RiinaSolo
Forum Replies Created
-
Postitused
-
selle teema kohta on siin fitness.ee lehel artikkel täitsa olemas:
http://www.fitness.ee/artikkel/1474/lihas-peale-ja-rasv-maha
Head lugemist!
Üldiselt on ikka jah venitusarmid tulemas kiire kaalutõusu tagajärjel, ja kui kaalu jälle langetama hakatakse tulevad nad nö esile. Kas võimsa trenni tagajärjel ka võimalik, et tulevad? No ühekordse trenni tagajärjel tõenäoliselt mitte, noorel inimesel on nahk ikka suhteliselt elastne. Pikaajalisema perioodi jooksul on see aga tõenäoline. Kahjuks pole nendega enam muud peale hakata kui et elada. Saab natuke ühtlasemaks päevitada küll ja nö ära maskeerida. Et aga edaspidi venitusarme nii kergesti ei tekiks tuleb siiski oma nahka hooldada – ka meestel! Niisutada ja veelkord niisutada. On olemas ka spetsiaalsed meestele mõeldud kehakreemid – näiteks Palmersil (Prismast saad kindlasti)
Ma praegu ärkangi tööpäevadel 5.30, et 7.00-iks trenni jõuda ja vabalt sööks hommikul ühe mõnusa kausitäie putru, aga raskeks läheks olek siis trennis. Samas päris tühja kõhu peale ka ei suuda minna, tass kohvi + puuvili või paar pähklit ja siis alles minek.
kasulikud rasvad pole kõigest omega3 nagu kiputakse arvama. Kasulikud rasvad on siiski nii omega3, omega6, omega9 kui ka küllastunud rasvad (loomne rasv). Seega juues vaid oliiviõli, avokaado õli või mis iganes õli, pole ikka võimalik saada kasulikke rasvu tasakaalustatult.
Rasva soovitatakse tarbida päevas 4-7 portsjonit. Üks portsjon küllastamata rasva on: 1spl seemneid, 1tl head õli (sinu loetletud õlid, aga rafineerimata kujul), 10 mandlit, 6 väiksemat kreekapähklit, 5 väiksemat oliivi. Üks portsjon küllastunud rasva on: 1 viil peekonit, 1-2spl koort, 1tl võid, 1tl majoneesi või salatikastet.
Küllastamata rasvade omavaheline suhe võiks olla omega3 ja omega6 vahel 1:2, kogu toidukaloraažis u 8% ja omega9 (avokaado, õlid) 12%. Küllastatud rasvade osakaal võiks sinna 10% juurde jääda.
Omega3-e saad näiteks chia seemnetest, lina- ja tudraõlist, rasvasest kalast (heeringas-lõhe jne). Sobivad ka kanepi-, soja- ja rapsiõli, aga rafineerimata.
Omega6 – päevalille-, viinamarjaseemne-, värvohaka- ja maisiõlis ning teravilja ja loomsete jahudega toidetud loomade lihas.
Omega9 – oliivi-, mandli- ja seesamiõlis, avokaados ja pähklites.Ainuke rasv, mida inimene peaks tõesti vältima on hüdrogeenitud rasv, selle tarbimine peaks jääma 1% juurde päevas (kahjuks võimatu, kui uurida meie poodides toiduainete etikette).
Kui on kirjavigu sees, siis sorri, uni kustub ja lihtsalt ei viitsi parandama hakata.
Tead, mulle tundub, et sulle sobiks kõige paremini GK toitumine ehk glükeemilise koormuse järgi toitumine. Kaalu seisakus ja stressis võib süüdi olla ka mõni toidutalumatus – nisu, piim…mis iganes.
Kõige lihtsam variant sinu enda jaoks on uurida GK toitumist netist ja saad tasuta ise ennast aidata. GK toitumise peamine ülesanne on normaliseerida ja stabiliseerida veresuhkru kõikumisi ja sellega seoses valet toitumist. Võin öelda, et siiani on töötanud väga hästi “laisemate” kaalulangetajate peal a la mu 50 aastane isa.
