Reinart
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Tere taas
Vorm hakkab tulema. Kus ta pääseb. Olen küll päris tühi aga jutte tekib iga päevaga silmnähtavalt juurde. Samas see kõik on ikkagi enesetunde arvelt. On mitmeid erinevaid päevi- päevad millal kõht on tühi aga samas on jõudu ja energiat. Päevad milllal kõht pole tühi aga valdab üldine jõuetus. Päevad mil pole ei jõudu ja on meeletu näljatunne ja nõrkus ja siis on veel head päevad (mida jääb aina vähemaks, kuid siiski esineb). Vahel on ka hommikul sitt olla aga õhtuks suudan ennast kokku võtta ja päris normaalse trenni välja võluda. Eile oli näiteks üks sellistest päevadest. Vahel jälle vastupidi.
Trennid sujuvad tegelikult normaalselt. Energiat küll napib aga ega lihasest jõud kadunud pole. Mingil määral olen ikka jõudu kaotanud aga eile kükitud 140×8 näitab et seis ei ole päris hull. Kehakaal 72 kg. Aeroobne endiselt peale igat kangitrenni ning trennivabal topelt. Päeva kus saalis pole käinud ei ole juba olnud tükk aega. Oi kui aeglaselt see aeg liigub ellipsi või treadmilli otsas sõtkudes. Tahaks tegelikult neid kahte lahus hoida- kangitrenni ja aeroobset aga paraku on vaja tööd teha ja muud elu ka elada.
Lõpp paistab ja tuleb veel pingutada. Varsti saab puhata vähemalt hetkeks, sest plaan on kaasa teha ka kevadhooaeg. Praeguse seisuga olen teinud eelmisest MM-ist tänaseni 253 kangitrenni ja teha on veel 14. Dieet on kestnud ka päris kaua, praeguseks 116 päeva. Jäänud veel 17. Õnneks on mu kõrval inimene kes selle kõik mu jaoks nii lihtsaks teeb kui vähegi võimalik ja jätab enda asjad kus see ja teine, et mul lihtsam oleks. Kui ta vaid saaks aeroobse ka mu eest ära teha, teeks ta sedagi
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Söögi koha pealt veel niipalju ,et hoian kaloraaži 2300-2500 vahel, olenevalt enesetundest ja kulutusest. Päris vähe aga hetkel muud varianti ei ole kuna kaal jäi vahepeal pikaks ajaks toppama ja soovitud teravust ei paistnud tulevat. Ega toiduski midagi uut ei ole – kana, kala, veisehakkliha(delikatess), kiirkaerahelbed, riis, täistera pasta, kinoa, kodujuust, valgupulber, juurikad, pähklid, köögiviljad, marjad ja muu roheline.
Lisanditest ikka Olimpi BCAA Xplode, argiiniin, tauriin, Mega strong (pudru sees), Whey Protein complex (peale trenni), Thermo speed, Endugen, MZB ja mis salata, ei saa üle Walden Farmsi kalorivabadest siirupitest.
Tänane õhtusöök ja tavaline hommikusöök:
Trennis
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
T
Tore Peebust üle pika aja midagi kuulda! Vorm on ilmselgelt paremaks läinud ning natukene veel vaja kannatada enne lõpufinaali. Edu valmistumisel!
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Tänud! Eks siit ole veel üht-teist maha kaapida ja kõige raskem on veel ees. Asi liigub õiges suunas. Tuleb vastu pidada ja loota ,et tehtud töö ka ennast ära tasub.
Olen elus, peaaegu
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Vahepeal on helgemaid hetki, vahepeal vähem helgemaid aga peale Põhjamaade Meistrivõistluseid lubasin sisse lükata viienda käigu (või oli see kuues) aga vahet pole, lükkasin seitsmenda. Olen kärpinud toitu, tõstnud kulutust ja muutnud oma kangitrenne tunduvalt intensiivsemaks. Peale igat jõusaalitrenni teen aeroobset, jõusaalivabadel päevadel samuti, lihtsalt rohkem. Kui enne olin ma jah, nõrk ja väsinud ja mis kõik muud, siis nüüdseks on enesetunne õhtuks juba korralikult s***. Aga nagu treener hr Otsus ütles, siis kui enesetunne on sitt, läheb vorm paremaks. Ja nii see ka loodetavasti-nähtavasti on.
