Risto Uuk
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Ei,sul on kindlasti õigus.
Ja jõutõmme on üks igavesti vastik harjutus – pärast selg ja jalad haiged …
rinnalt surumine on väga vastik harjutus – rind pärast valus ja haige …
Jõusaal on jube koht üldse.Kang on nii suur ja raske …
ja pingutama peab …
pärast on nii kole ja paha ja valus …
ja tglt on ka voorumis postitamine niijuberaske – pärast su pisikesed näpukesed valutavad peale kohutavat pingutust …
ehk hoidud sellest edaspidi – oma tervise huvides,
Küki saab asendada ju jalapressiga. Kui inimene on nõus leppima sellega, et teeb harjutust, mis on võib-olla ebaefektiivsem kui mõni teine, siis see on ta enda teha.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Tänan.Muu on kõik OK?
Nii lihtne on sinu veenmine? Kas sa ei leiagi, et ta võiks põhjendada, miks peaks jõutõmmet tahapoole järjekorras lükkama? Matjusm põhjendas ilusti, miks tema arvab, et see peaks just esimene olema. Soovitan sul ikka edaspidi järgi küsida, miks keegi midagi arvab, muidu sind saab lihtsalt ära kasutada…
Söö tervislikku toitu. Muud ma ei oska küll öelda, sest toitumise juures on ikka oluline, mida terve päev sööd. Õhtu üldjuhul ei pea olema hommikust nii hullult erinev (kuigi ma ise söön õhtul vähem ja väldin süsivesikuid).
Mõned minu lemmiktoidud õhtul:
– Kanaomlett ja toores kapsas.
– Salat kurgi, tomati, kodujuustu, oliiviga.
– Kodujuust pähklitega.
– Kanasalat (lehtsalat jms)
Jah, aga siin on see nüans, et mitte üldse suur osa inimesi ei ela üksinda” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
Aga muidugi, oeab laskma enda kehal ja vaimul puhata ning “puhkepäevad” peavad ikka olema, see ongi lausa käsk, muidu on lõpuks asi hapu. Kuid kui piiri ei oska panna, siis lõpuks ongi iga päev sünnipäev. Eks see keha katsetab ka ise- mõnel rohkem, mõnel vähem ning kehvad harjumused, kasvõi perekonnasisesed, mängivad samuti rolli.
Kui terve kodune seltskond toitub ühtviisi ja teistsugust viisi ei kujutataks ettegi, mis siis viga, kuid me alles siin tuleme muistsete-eestlaste harjumustest välja, kus süüakse suured portsud, mitu korda päevas. Kahju see on, kuid VÄGA PALJUD ei kujutagi ette, kui vähe tegelikult me vajame. Eks iga päev loodetavasti harime vähemalt üht inimest- treening-toitumiskavad erinevate treenerite poolt, jõusaalitreenerite juhendused, loodetavasti ühiskond muutub ning jõuame ette rämpstoidu revolutsioonist.
Täitsa õigus, unustasin selle punkti ära. Ma lihtsalt harjunud sellega, et ma ei tolereeri rämpsu vedelemist kodus. Kui tüdruk tahab aeg-ajalt mingit “jama” süüa, siis ma lihtsalt palun talt, et see minu silme ette eriti ei satuks. Kuigi mul pole põhimõtteliselt mingit probleemi eemale hoida rämpsust ka siis, kui ta on nähtaval, on ikkagi parem kui teda ei ole.
Loodame, et meie ja kõigi teiste sarnaselt mõtlevate inimeste mõju on piisavalt suur ja, et tervislik eluviis muutub aina populaarsemaks. Täna oli eriti valus oma vanaema ja ema külastada ning näha, kuidas tehti pannkooke rafineeritud rapsiõliga ja külmkapis vedelesid margariin ja muud hüdrogeenitud taimeõlisid ja säilitusaineid täis määrded. Paneb kohe südame valutama.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Jah, kui terve kommi korraga suhu panna, siis 10-15 minutit tõesti raske seda lutsutada seal. Kuid jaa, silmealt ära panemine on tõesti tõhus! Ning loomulikult hea, kui kodus ahvatlusi polegi” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
On Sul veel mingeid nippe varuks?
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Pärast seda, kui olen hakanud sööma kaerahelbeputru mee ja kakaoga, pole mingit isu rämpsmagusa vastu. Kui enne võisin paari nädala peale ühe “cheat” toidukorra teha, siis nüüd pole selleks põhjustki. Ma arvan, et peale trenni magus banaani-kodujuustu-piimashake on aidanud ka sellele kaasa.