Teine variant on konkreetselt saada juhiseid terapeudilt http://www.toitumisteraapia.ee/ ja saada ka menüü endale või osta menüü treenerilt siit samast. Treenerilt-nõustajalt ostes on sul esiteks motivatsioon – maksid raha, pead midagi tegema ja sellise toitumise puhul on pandud sul paika ka kõik toitainegrupid, vitamiinid ja mineraalid, nii, et sul ei teki puudusi (mis jällegi võivad seisaku põhjustada).Aga kilpnääret tasub alati kontrollida, kahjuks tundub see ühe levinum probleem olevat.
Mina oleksin ostja, kui oleks täiesti nisujahuta-kliideta tooteid. Nimelt on mul nisu talumatus, kuid samas armastan väga saiakesi. Eks muidugi on kõige võimalik teha nisujahuta aga oleks siis seda aega ka endal kusagilt võtta. Kui valikus oleks nisujahuta (näiteks riisi- ja maisijahust või mandlijahust) küpsetisi, siis mina oleksin kindlasti klient
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
Turgu oleks ka täiesti gluteenivabadel küpsetistel, sest hetkel saan Tartus vaid Pagaripoiste valikust gluteenivabu asju..ja sealgi vaid 2 torti valikus.Teate, tänapäeva generatsioon vajab küll kahjuks toitumiskavasid, sest nad ei saa enam aru, mis asi on “normaalne” toitumine. Näiteks peetakse friikaid ahjus tehtuna tervislikeks ja võrdväärseks tavalise kartuliga, seega oma lapsele neid sisse sööta 4x nädalas on okei. Oma toitumisnõustaja õppe jooksul olen kokku puutunud juba väga mitme veidrusega – ei tunta makrotoitaineid (inimene ei tea, kust saada valku näiteks), ei oska keeta putru (isegi näide kuidas makarone mikrolaineahjus keedeti), light toodete eelistamine. Suhkurt ja süsivesikuid süüakse m e e l e t u l t palju! Kohukesi toidetakse lastele valgu allika pähe (mitte, et seal süsivesikuid rohkem), mahlad- karastusjoogid vee asemel (nüüd ka maitsevesi), sügavkülmutatud toidu lembelisus (frikadellid, šnitslid, kalapulgad) mille koostis on tihti peale ikka väga jama jne
Väga paljudes peredes on see praegu “normaalne” toitumine ja viie-kümne aasta pärast on need samad lapsed siin foorumis jälle nõu küsimas ning kui te hakkate neile normaalsest toitumisest rääkima…arvate, et nad mõistavad teid üldse õigest?Toitumiskava on mõnikord juba seepärast vajalik, et ta näitab ära kuidas võiks. Inimesel on tihti peale vaja näidet – me võime lugeda nii palju kui tahes, aga kui näidet pole antud, ei pruugi me mõhkugi sellest aru saada.
Tõsi tundsin ära ka selle “staar-treeneri” toitumiskava ära, sest ka minu poole pöördus üks mu tuttav vaat, et hüsteerias, et mis ta nüüd teeb – Juku juustu pole poes!!! Seepärast peaks alati enne baastõed lahti seletama koos toitumiskava saatmisega, et inimene oskaks ise vajadusel ümber mängida ja varieerida oma valikuid, sellega olen täiesti nõus.
Siitsamast fitshopist saab: http://fitshop.fitness.ee/kindad-ja-rihmad/0/readmore/155/Randmetoega%20kindad/
olen nüüd selle ajaga mil seda teemat alustasin, kaotanud ca 12 kilo. täpselt selle kavaga mis eelpool postitasin. Mure aga selline et peeglisse vaadates siis küll absoluutselt mitte midagi aru ei saa. 113 kilo pealt 101 praegu. Et heameelega lisaksin mingi trenni kah juurde. Aga pikkade tööpäevade järel jõusaal võimalik ei ole. Et äkki keegi oskab soovitada mingit kodust varianti. Kõht ikka sama suur minu meelest ja manboobsid ikka ees. Mida soovitaksite?