Trennist nii palju, et raske on
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Enam pole seda nukrat tunnet et “jõusaalivaba päev, nii kurb” vaid nüüd on see rõõmustav. Samas raskused on isegi üsna vähe langenud. Naljakas on see, et tihti juhtub et lihtsalt keset seeriat, teed rahulikult, kõik on hästi, ja järsku… põmaki, kõik… enam energiat pole ja rohkem teha ei jaksa ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Puhkan natuke ja teen edasi.Pumbatust on väga raske saavutada ja isegi kui korraks õnnestub, siis see on tõesti ainult hetk. Samas täna isegi õnnestus. Eile tegin siis “laadimise” päeva. Kalorid jätsin küll samaks või isegi natuke väiksemaks aga langetasin valkude ja rasvade osakaalu niivõrd, et sain süsivesikute osakaalu tõsta ligi kahekordseks võrreldes tavapärase päevaga. Toimis küll ja eile oli isegi kõht paar korda peaaegu et täis ja kohati oli energiat et asju “inimese” kombel teha. Noh, näiteks hommikusöögiks (tavapärase 50g kaerahelveste asemel) sõin 100, lisaks veidi pähkleid, marju, puuvilju ja Mega strong protein. Päeval (tavapärase 50g pasta asemel) 100g pastat. Enne magamaminekut veel 100g riisi ja siis millalgi vahepeal muna ja salati asemel veel 70g kinoad. Arvan et teen ühe sellise päeva enne MMi veel. Kõik oleneb kaalust, enesetundest jnejne.
Reedel tegime saalis veidi trennipilte ja vormipilte:
Põhjamaade meistrivõistlused siis seljataga ja olen oma normaalsesse elurütmi tagasi saanud. Kohvreid pole veel täielikult lahti pakkida jõudnudki aga see selleks.
MMini on veel jäänud 1 kuu ja 8 päeva ja selle aja jooksul tuleb teha veel oi kui palju tööd. Maha on plaanis võtta veel ca 2-2.5kg ja selleks olen muutnud oma treeningsüsteemi täielikult- kui seni olen treeninud süsteemis kerge trenn+raske trenn, kõik suured lihasgrupid 2 korda nädalas läbi, siis nüüd teen kolmeks jaotatult 8+8 süsteemi järgi ehk siis 8x, siis ca 50% raskust maha ja kohe 8 otsa. Nii 3-4 seeriat. Peale jõusaalitrenni iga kord aeroobset ja jõusaalivabadel päevadel pikad aeroobsed treeningud. Esimesed 4 päeva selle süsteemi järgi on olnud paljutõotavad kehakaalu suhtes. Enesetunne pole ka enam nii hea kui eelnevalt. Aga eks see on ka loogiline. Olenemata näljast ja tühjusest on veel trennis raskused enam-vähem ja tuju püsib hea.
Järgmise nädala alguses vaatan oma selle nädala kaalu muutust keskmiselt ja otsustan, kas hakkan ka toitu kärpima või on niivõrd suur kulutuse suurendamine piisav. Eesmärk on ikkagi realiseerida võimalikult terav vorm.
Peale põhjamaade meistrivõistlusi võtsin enda jaoks vastu otsuse. Enam kunagi pooliku vormiga lavale ei roni. Isegi kui tegelikult tead et kulturismis -80kg mehed, kelle kõrval seisad on sinust reaalses kaalus kuni 10kg raskemad ja oma tippvormis, soonelised ja punnis, mina aga klassik kellel paar kilo (oi kui määrav see on) üle, siis pooliku vormiga laval seista on ikka päris paha tunne ja vot siis mõtledki et oleks ju võinud vormi ajastada esimesteks võistlusteks ja siis lihtsalt vormi hoida. Aga noh, eks omad vitsad peksavad ja eks see on alles mu kolmas hooaeg võistelda ja nagu öeldakse- kui ei õpi teiste vigadest, siis enda vigadest ikka õpid.
