Risto Uuk
Forum Replies Created
-
Postitused
-
e-ee …
sa rääkisid siiski piiramisest ja …
kas ma sain õigesti aru – juustu ,kohupiima ,hapukoore ,kodujuustu söömist peab selle pärast piirama ,et poes müüakse pastöriseeritud piima,
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>btw,kas puuviljadega tohib liialdada?
Siin võib muidugi tuua ka selle argumendi sisse, kas inimesed on üldse mõeldud sööma kellegi teise looma piima, aga see selleks.
Sul on muidugi õigus, ei maksa ka puuviljadega liialdada.
Uhkus ajab upakile ja teadmiste pagasit võiks pidevalt täiendada.Enamik puuvilju on rikkad fruktoosi ja kalorite poolest. Fruktoosiga on aga see probleem, et see ei tekita täiskõhutunnet ning seega saavad puuviljasööjad rohkem kaloreid kui nad vajavad. Puuviljad suurendavad ka veresuhkru taset, mis on ohtlik diabeetikutele. Samuti tõstavad need triglütseriidide taset, mis avaldab südamele ning veresoonkonnale teatud riski.
Olen täitsa kursis nende asjadega, aga aitäh, et mu mälu värskendasid. Sa unustad võtta siin minu meelest arvesse, et keegi ei söö ainult puuvilju — süüakse ikka muid toiduaineid ka. Teiseks, ma tegelikult pooldan muidugi, et juurvilju oleks menüüs rohkem kui puuvilju.
Kalorite asjaga ma kardan, et sa paned sutsu puusse; 100g puuvilju sisaldab 50-100kcal, samal ajal kui 100g pähkleid kusagil 600kcal. Miks on kalorid pähklide osas trumbiks? Kui sa tood nüüd argumendiks, et pähklid täidavad kõhtu rohkem nende rasvasisalduse tõttu, siis ma ei tahaks sellega kogemuse põhjal hästi nõustuda. (Isegi, kui me räägime pikemast ajaperioodist.) Kasutaja, kes küsimusi küsis, rääkis ju ise ka, et tal on väga lihtne seemneid palju nosida.
Muide, ole hea anna küsijale ise ka nõu. Praegu ta võib-olla satub rohkem segadusse kui saab midagi kasulikku siit teemast.
Tore, et mind eksperdiks nimetate, ma olen ülimalt uhke selle üle.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kui te loete mu kommentaare suurema huvi ja täpsusega, saate aru, et ma ei ütle, et piim ja piimatooted on halvad ega seda ka seemnete ega pähklite kohta.
Miks ma eelistan juurvilju ja puuvilju pähklitele? Lihtne; nad sisaldavad rohkem vitamiine ja mineraale ning neid on keerulisem üle süüa. Pealegi, kuna antud kasutaja soovib enda figuuri paremaks muuta ja juba tarbib hoolega seemneid, võiks tal soovitada seda hoolikamalt jälgida küll. Samuti ei ütelnud ma, et piimatooteid peab piirama, lihtsalt minu meelest tuleb inimestele kasuks kui nad nendega ei liialda. Tõsi ta on, et siinsed foorumlased on mingil põhjusel piimatoodetest jube vaimustatud. Ei tea, mis sellel pastöriseeritud piimal nii suurepärast on (pidage meeles, et mitte igaühel ei ole ligipääsu toorpiimale).
Kui veel kommentaare ja küsimusi on, kuulan huviga.
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>1. ei tunne end juba oma pool aastat hästi – pea valutab tihti (või on “pulki” täis, olen väsinud ja turris. Liiga kiirelt toolilt tõustes läheb tihti kõik vasakule ära, mõnikord kuskile liikuma hakates teen esimesed paar sammu kottpimedas, sest pilt tahab eest minna” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Eriti ilmneb see siis, kui tarbin alla 1800 kcal/päevas, aga samas kõht on täis ja mingit nälga ma küll ei tunne.. Kas võib olla, et mu päevane saadava energia hulk peaks siiski pisut suurem olema? Või on asi vales rasvade/süsivesikute vahekorras? Rohkem, kui 2000 kcal päevas on minu jaoks väga raske – mõnel päeval ei taha üldse süüa ja selle 1700-gi saamiseks sunnin end sööma. Tervis muidu korras, geenid head – haige pole olnud vähemalt 3 aastat..
2. Milliseid toiduaineid soovitate süüa?
3. Kas kogu kehalt vaikselt rasva kaotades pean arvestama sellega, et lokaalset rasvapõletust pole olemas, seega jäängi ebaproportsionaalselt kõhukesega? St kui rinnalt, kõhult ja reielt sulab pekk ühtlaselt ja need jäävad väiksemaks (rinnapartiist on kahju
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> ), siis jääb ikka vatsake alles, eks? 4. Kuidas kõhunahaga on – kas nii vanal inimesel on lootust, et see ei jää alla võtmisega kortsu? Teen muidu kuivharjamist 2 korda päevas, kasutan niisutavat ja pinguldavat kreemi, pean tõdema, et kui naha alt vajutades rasvamügarikud ei paistaks ja striiasid näha poleks, oleks nahk iseenesest OK.