Kas enne tööd pole võimalik jõusaali minna? Mul ka 11h pikad tööpäevad ja ainuke võimalus hommikul käia siis, ongi parem, saal tühi ja õhk ka veel värske
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ja google on just geniaalne lahendus, keegi sulle eraldi harjutusi filmima või pildistama siin ei hakka, milleks leiutada jalgratast
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Mina kusjuures ka ei sallinud kehalise kasvatuse tundi kuni põhikooli lõpuni suht. Kõige rohkem häiris mind kusjuures see pidev ” kui täidad selle normi, siis saad selle hinde” ja mitte seda, et kui sa oma tulemust parandad võrreldes eelmise aastaga, siis ma panen sulle ka vastavalt parema hinde või vähemalt kiidan! Kõige rohkem vihkasin jooksmist, mööda staadioni ringi siiamaani ei meeldi väga joosta – igav, metsikult igav ja ei motiveeri! Rannas, linnas ja metsas pole probleemi joosta. Veel üldse ei sallinud korvpalli – tüdrukud ja korvpall = massiline üksteise kriimustamine ja vägivald, tõenäoliselt nüüd isegi veel hullem nende geelküüntega. Selle asemel üritasin kogu aeg poiste juurde jalkat või saalihokit mängima minna.
Armastus ja üsna suur kehalise kasvatuse vastu tuli gümnaasiumis, kus õpetajaks sai Jaana Junson. Esiteks hakkasime staadioni ringide asemel cooperit jooksma Pärnu rannapargis, keskkonnavahetus mõjus nii hästi, et jooksin seal oma isikliku rekordi. Ta hindas ka väga isiklikku arengut ja alati innustas, kui oli arenguruumi paremuse poole. Tegime ka koolis sellist ringteeringu põhimõttel tunde ka – 5-6 harjutuspunkti, kus korraga 2 inimest mingit harjutust tegemas, see meeldis kõigile. Korvpalli jumal tänatud kordagi mängima ei pidanud. Kuidagi see õpetaja mõjus hoopis innustavamalt, oli näha, et ta ise ka armastab trenni ja sporti.
Samas kõigile ei mõjunud nii nagu mulle, ikka oli neid, kes käisid kogu aeg järelvastamas……Eks igaühel tuleb mõistus pähe erineval ajal, kahju, et tänapäeval enda arust ollakse ikka jube täiskasvanud
Kas keegi ravimiametile ei taha kirjutada selle tegelase ees-ja perekonna nime, kui ta muidugi sellega FBs figureerib? Siis peaks kindlasti ka “print screeni” ka tegema konkreetselt sellest tekstist, kus on näha, et müüb/pakub müüa. Ma saan aru, kui mõni toitumisnõustaja althõlma suurema RDA*ga mõnda vitamiini müüb (sest see RDA on ikka suht absurd ikka kohati), aga no siin…pole sõnu.
Et siis saan õigesti aru, et kui nüüd sügisel tulen treeneri I astme koolitusele ja kevadel võtan üldained, siis saan ka kevadel eksami teha? See on küll hea uudis, ma arvasin, et pean järgmise sügiseni ootama, sest esialgu tundus, et sügisel üldainete koolitust ei tulegi
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ja siis delfi ikka tuleb välja kohe sama “hea” õpetusega – pista lapsed tagasi koju, nelja seina vahele…eks ikka sinnasamma arvuti/teleka ette selliseid artikleid avaldades: http://naistekas.delfi.ee/suveeri/oues/paikesest-polenud-laste-vanemate-peale-tuleks-kaevata.d?id=66476622
Mina põlesin mõni suvi lihtsalt juba seetõttu lapsena ära, et me läksime aias mängides väga hoogu ja võisime terve päeva igasugu kreemideta otse päikse käes mängida. Kõik õunapuud olid suve jooksul läbi ronitud, naabrite roosid palliga kogemata vigaseks tehtud ja hunnik tennisepalle naabrite aeda lennutatud vastu garaaži seina mängides. Rääkimata sellest, et ma ei saanud ükski suvi kuhugi nagu “kukununnu-tüdruk” seelikus minna, sest põlved olid alatasa marraskil ja katki. Nüüd vist lapsed ei tea sedagi, et tatiga teelehte plaastri asemel ka kasutada saab….
