ott, palju õnne sünnipäevaks.
Ma austan su arvamust ning sul on täielik õigus sellele. Let’s agree that we disagree.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Paar mõtet:
1. Inimesed pärinevad Aafrikast ning hakkasid sealt erinevate allikate kohaselt välja rändama umbes 50,000-60,000 aastat tagasi. Kui sa vaatad inimloomuse iseärasusi, siis ei usu ma, et nad juba 100,000 aastat tagasi teravilju sõid.
2. 10,000 aastat tagasi oli kogu maailma inimpopulatsioon endiselt vaid ca 1,000,000 inimest.
3. Isegi kui mõned rahvad sõid üle 10,000 aasta tagasi mõningal määral teravilju, on “mõningal määral” sootuks erinev, kui tänapäeval tarbitavad kogused. Mainin taaskord ka gluteeni iseärasusi ning kogust 100g toote kohta.
4. Isegi kui inimesed sõid 100,000 aastat tagasi mõningal määral teravilju, on 100,000 sootuks teine number kui 8,000,000. Meie geenid on suures osas samad ning tahavad seda sama traditsioonilist toitu, mida me sööma oleme loodud.
Siin kohal loen selle teema enda jaoks lõppenuks. Aitäh meeldiva diskussiooni eest.
Jälgin samuti, mida uut avastatakse ning teinekord leiab põnevaid asju. Siiski, üks asi, mis mind edasi viib, on see, et ma ei unusta kunagi suurt pilti. Komistades mõne uue avastuse otsa, proovin ma seda tükki meie ajaloolisse ja evolutsioonilisse arengusse sobitada. Siit ka järeldus: oleme teravilju tarbinud umbes 10,000 aastat, kuid koos eelkäijatega eksisteerinud lähemale 10,000,000 aastat. Olen skeptiline, et enne viimaseid 10,000 aastat olid neil kõhud korrast ning vaeveldi massiliselt toitainete puuduse käes. Ühtlasi, gluteen, ning selle kogused, mis täna meie toidus esinevad, ei ole võrdelised sellega, mis nad olid 100 aastat tagasi, rääkimata 5000 aastast. Selline on minu nägemus asjast. Tänan vastuse eest.
Vabandused, et pikk aeg mööda on läinud. Kohendasime üht-teist ning tegime edasisi plaane. Nüüd läheb uue hooga edasi.
Kirjutasin eile gluteenist ning selle talumatusest. See on eriti oluline lugemine just teile, lugupeetud spordiinimesed, sest paljud teist on järgivad kõrge süsivesikusisaldusega dieeti ning märgatav osa neist tuleb paljudel juhtudel teraviljapudrudest, pastast, leivast, saiast.
Loodan, et leiate enda jaoks uut ja huvitavat.
Postitus asub siin: http://www.nutritiopedia.com/2011/09/grain…celiac-disease/
Enjoy.
Lugesin, aga mind lihtsalt ei rahulda see “proovige ise”. Pigem tahaks teiste kogemustest õppida, kui aastaid ise ratast leiutada.Teiste rataste sadul võib sinu pikkuse jaoks liiga kõrge olla. Aastaid polegi vaja. Mõne kuuga peaks asi selgeks saama.
No kui te suudaks selle kuidagi lühemalt kui raamat teha, siis loeks heameelega.Gman, loe Fredi artikli viimast lauset. Seal on tegelikult vastus olemas.
Ma ise tahaks sellise artikli juures siis mingeid konkreetseid juhiseid ka näha – mis need piirid on, mis oleks soovituslik kogus ja mis ülempiir, et ei tekiks väära tõlgendamist.(Saan aru et artikli point pole ainult küllastatud rasva söömise propageerimine, aga see mulje võib jääda)
Edu ja kerget sulge!
Tegelikult miks mitte propageerida rohkem küllastunud rasva sööma. Fredi artikli sõnum on, et küllastunud rasvad ning kolesterool on head ning neid pole vaja karta; ning et paljude modernsete haiguste (artiklis loetletud) põhjus on hoopis liigne süsivesikute, eriti suhkrute, tarbimine.
Seda kummaski artiklis polnud mainitud, kuid lihakasvatajatele peaks piisavalt motiveeriv olema, et kolesterool on paljude steroidhormoonide algaineks, mille abil lihaskasv ning rasvade põletamine kiireneb.
Eks need kogused ongi pikem jutt, sest see on individuaalne. Sel teemal tuleb eraldi raamat kirjutada. Vaatame, kumb selleni enne jõuab, kas mina või Fred.
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>No siis kirjutagi, et Põhja-Euroopas, mitte Läänes. Ei ole mõtet häbeneda asukohta, sest lääne-eurooplasi võtab see vale määratlus ikka väga muigama.Las meie unistused jäävad, reaalne maailm vaatab asju teisiti.
Jah, see oli näpukas. Tänan, et tähelepanu juhtisid. Valisin poliitiliselt korrektse tee ning jätsin lihtsalt Euroopa.
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kuna Fredi kirjutatud artikkel piisavalt paljudele keeruliseks osutus, otsustasin ma täna hommikul sellest lühema ja lihtsama versiooni kirjutada.
Andke teada, kuidas tundub: http://www.nutritiopedia.com/2011/06/the-s…ory-simplified/
Tubli töö Robert, jätka samas vaimus!P.S. Neile kes ei viitsi keelt õppida: kasutage tõlke mootoreid, kui jääb arusaamatuks, võtke sõnastikud appi
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Tänud, Arnold.
Muide, kuigi mu inglise keele oskus alati üsna viisakas on olnud, oli spetsiifiline terminoloogia ka minu jaoks arusaamatu, kui üsna noorena teaduslikumat materjali uurima hakkasin. Kõik sõnad ja terminid saigi sõnastike abil selgeks tehtud. Kui saad aru, mida sõna tähendab ning see loogiliselt lauses paika asetub, siis jäävad need asjad meelde.
http://www.nutritiopedia.com/2011/06/about…nd-cholesterol/Kus on viited kirjandusele, uuringutele? Ilma nendeta on piki päid ja jalgu saamine kindlustatud.
Jah, see on üks pähkel, mille plusside ja miinuste üle pikalt juurdlesin. Suurim plus on kindlasti kredibiilsus, mille välja tõid, kuid suurim miinus on, et kogu see ettevõtmine on hetkel hobi ning ainuüksi artiklite kirjutamine võtab tubli tüki aega, viidete lisamine võtaks teise sama palju. See tegevus võid (leiba ma ei söö
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> ) lauale ei too, seega jätan selle teise osa ajast tegevustele, mis seda teevad. Tulevikus, kui asi areneb ning pisike tiim tekib, muutub see asi kahtlemata paremuse suunas. Eks kõik head asjad võtavad aega.