Aga mis seal ikka. Nagu Ott ütles, siis viiekäigulisest kastist kuues käik sisse. Tegelikult mul on olemas ju kõik- inimesed kellelt saan iga päev vajadusel nõu küsida (sealhulgas minu tark treener härra Otsus),toetav perekond, naine kes teeb mulle peaaegu kõik söögid ja sätib enda asjad nii et ma saaks võimalikult lihtsalt elada, parim toeataja Lahever ehitus, tänu kellele saan vabalt võistelda seal kus soovin, parimad treeningtingimused mida üldse võiks soovida Spartas ning parimad toidulisandid ja taastumisvahendid Olimpilt. Nüüd jääb veel üle iseendast parim anda.
Üks pilt põhjamaade meistrivõistlustelt
Veidike siis vahepeal toimunust.
Sai siis käidud Tsehhis Pepa Opava GP võistlustel. Kõva kogemus , midagi pole öelda. Jällegi jäi kripeldama asjaolu et ma lihtsalt ei ole vormis kuigi rõõmus võin olla selle üle et sellegipoolest veidi parem kui Eestikatel, olgugi et kaalunumber (kaalumisel) oli tunduvalt suurem.
Sel korral võistlesin siis kategoorias kulturism -80kg. “ei mahtunud kaalu” kuigi tegelikult peale arutamist sai see otsus sai vastu võetud juba 2 päeva varem et ei hakka seda vett jälle välja imema. Peale seda kui Eestikatel seda tegin, mõjus see kehale isegi üllatuslikult liiga palju laastavalt- organism lihtsalt hakkas vett korralikult kinni hoidma ja kaalulangus peatus täielikult.
Mis seal salata, et lisaks sellele et ei ole just oma eluvormis on see kategooria minu jaoks liiga palju ning mehed kes vastas olid, olid tunduvalt suuremad ja paremas vormis. Kategoorias oli Euroopa ja Maailma meistreid erinevatelt aastatatelt, tiitlivõistluste medalimehi ja niisama minust suuremaid poisse. Samas ei saa öelda ,et klassikas oleksin finaali saanud. Tase oli lihtsalt selline ja paraku endasugustega on võimalus võistelda mul põhimõtteliselt 2 korda aastas- EMil ja MMil. Pean leppima olukorraga, et kui tahan sellistel võistlustel kaasa teha siis võivad minuga samas kategoorias olla mehed kes võivad minust -10 kg raskemad olla.
Põhjamaadega on sama lugu. Ei tea kas tahan ennast tühjaks tõmmata ja võistelda klassikas -180cm endast 10kg raskemate meestega või võistelda kulturismis -80kg. Paar päeva on veel aega mõelda.
Nüüd ei ole enam midagi. Tuleb sisse lükata teine käik ja hakata kulutust tõstma. Kehakaal seisab juba 2 nädalat. Pilt läheb nagu paremaks aga miski hoiab seda vett kinni. Hetkevormiga rahul olla oleks täielik rumalus. Rasva on vaja maha kaapida ja kavatsen kõik selleks teha et see ka maha tuleks. Õnneks veel aega on piisavalt aga tööd tuleb hakata rohkem tegema.
Aga rääkides Pepa Opava GP võistlusest veel, siis sõitsime sinna rongiga. Tulime kõik kolme erineva lennuga ja saime lennujaamas kokku, pärast mida algas seiklus. Bussiga rongijaama- tegelikult polnud meil kellelgi aimugi et kus see asub aga Otil on kõva reisimise kogemus ja nii me siis jõudsimegi peaaegu minuti pealt õigeks ajaks rongijaama. Terve tee kahes rongis (kokku ca 4 tundi) seisime püsti WC ukse ees- oli päris humoorikas. Õhtuks jõudsime ilusti kohale, väike jalutuskäik ja uni tuli hea.