5. Milliseid üldiseid soovitusi annaksite?
Suur-suur tänu vastajatele
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ma soovitan süüa põhiliselt juurvilju ja puuvilju, kala, muna, liha ning vähem seemned/pähkleid, teravilju ja piima/piimatooteid. Ei soovita tõesti üleliigselt seemneid süüa ning seda kaeraküpsist ka ei poolda. Kuna su toitumine ei tundu olevat täiesti korras, ei hooliks mina eriti sellest süsivesikute/rasvade vahekorrast — ei maksa detailidele tähelepanu pööratu, kui baas ei ole täiesti korras. Ma soovitaksin eelkõige rohkem juurvilju ja puuvilju süüa ning ikka kala, liha ja muna, et enda valkusid menüüs tõsta.
Mina ütleksin, et kui sul toiduisu pole, siis ei maksa ju endale toitu sisse kugistada. Ma usun, et kui sa sööd nii nagu ma soovitan, siis su toiduisu on enam-vähem reguleeritud vastavalt sellele, kuidas sul endal kasulik on.
Seoses naha lõdvaks muutumisega soovtaksin ma teha mõni kord nädalas ka jõutreeningut. Sa ei pea selleks ilmtingimata jõusaaliga liituma, vaid võid vabalt kodus oma enda keharaskusega treenida. Jõutreening tõstab su lihasmassi ja muudab su figuuri ilusamaks, küll läheb ta nii ka proportsionaalsemaks.
Loodetavasti olin sulle veidi abiks; anna teada, kui midagi mu kommentaarist said või kui veel küsimusi on.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Tere.Nimelt küsimus seisneb selles, et enamus jõusaali kavades on ettenähtud, et aeroobset trenni teeks peale kava lõpetamist, aga kas on mõttet teha aeroobset trenni enne jõutrenni ja kuidas see mõjutab edasise trennikäigus jõunäitajaid.
Miks üldiselt soovitatakse aeroobset trenni peale jõutreeningu tegemist, on ilmselt seotud sellega, et jõutreening on raskem ja sellistes kavades üldiselt ka prioriteetne. Ilmselt tahetakse, et aeroobne treening jõutreeningu sooritusvõimet ei segaks.
Ma lugesin hiljuti huvitavat uuringut: http://journals.lww.com/nsca-jscr/Abstract…_Ups.98836.aspx
Siin võrreldi, mis juhtub jõunäitajatega, kui teha kõigepealt 20 minutit aeroobset, siis spetsiifilist jõutreeningu soojendust ja alles siis jõutreeningut vs sama ilma aeroobse treeninguta. Tuleb välja, et jõunäitajad olid suuremad, kui tehti 20 minutit aeroobset ka veel enne treeningut.
Ma ütleksin, et loomulikult oleneb kõik sellest, milline su aeroobne treening välja näeb — milline kestus ja intensiivsus –, aga üldiselt, miks mitte teha seda ka enne jõutreeningut. Ma arvan, et 10-20 minutit sõudmist või rattasõitu enne jõutreeningut on väga hea.
Alkohol parandab verevarustust, k.a. koronaarverevarustust, langetab vererõhku, lõõgastab veresooni.Korrelatsiooni kohta ka siin: http://en.wikipedia.org/wiki/Alcohol_and_c…ascular_disease
1. Aitäh, et mu mõtet kinnitasid:
“Another possibility is that moderate drinkers have more healthful lifestyles (making them healthier), higher economic status (giving them greater access to better foods or better healthcare), higher educational levels (causing them to be more aware of disease symptoms), etc. However, when these and other factors are considered, the conclusion again remains the same: moderate drinkers are less likely to suffer heart disease.”
2. Kust võetakse uuringuteks inimesi, kes ei tarbi üldse kunagi alkoholi (mitte neid, kes kunagi palju kaanisid)? Kas selliseid inimesi on lihtne leida?
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Mu põhiline point on, et soovitada inimestel mõõdukalt alkoholi tarbida ei ole minu meelest hea nõuanne. Tekib palju küsimusi selle nõuande juures: a) palju on mõõdukas?, -b kellel tasuks “mõõdukalt” alkoholi tarbida?, c) kas sellel ikka on teaduslik tõepõhi?
– Ühesõnaga midagi raudkindlat pole, kuigi uuringuid vist omajagu siiski tehtud on. Nõus ollakse sellega, et väiksed kogused alkoholi on kasulik – ning punane vein on tarbimiseks kõige mugavam ja ohutum selles suhtes – ning võimalik, et seal on veel aineid, mis aitavad tervisele kaasa.Ma tahaks konkreetseid uuringuid näha. Praegu ei saa minu meelest küll midagi veel väita. Keegi võiks kvaliteetseid materjale ka jagada, et saaks “tõele” lähemale.
Mõõdukas kogus päevas vähendab südameintsidentide arvu. Mõju ajule ei oska kommenteerida. Anaeroobset töövõimet mõjutab alkohol vähe. Aeroobset mõjutab rohkem, samas mõõduka koguse kohta peaks vaatama.Conclusions:
Moderate alcohol drinkers display a more favorable clinical and biological profile, consistent with lower CV risk as compared with nondrinkers and heavy drinkers. Therefore, moderate alcohol consumption may represent a marker of higher social level, superior health status and lower CV risk.
