RihoK2go
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Mis te neid Miku ja Kirbu pilte näitate?
Näidake rahvale seda, mida rahvas tahab!
Rohkem Kristinat!!!1!
Mis rumalaid asju sa kunagi jõusaalis teinud oled?
Minu eriala on klassikaline tõstmine, mis eeldab kangi rinnale võtmist sügavkükk asendisse.
Ometi olin mitu aastat nii rumal, et tegin jalgade treenimiseks ainult pool- ja veerandkükke.
Tulemuseks oli keskkooli lõpuks kükkimise parim 140 kg ja jõutõmme 205 kg.
Ülikooli esimesel kursusel sain treeneri, kes kükkimise paika pani, aga siiamaani vaevlen kehva kükiasendi tõttu, mis keskkoolis lihasmällu sai tambitud.
Jõutõstmise ja klassikalise tõstmise suurmat erinevust näen ma selles, et klassikalises tõstmises on 1/3 jõud ja 2/3 tehnika, jõutõstmises vastupidi. Ma võin veidi küll mööda panna aga suuremas plaanis on see nii.
Lubage mul teha mõned märkused.
1) Klassikaline tõstmine on samasugune jõuala nagu jõutõstmine.
2) Klassikaline tõstmine paistab väga tehniline ala, kuid kui tehnika on omandatud (mis ei tohiks võtta rohkem aega kui aasta-kaks), siis võidab sportlane, kes on tugevam.
3) Eelnevale tuginedes väidan, et klassikaline tõstmine on 2/3 jõud ja 1/3 tehnika, samamoodi nagu ka jõutõstmises.
Peace!
Mina ei oska trenni teha suurte raskustega nii, et hingan vaikselt läbi nina ja suud üldse lahti ei tee……eesmärk on raskust liigutada…
+1
Muidugi, ropendamine stressiolukorras (antud juhul treening suurte raskustega) vihjab lapsenurgale ja ei ole kuidagi aktsepteeritav.
2 senti
Laupäeval, 12. märtsil toimusid Tartus, Eesti Maaülikooli spordihoones Eesti meistrivõistlused klassikalises tõstmises.
Eesti meistrid 2011:
Naised, Ingela Jalast, (55+73) 128 kg, 182,2 Sp,
-56 kg, Vadim Goldberg, (84+93) 177 kg, 275,6 Sp,
-62 kg, Jaan Korobov, (80+91) 171 kg, 264,5 Sp,
-69 kg, Janek Sildoja, (97+125) 222 kg, 298,0 Sp,
-77 kg, Sergei Reiman, (108+131) 239 kg, 310,9 Sp,
-85 kg, Leho Pent, (125+152) 277 kg, 330,3 Sp,
-94 kg, Indrek Koppel, (135+160) 295 kg, 337,7 Sp,
-105 kg, Riho Kägo, (138+163) 301 kg, 330,2 Sp,
+105 kg, Lauri Nämi, (140+201) 341 kg, 349,5 Sp.
Võistluse kuus parimat meest:
1. Lauri Nämi, 349,5 Sp,
2. Indrek Koppel, 337,7 Sp,
3. Leho Pent, 330,3 Sp,
4. Riho Kägo, 330,2 Sp,
5. Kert Ustav, 318,8 Sp,
6. Riho Resnis, 312,7 Sp.
Kolm parimat meeskonda:
1. Tallinna Athleticus, 1982 Sp,
2. Spordiklubi Mäksa, 1926 Sp,
3. Vargamäe, 1878 Sp.
Kokku püstitati 1 meeste ja 31 naiste Eesti rekordit. Vaata lähemalt protokollist (www.tosteliit.ee – Võistlused – Protokollid – Protokollid 2011 – Eesti_MV_2011).
See nö. surumine oli kunagi ka klassikalise tõstmise üks ala, aga lõpetati ära, sest seljavigastuse oht oli tunduvalt suurem kui tõukamisel või rebimisel. Eriti ei soovitaks nii maksimumi proovida.Maksimum, mis nii surutud.
