Risto Uuk
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Ma olen ikka tunduvalt rohkem läbi lugenud kui ühe veebiartikli ja selle ühe põhjal maailmapilti kohe muutma ei hakka
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
Pealegi tundub et sinu loo autor natuke väänab argumente, aga seda peaks põhjalikumalt vaatama.
Kui inimene küsib, kas peaks söögikordade arvu vähendama, siis ilmselgelt see suurem kordade arv on tal eelnevalt elustiiliga sobinud.
Ma olen ka, aga mulle meeldib see artikkel ning need autorid, selle tõttu ma teda ka soovitan, ning ta on üsna hiljuti kirjutatud.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Ma olen selline huvitav tegelane, et mulle meeldib järgi proovida asju, mitte lihtsalt uskuda mingit materjali. Mis erinevus mul on olnud seoses sellega, et söön sagedamini ja harvemini? Kui sagedasti süüa, on palju rohkem toidust mõelda vaja. “Millal mul järgmine toidukord olema peaks?” Selline kinnisidee ei ole minu meelest tervislik. Ei hakka nimesid nimetama, aga ükskord oli päris imelik, kui üks kulturist võttis oma sööginõu välja ja hakkas koolitusel sööma (täpselt kell 15:00). Aga ta ju pidi seda tegema, sest muidu oleks ta keha enda lihast sööma hakanud, veresuhkur oleks ebanormaalselt kõikunud ja ta oleks energiat kaotanud! Aga kui sa tahad selle autori argumentide üle arutleda, ma kuulaksin sind hea meelega.
Kui inimene küsib, kas peaks söögikordade arvu vähendama, siis ilmselgelt see suurem kordade arv on tal eelnevalt elustiiliga sobinud.Ma ei ole selles nii kindel, sest võib-olla on ta teinud seda puhtalt selle pärast, et paljud eksperdid seda soovitavad. Kui sulle öeldakse, et kui sööd harva, siis sa enda eesmärke saavutada ei suuda, siis loomulikult sa hakkad sagedamini sööma. Aga loomulikult võin ma eksida.
Olge hea, lugege alustuseks see läbi: http://www.leangains.com/2011/04/critique-…nd-on-meal.html
Miks te annate inimesele nõu ilma, et te küsiksite, mis ta enda elustiiliga sobib ja mis talle endale rohkem meeldib? Kust te teate, kas tal sobib süüa 6 korda päevas või näiteks 3 korda päevas?
Me siin ühes teemas lahkasime päris korralikult seda teemat ja lõppkokkuvõttes jah. Kui Neerud korras siis pole vaja valke karta – va. totaalselt ebanormaalsed kogused, siis võib mingit mõju siiski avaldada.Aga kui midagi juba viga siis on vaja sügavamalt asja uurida.
Okei, tänks, et selle postituse siia tõid.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Siin on üks meeldiv eile kirjutatud artikkel sellest müüdist: http://www.nytimes.com/2011/05/31/health/3…&ref=health. Lühidalt: kui sul pole eelnevalt neeruprobleeme, siis ei juhtu su neerudega midagi, kui sa palju valku sööd.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Dieeti pidades kas peaksin ikka sööma 5-6 x päevas ja vähendama koguseid või peaksin ka söögikordade arvu vähendama?” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kuidas sulle endale mugavam on? Kui sulle meeldib harvemini süüa, siis söö harvemini (näiteks 3 korda). Otsusta selle järgi, mitu korda sööd, kuidas su elustiiliga see paremini sobib. Põhiline tähtsus on sellel, mida sa sööd ja kui palju sa sööd, mitte kui tihti sa sööd.
Olen juba kuude viisi seda foorumit lugenud, ja nüüd lihtsalt pean välja ütlema, et IGA asja kohta on vähemalt kahesuguseid arvamusi. Ühed soovitavad sojat kui head taimetoitlaste valguallikat, teised teevad selle jällegi täiesti maatasa, et ei arendavat üldse lihast jne. Ühed ütlevad, et valgupulbrid on kulturimi ja trenni lahutamatu osa, teised ei mõista, miks seda eelistada tavatoidule ning seovad sellega kõiksuguseid terviseprobleeme. Ühed räägivad, et täisteraleib on tervisele väga kasulik ja soovitavad ainult seda, teised kiruvad seda ja üldse kõiki teraviljatooteid taga, et pidavat kahjustama pimesoolt ning sisaldama mingeid ebavajalikke happeid. Ühed soovitavad piima kui väga head massilisajat ja üsna head valguallikat, kuid nüüd, tuleb välja, ei tohigi seda juua. Võta siis nüüd see tõde kinni.
Vabandus vastu võetud.Aga teema juurde naastes, tunnen ma end tihedamate toidukordadega paremini ja ka tulemused on märgatavalt paremad.