Tagasisõit oli kah paras huumor. Pidime olema 9.45 lennujaamas, mis tähendas seda et tuli minna rongi peale, 50km kaugusel Opavast kell 3.46 öösel. Bankett oli kah tore ja ööklubis käisime ka ja nii ma siis jäin kusagil ühe-ajal hotelli tukkuma. Üles ärkasin praktiliselt alles Prahas- oh üllatust. Olin jõudnud sõita vahepeal taksoga Opavast 50km Ostrava rongijaama ja veel 330km rongiga otsa.
Võistlused olid hästi korraldatud- registreerimine läks väga ruttu, kõik sujus, oldi ajagraafikus. Eelvõistluse ajal olin lava taga seega seda ei oska kommenteerida aga finaale nägin küll. Esta nt võitis endast 20kg raskemaid naisi- vormiga. Uskumatu visadus veel selles vanuses teha järjepidevalt väga häid vorme ja seda naisterahvana. Ott näiteks võistles korralike kollidega koos, üks suurem kui teine. Aga näed, on võimalik küll nende elukate vastu saada. Selle üle on ainult hea meel. Minu arust oli Ott finaalis ka esimesest kohast parem- võitjal olid küll mega suured jalad aga Ott oli kuidagi paremas konditsioonis ja detailsem. Lisaks vabakava oli öö ja päev aga mis seal ikka, kohtunike arvamus on kohtunike arvamus. Kristiina ja Reet oleks kah väärinud paremat kohta aga nagu juba ütlesin, siis kohtunike arvamuse vastu ei saa.
Suured tänud meie koondisele kellega Opavas käisime. Teiega oli tore
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Sellised reisid jäävad meelde pikaks ajaks JEnne võistlusi tehtud pilt hotellis
Banketil Poola legendiga
…ja enne kojusõitu veel Frankfurti lennujaamas.
Nii…esimesed võistlused möödas. Tehtud on väike restart- sai korra kõht keskmisest rohkem täis söödud ja joodud. Pühapäeva pool päeva magasin sõna otseses mõttes maha magatud ja õhtul kaloreid kokku lüües- oh üllatust- 800
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Tuli hakata sööma ja tegin pisikese 1000kcal eine.
Võtaks mõne sõnaga kokku EMV. Ei hakka salgama, et vorm oli pehme. Pole veel eriti pilte näinud ja ega see ei olegi nii tähtis aga kuuldes tagasisidet pean olema rahul et niigi läks nagu läks. Oleg oli väga hea ja võitis ka teenitult. Väga heas vormis oli ka Siim Savisaar, keda pidasin suureks konkurendiks.
Väga positiivse emotsiooni pakkus ka Tauri kes võitis noortes. Tauri on näidanud aastaga väga korraliku arengu. Tubli poiss!
Endaga paraku ei saa rahule jääda ja ebamugav on pooliku vormiga laval olla aga midagi pole teha. Pean leppima sellega ,et minu võistlused on alles ees- põhivõistlus alles MM detsembri keskel. Hea oli ka seista teiste kõrval, sest nii saab ju tegelikult aru milline on vorm tegelikult. Üksi peegli ees võib ju vaadata et enam-vähem kannatab. Juba reedel sõidame Tšehhi. Mingit ulme vormimuutust ma ei looda aga annan endast parima et teha nädalaga nii palju kui võimalik (hr Vähi võiks siinkohal nippe jagada)
Veidi sellest kuidas ma üldse klassikasse seekord mahtusin. Nimelt hakkasin jooma neljapäeval tavalisest oluliselt rohkem vedelikku. Reede õhtul kehaksast kuni laupäeva hommikuni ca. 10.30-ni ei pannud ma suhu ei toitu ja ei joonud vedelikke (va hommikukohv). Kaalusin reede õhtul ca 75 kg. Hommikul ärgates aga 73,4. Ligunesin paar tiiru kuumas vannis ja sõitsime kaalumisele. Kaalumisel olin 72 kg mis tähendas seekord seda et sain täpselt kaalu sisse. Tšehhis kordub ilmselt sama stsenaarium.