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ma ka tunnen, et kui sul on näiteks terve kommipakk, siis inimene, kellel võib ülesöömine tulla probleemiks, ühe kommiga ikka naljalt piirduda ei süüa. Reaalsem tundub, et see pakk läheb ikka korraga. Võib-olla on mõistlikum osta siis mingi pisike šokolaad?
Lisaks ma veel mõtlen mitu korda üle, enne kui võtan, ning siis teen endale hoopis suure tassi rohelist teed. Kõht vedelikku täis ja polegi enam isu. Emal olen ma keelanud juba ebatervisliku kraami koju toomise ära ja õnneks ta ei punni vastu ka” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>.Täiesti õige. Täiesti kindla peale minek on iga isutamise korral vett või teed juua.
Seal külmkapis ei peaks tegelikult seda koogitükki olema, kui seda süüa ei taha/tohi.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>See on inimloomus, seda koolituselt ei saa! Jutumeheks sünnitakse mitte ei õpita…..” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kahju, et ma kohe peale sündimist veel rääkida ei osanud.
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Väga super episood. Hea huumor, võimas tahe ja pühendumus.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Annab kaubelda ka psühhiaatri kaudu seansse kliinilise psühholoogiga. See võtab ainult jube palju aega. “Kulukas” on suhteline. Kui häire häirib tõsisemalt igapäevast elu juba, siis mis “kulu” on suurem, kas see, et riskitakse häire süvenemise või püsimisega või see 2000-4000 krooni mis -kokku- pikema perioodi vältel ravile kulutada?1) Ei garanteeri ju keegi, et professionaal su probleemile lahenduse leiab.
2) Kas lähed iga olulise probleemi puhul kellegi juurde abi küsima? Kus enda areng jääb?
3) Kas pole võimalik, et raamatu ja enda peal katsetamise kaudu reaalselt õpid palju rohkem ja tead ka, mida ette võtta tulevikus, kui midagi taolist peaks korduma? Muidugi seda juhul, kui see katsetus väga ohtlik ei ole.
Muidugi ma olen sinuga ikkagi nõus, aga lihtsalt ütlen, et kui on raha mujale vaja panna või näiteks pole üldse seda raha võimalik välja käia, siis saab kindlasti teisiti ja väga edukalt.
FitRisto kirjeldatu tundub õige. Soovitan siiski neid asju teha professionaali juhendamisel. Ainult üksinda enda ärevuse “ravimisel” on mõned ohud ikka ka.Professionaali juurde minek on kulukas. Muidugi, kui raha üle, siis see on ilmselt väga hea variant kui mitte parim.
Kuni 5000 sammu läheb kategooriasse sedentary life style…” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
5000-7499 on madala aktiivsusega… Aktiivseks loetakse elustiili alates 10 000 sammust päevas.
Aga kui sa teed iga päev ühe korraliku trenni ja lisaks jalutad 3000-5000 sammu päeva jooksul?
Peab ise ka võtma ette selliseid tegemisi. Vahel aga on raske teha asja, mida tegelikult väga tahad teha if it makes sense.
Ma hiljuti ostsin sellise raamatu nagu The Anxiety and Phobia Workbook. Kui huvi pakub, võid kontakteeruda, võib olla saan Sulle seda laenata.
Toitumine on kindlasti üks asi, mis mõjutab seda, kui ärev sa oled. Raamatus on üks peatükk selle kohta ka.
Mõned lahendused ärevusele:
– Sügav hingamine (lihase lõdvestus, mediteerimine)
– Visualiseerimine
– Exposure (avaldad ennast sellele, mis sinus ärevust tekitab samm-sammult aina rohkem)
– Õige toitumine (vähem töödeldud asju, vähem liha, vähem suhkrut/soola)
– Õige magamine (rahulik, mugav, piisav aeg)
– Self-talk (võtad oma negatiivsed uskumused ette ja asendad nad positiivsete uskumustega)
Võib-olla on veel midagi, aga ei tule peast meelde.
Ma usun, et igas uuringus on midagi… kasulikku.Ma mõtlesin ka midagi sarnast. Kui tood välja, et ära usu kõike, võib välja tuua, et ära ole kõige suhtes umbusklik.