Siis sulle sobib süüa tihedamini, või oled sa lihtsalt harjunud sellise rütmiga. Samas, kujuta ette, et sa oled terve elu uskunud, et 6 korda päevas söömine on üliefektiivne võrreldes 3 korraga. Mis sa arvad, kas su mõtlemine (uskumused) mõjutaks su tulemusi?
Kui teha jalale ikka intensiivne trenn, siis mina üle 3 harjutuse ei jõuagi teha, sest kükk ja jalapress teevad juba täitsa kutuks.Muidugi ei tea mis eesmärgid noormehel on.Argo
Sama siin.
</p>
<p></p>
</div><!-- .bbp-reply-content -->
</div><!-- .reply -->
<div id=)
Evolutsiooni seisukohalt pole suurtel lihastel ka mingit funktsiooni, eriti praeguses poollamavas maailmas</p>
<p></p>
</div><!-- .bbp-reply-content -->
</div><!-- .reply -->
<div id=)
Noh olgu need uuringud tõesti, aga kas tõesti on Ott,vend vähi ja kõik teised oma toitumise täiesti valesti ülesse ehutanud???Üks asi on treenimata inimestele avalduv mõju, mäletame,et treenimata inimene kasvatab lihast ja põletab rasva ka samaaegselt. Nii et kasutaks äkki neid asju mis ikka reaalsuses töötavad.Me ei räägi siin, et üks oleks vale või õige. Me räägime sellest, et see soovitus süüa 5-6 korda päevas ei pruugi olla hea soovitus. Kui sellel pole vahet mitu korda sa päevas sööd, siis miks seda soovitada?
Scand J Med Sci Sports. 1996 Oct;6(5):265-72.Effects of meal frequency on body composition during weight control in boxers.
Iwao S, Mori K, Sato Y.
First Division of Health Promotion Science, Graduate School of Medicine, Nagoya University, Japan.
The effects of meal frequency on changes in body composition by food restriction were investigated. Twelve boxers were divided between a two meals day-1 group (the 2M group) and a six meals day-1 group (the 6M group). Both groups ingested 5.02 MJ (1200 kcal) day-1 for 2 weeks. Although there was no difference in change of body weight by food restriction between the two groups, the decrease in lean body mass (LBM) was significantly greater in the 2M group than in the 6M group. The decrease in urinary 3-methylhistidine/creatinine was significantly greater in the 6M group than in the 2M group. These results suggest that the lower frequency of meal intake leads to a greater myoprotein catabolism even if the same diet is consumed.
PMID: 8960647
Kellel on saadaval need kaks täismahus, jagage.
Mul kahjuks pole seda täisversiooni jagada, aga kui mu mälu ei peta, siis selles uuringus söödeti uuritavatele smuutisid, mitte tervet toitu. (Aga ma võin ka eksida.)
Mida sa kasulikkuse all silmas pead?Eelkõige tervist, aga ka figuuri ja miks mitte ka sooritusvõimet?
Kas allikas ka usaldusväärne on, seda peaks vaatama. Ja teoreetikute VS praktikute tulemusi pole üldse mõtet võrdlema hakata.
No, all fructose works the same in the body, whether it comes from corn syrup, cane sugar, beet sugar, strawberries, onions, or tomatoes.Huvitavad materjalid, aga kui sa neid uuringuid jälgid, siis saad aru, et seal pole puuviljadega ju mingit pistmist. Kui sa ütled, et puuviljade fruktoos on kahjulik, siis võiksid asjalikke materjale sellest jagada. Ma saan aru, et fruktoosisiirupi fruktoos on kahjulik, aga miks puuviljade oma?
“…crystalline fructose was added to one diet and crystalline glucose was added to the other. In the fructose diet, 14% of energy came from added fructose and 3% of energy came from fructose occurring naturally in the foods used in the diet.” http://www.ajcn.org/content/72/5/1128.full
No ei ole eriti asjalik uuringu disain ju? Ainult 3% fruktoosist on naturaalsest toidust.
Enamik puuvilju on rikkad fruktoosi ja kalorite poolest. Fruktoosiga on aga see probleem, et see ei tekita täiskõhutunnet ning seega saavad puuviljasööjad rohkem kaloreid kui nad vajavad. Puuviljad suurendavad ka veresuhkru taset, mis on ohtlik diabeetikutele. Samuti tõstavad need triglütseriidide taset, mis avaldab südamele ning veresoonkonnale teatud riski.Väga hea, et sa selle teema tõstatasid. Ma olen veidi vaeva näinud, et leida uuringuid, mis näitavad puuviljade mõju, aga siiani pole midagi leidnud. Oskad sa mulle korralikke uuringuid näidata, mitte neid, kus fruktoosisiirupi vms mõju vaadatakse? Ma pole eriti veendunud, et fruktoos puuviljades mõjub meile samamoodi nagu fruktoos limpsis või mahlas.