Tahan tänada oma toetajaid- Lahever Ehitust, tänu kellele saan sõita nii Tšehhi Pepa Opavale kui ka Islandile põhjamaade meistrivõistlustele, Fitshopi– tänu kellele on mul olemas parimad taastumisvahendid ja Spartat tänu kellele saan ma treenida täiesti suurepärastes treeningtingimustes. Suured tänud lava taga abistajatele Raigo, Tauri, Eleri ja Silvar käis ka korra rulliga üle tänud sullegi. Tänud treener Indrekule ja kõige suuremad tänud Elerile kes on mind välja kannatanud ja igati toetanud.
Viimane õhtu enne EMV-d
Hetkel söön oma viimast toidukorda, tegin ühe korra vabakava veel läbi ja ega nüüd pole muud midagi kui homset päeva oodata.
See nädal tegin tavapärasest teisiti trenni- jagasin oma viie-päeva trennikava neljaks. Täna siis oli trennivaba ja pühapäeval plaanin samuti puhata. Järgmine nädal siis võistlen Tšehhis Pepa Opaval ja ülejärgmine nädal Islandil põhjamaade meistrivõistlustel, seega järgmised kaks nädalat teen samuti 4 trenni.
Muus osas möödus see nädal üsna nii nagu ikka võistlusettevalmistusele kohane- juuksur, solaarium, koorimine, kreemitamine. Lisaks sain endale šefid Olimpi riided ning nendega sai tehtud ka väike fotoshuut.
Ega muud pole midagi, väsimus ja varsti lähen magama ära. Närvi sees ei ole. Tegelikult pole üldse sellist tunnet et homme võistlus oleks või midagi. Tuju on meeletult hea. Tavaliselt ikka värisen terve õhtu ja und ei tule.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Aga noh, niiöelda 8 weeks out MMini minna ja 10 nädalat on dieedil oldud, et vorm on 2 nädalat vähem kui poolik ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Aga selleest on lihas erinevalt teistest kordadest elus. Ei valitse sellist tühjust nagu tavaliselt ja suudan lihasesse tekitada pumbatuse. Tahaks juba isegi näha milline selline “elusa lihase” pakett laval välja näeb. Ka grimmi sel korral eelmisel õhtul peale ei pane, sellega tegelen homme.Panen ka ühe pildi neljapäevaselt fotošuudilt.
Tänud Kaspar Saaremets
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
“Naistekaloraaž” on siinjuures piltlik väljend
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Agajah, eks organismid on erinevad ja kõik sõltub sellest mismoodi on dieet ka ette valmistatud, et kui juba enne dieedile minekut stabiilselt 2500 süüa, siis dieedi ajal 2500-ga alla ei võta, keha on selle kaloraažiga harjunud.
Oma elu siiani kõige kuivema vormi, 2013 aasta klassika MMil saavutasin ma samuti nii et kaloraaži lasin mõnel väga üksikul päeval alla 2500. Lihtsalt kui näen et kaal enam ei liigu siis suurendan kulutust vastavalt.
Selline kaloraaz oleks mulle hetkel pidu
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>See aasta saab vist esimene kord kui emvl on lihtsalt klassikaline kulturism ilma pikkuskategooriateta..?
Edu igatahes valmistumistes!
Noh, eks ma alustasin dieediga õigel ajal, graafik oli kindlalt paigas et mis tempos liikuma peaksin. Samuti on hooajaväliselt kaloraaž suhteliselt kõrge, niiet juba 3000kcal pealt hakkas kaal langema.