Korrigeerin: Vasja viimane tik-tak surumise maailmarekord oli 236,5 kg. Antud videos on kangil “vaid” 230 kg.
Puhtalt protokolli jaoks.
Mul küll nii pole.
Vahepeal sai ikka kord kuus võidetud.
Nüüd, kui ma sellele mõtlen, siis polegi mitu nädalat pildimängu võitnud.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Protokoll asub Tartumaa spordiklubi Jõud kodulehel.
Kükis lähed liiga suure hooga alla ja nagu põrkad üles. Sellega lõhud põlvi. Küki aeglasema liigutusega ja kas nii sügavale on mõtekas kükkida ?Me võiks sellel lehel lõpmatuseni vaielda, kas poolkükk või täiskükk. Lõpuks ei jääks kumbki osapool peale.
Kuid antud juhul teeb noormees Matjuša kükki õigesti.
Miks?
Sest mina tean eelnevatest postitustest, et temal on kavas klassikaline tõstmine ja seetõttu on antud kükkimine ainuõige.
Klassikalise tõstmise kükk peab lähtuma motost: Burn it with fire!
Neil, kellel klassikalist tõstmist kavas ei ole ja niisama tahavad ennast peeglist vahtida, võivad oma poolkükke ka teha.
Kui tõstja tahab arendada kiirust (!), siis peab treeningute iseloom toetama kiiruse arengut. Aeglased kükid teevad aeglaseks.
Ainult minu kaks senti!
Selleks, et saada täit kasu klassikalise tõstmise treeningutest, tuleb meeles pidada mõningaid nippe. Need mõtteterad lähevad kergelt vastuollu tavapärase jõusaalitreeningutega, nii et, esmapilgul võib üleminek jõusaalist kangisaali olla veidi ebamugav.
1. Klassikalise tõstmise elemente (rebimine ja tõukamine) tuleb sooritada võimalikult veatult. Näide: kui sa võtad rinnale kõvera seljaga, siis keha hakkabki arvama, et nii peabki. Tulemuseks on olukord, kus rinnale võtmine on raske ja ebameeldiv, kuna selg on kõver.
2. Klassikaline tõstmine eeldab kiiret liigutust. Kui käsivarte kõverdamine pingil eeldab rahulikku ja kontrollitud liigutust, siis rebimine ja tõukamine eeldab VÄGA KIIRET ja kontrollitud liigutust. Õige mõttekäik jõusaalisõbral, kes korraks ka kangipõrandale astub: Nonii, nüüd tõstame kangi…oot, kuidas see käiski…õige jah, kohe hakkame täiega lammutama.
3. Tuleb selgeks teha klassikalise tõstmise elementide erialased nüansid. Rebimine tähendab (ennastsalgavat) allaistet, tõukamise puhul on esmatähtis meeletu jõupagas ning selle kasutamine. Selgitus: rebimise puhul ei ole aega mõelda – pauk ja valmis.
Lisan ka väikese kava, mis kehtib viie päeva kohta. Õige klassikalise tõstmise kava eeldab, et treenitakse kaks korda päevas, iga treening on kaks harjutust. Sellisel juhul ei teki ohtu, et kõiki vajalikke harjutusi ei jõuaks ära teha ja treeningud pole ka väga kurnavad, kuid seda aega on raske leida.
Kui põhikava on tehtud, siis tuleks juurde teha abiharjutusi, vastavalt vajadusele. Kui probleeme on küünarnukkide lukustumisega, siis tasub teha püsti surumist ja triitseptsit. Kui probleeme on seljapiirkonnaga, siis tuleks üles otsida lõuatõmbelatt ja kits.
Tsiteerides eelnevat kommenteerijat:
Klassikalise tõstmise harjutustega ära üle pinguta, trennis ei tundu, et ära väsiks, aga närvisüsteemile panevad suure koormuse.
+1