Kui tervet uuringut analüüsida (siin kahjuks on ainult lühike variant), siis tuleb diskussiooni osas ilmsiks küsimus kas tegemist on korrelatsiooniga või on X põhjustanud Y-i? Inimesed, kes joovad mõõdukalt alkoholi, on ka sotsiaalselt aktiivsemad ja tõenäoliselt väiksema stressi all. Kas selle pärast on alkohol nüüd kasulik? Mis sa arvad inimesest, kes ei joo üldse alkoholi, aga on sotsiaalselt aktiivne ja ei närveeri enda töö ja muu elu pärast?
Millel sinu väide muidu põhineb?
Kasu on igasugusest alkoholist, veinil on veel lisaefekt tänu igasugu polüfenoolidele. Greibil ei ole kummagi efektiga mingit seost.Kas veini tarbimise õigustamine tuues mängu tervislikkuse pole veidi liiast? Minu teadmiste järgi alkohol aeglustab vitamiinide ja mineraalide imendumist. Ja kui inimene tahab terve olla, siis tasuks tal ikka õigeid marju süüa, mitte alkoholi tarbida. Samas ma ei tea, kui paljud inimesed ütleks: “Ma joon veini ainult sellepärast, et ma tean, et ta on mulle tervislik. Kui ta mu tervisele kasu ei tooks, siis ma teda ei jooks.” Enamasti tuuakse see ikka n-ö vabandusena mängu.
Sellega on veidi nii et pole tõestatud, aga miskipärast nendel, kes kasutavad tundub toimivat… platseebo?Ja nendel, kes 3 korda päevas targalt söövad, ka töötab. Kõik võidavad.
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Need argumendid ei ole täiesti vett pidavad.Aga kas sa väidad, et kirbu argumendid on valed? Minu meelest õigustavad täielikult tihedat söömist.
Ma ei ütle, et need ilmtingimata valed on, aga ma ütlen, et need ei pruugi ka õiged olla.
Ei peagi rohkem sööma, vaid tuleb lihtsalt tihti ja väiksemaid portsjone endale sisse ajada ning üldkaloraaž jääb samaksKui loed piisavalt uuringuid, saad aru, et tegelikult ei pea, vaid võib. Kui sulle meeldib süüa sagedamini, siis lase käia; kui sulle meeldib süüa harvemini, siis söö harvemini.
Iga kolme tunni tagant ja nii mitu korda, kui palju neid 3 tunniseid tsükleid päeva mahub.Miks? Sest sportlane vajab pidevat energia juurdevoolu. Sest veresuhkru tase tuleb stabiilne hoida. Sest keha vajab pidevat valguga varustatust. Sest ca 3 tundi kulub toidul maost edasi liikumiseks.
Need argumendid ei ole täiesti vett pidavad.
Loe seda artiklit: http://www.leangains.com/2011/04/critique-…nd-on-meal.html
Autor (Alan Aragon) toob välja sellise järelduse:
1. Increasing meal frequency does not appear to favorably change body composition in sedentary populations.
2. If protein levels are adequate, increasing meal frequency during periods of hypoenergetic dieting may preserve lean body mass in athletic populations.
3. Increased meal frequency appears to have a positive effect on various blood markers of health, particularly LDL cholesterol, total cholesterol, and insulin.
4. Increased meal frequency does not appear to significantly enhance diet induced thermogenesis, total energy expenditure or resting metabolic rate.
5. Increasing meal frequency appears to help decrease hunger and improve appetite control.
When examining the above points, 1 & 4 have a substantive, cohesive, and adequately-designed body of research backing them. Thus, they possess the strongest evidence basis of the bunch. Number 3 sits right on the fence, since it’s a particularly complex and delicate area with much conflicting data. It’s my hunch that the differential effects of varying meal frequencies on blood markers of health would greatly diminish in the presence of a formal exercise program. Again, the potentially profound impact of training that’s missing from the current meal frequency research leaves big questions unanswered. Points 2 & 5 have the least scientific support, and the largest leaps of faith and bias from the ISSN.
Minu enda põhjused, miks 5 korda päevas söön:
1. Energiavajadus on suur, teeksin 3 korda süües selle rahuldamise raskeks.
2. Olen sellega harjunud.
3. Elustiil lubab seda.
Kui ma liikuvam (väga aktiivse sotsiaaleluga) oleksin, sööksin kindlasti harvem.
HommikLõuna
Sheik enne trenni
Sheik peale trenni
Õhtu
Enne magamaminekut
Trennivabal päeval jääb ennetrenni sheik ära. Ehk siis olenevalt päevast söön 5-6 korda.
Miks? Eeh… kõht on tühi? Keha vajab toitu? Ei oska nagu väga rohkem põhjendada
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Miks mitte 10 korda või 3 korda? Seda mõtlen ma arutelu juures. Kas see mitu korda sööd, on põhjendatud kuidagi või on ta lihtsalt nii välja kujunenud?