Ega ei näe praegu põhjust ka ennast lukku tõmmata, minu põhivõistlus on alles 5,5 nädala pärast ja kui ma selle kaloraaži praegu veel rohkem alla tõmbaks, siis vegeteeriks selle aja ilmselt nagu potilill
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Hr Otsus ka ei luba alla 2500kcal süüa- ütleb et see on naiste kaloraaž ja pealegi ma kevadel nägin neid alla 2500 vendi küll, kahju hakkas kohe
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Aga edu sullegi ja pea veel vastu
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Pole mõnda aega jälle kirjutanud. Mitte selle pärast, et poleks midagi kirjutada vaid selle pärast et elutempo on päris kiire. Esimeste võistlusteni on jäänud veel 10 päeva . Olen seda hetke oodanud päris tükk aega- sisuliselt alates eelmise aasta lõpust. Kevadel EKV-d vaadates tundsin samuti, et ma tahaks lahal olla mitte siin publikus istuma. Kahju ainult sellest et maailmameistrivõistlused on alles detsembris. Oleksin tahtnud ka Eestis võisteldes olla tegelikult 100 % vormis aga paraku pole see otstarbekas.
Vorm tegelikult on enamvähem ja eks mul on veel veidi aega seda timmida järgmiseks laupäevaks. Klassikasse registreerisin ära ja üritan kaalu timmida ja ennast sisse pigistada. Tänu sellele ka mingit erilist laadimist korraldada ei saa. Küll saab teha väikse laadimise ja restardi pärast võistluseid. Pean siiski kainet mõistust säilitama, sest võistlen EMV-st järgneval nädalavahetusel Tšehhis Pepa GP-l ja sellest omakorda järgneval nädalavahetusel Islandil kus toimuvad põhjamaade mesitrivõistlused. Sellised on siis minu võistlusplaanid sellel sügisel. Kindlasti minu jaoks väga vajalikud kogemused. Peale põhjamaade mv-d jääb veel siis 5,5 nädalat valmistumiseks et olla oma elu parimas konditsioonis MM-i jaoks. Tööd on veel üksjagu.
Mida öelda dieedi kulgemise ja enesetunde kohta. Hakkab vaikselt tunda andma- jõudu enam pole nii palju kui tahaksin, millest on väga kahju ja tegelikult päris masendav aga pean jääma realistiks ja aktsepteerima olukorda, et paraku see on täiesti normaalne et toimub väike ära kukkumine jõunäitajates. Samas enesetunne on kordades parem kui eelnevatel ettevalmistusperioodidel. Muidugi ma ei ole veel viimast käiku sisse lükanudki aga seni võin rahule jääda. On veidi raskemaid päevi kus olen väsinud aga üldiselt ei midagi hullu. Sellist näljatunnet pole samuti mis varem on olnud ja selle üle on mul päris hea meel.
Kaloraaži hoian endiselt 2600-2800 vahel. Trennivabal veidi vähem. Mõni trennipäev vahel isegi 3000. Jällegi – tunde järgi
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Trennid sujuvad üldjoontes normaalselt. Ei midagi uut ega erilist. Aeroobset teen minimaalselt. Isegi jalutamise olen mõneks ajaks katki jätnud, ainult trennivabadel päevadel veidi. Ratast käisin saalis sõitmas viimati mõni nädal tagasi. See muidugi ei välista seda, et hakkan jälle varsti jalutamas käima või saalis veidi. Tänagi väike jalutuskäik plaanis
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Saaliaeroobne jääb veidi hiljemaks ja juhuks kui näen et muud väljapääsu pole õi siis juhuks kui trennivabal päeval tahtmine Spartasse minna. Toitu kärpida ei üldegi ei taha ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Lisanditest hetkel siis ikka Whey Protein complex peale trenni, Mega strong protein pudru sisse, Bcaa Xplode trenni ajal. Lisaks MZB, Tauriin, Creatine Magna Power, AAKG, Olimpi vitamiinid&mineraalid, Gold Omega 3. Enne trenni olen hakanud võtna NO Preloadi ja rasvapõletajat Thermo Speedi. Olen eluaeg suht skeptiline olnud nende rasvapõletajate suhtes ja pole varem neid kasutanud aga hetkel tunnen ,et enesetunne on vb tänu just sellele hetkel palju paremaks läinud. Võtab ehk veidi söögiisu tagasi või misiganes. Igaljuhul ei saa kurta halba enesetunnet.
Kui kellelgi tekib mingeid küsimusi minu ettevalmistumise kohta või millegi muu kohta siis küsige julgelt. Ise lihtsalt ei jõua siia kõike kirja panna ja kõik ei tule ka korraga meeld.
Kõikidele valmistujatele- Pidage vast, enam pole palju jäänud!
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Mõni pilt ka siis hetkeseisus. Pildid on tehtud pühapäeval trennis. Hakkab midagi vaikelt peki vahelt paistma ka lõpuks
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
Kõrgemal tasemel võistlevate kulturistide erinevus NACis ja IFBBs on vaid üks(kui sedagi ja üldjuhul ainult erandlikes riikides nagu Eesti) – ühed panevad kemmi ilma paisumata julmas tempos, teistel doosid suuremad. Uskuda, et eestlastest kulturistid, kes Euroopa-maailma tasemel on võimelised võistlema, on “naturaalid” on absurdne.
Sellega tahad öelda ,et kõik kulturistid ja klassikud kes meil suurvõistlustel kõrgeid kohti on saanud, on keemikud ?
Nädal jälle viimasest postitusest möödas
Mis seal ikka, elan oma režiimis- töö, trenn, söömine,uni. Kaal langeb nagu ikka, ilusti. Mõni päev annan rohkem peale, mõni päev vähem, st kõigutan oma kaloraaži vastavalt kehakaalule ja kulutusele. Viimased paar nädalat on liiga hea olla olnud
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Tuju on hea, energiat on ka normaalselt, st et midagi teen väga õgesti. Ainult et pole välja mõelnud mis nimelt see on.
Trennid on ka üsna head. Kohati tekib isegi pumbatus. Jõud pole kusagile endiselt kadunud ja erinevalt oma eelmistest dieetidest pole mitte ühtegi päeva olnud vist veel kus konkreetselt tekib mõte et ei jaksa trenni minna.
Vabakavaga olen ka nüüd ühele poole jõudnud. Noh, ütleme nii et ei plaani tulla kärtsu ja mürtsuga “most musculari” tegema.
Postitan siis ühe oma lemmikutest vabakavadest läbi aegade. Naised, näete, suur koll võib ka ilus olla” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Nüüd kui oma postitust algusest lõpuni läbi loen, siis tundub et see dieet on hoopis väga tore
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Kõik on hästi, kõik toimib ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Täna sai ka soetatud endale tiramisu-maitseline Whey Protein Complex. Nüüd olen siis kõik selle valgu maitsed ära proovinud ja ütleme nii et see on ka mu lemmik.
See nädal on plaanis elada samasuguses režiimis nagu ikka. Homme teen trenni oma treeneri Indrek Otsusega ja nädala lõpuks peaks siis 100% kindlalt ära otsustama millistel võistlustel osalen.
Kuidas ettevalmistus sujub? Mis raskustega jalgu treenid?
Noh, nagu kõigis eelnevates prostitustes olen kirjutanud siis ettevalmistus sujub igati plaanipäraselt. Kaal langeb ja jõudu pole kah nagu otseselt vähemaks jäänud. Hetkel- kui kaaluksin 300g vähem, siis oleksin väga väga rõõmus aga pole praegu ka hullu midagi
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Küki raskustest. Teen põhimõtteliselt igas trennis erineva raskusega. Noh viimane trenn nt kükkisin 4×12 125kg ja sellest omakorda eelmises trennis 8×140, 8×145, 6×150, 6×150. Pole just mingid ulme numbrid aga arvestades seda et defitsiidis olen ja kehakaal seal 75 tuuris, siis ei kurda.
Muude harjutustega eriti jõudu ei mõõda- igal pool on erinevad jalapressid ja hackid ja muud masinad.
Did I understood right, that you are heading to CBB World Championships?
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> If so, that is GREAT, all the best luck with your prep ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Yes. I’m competing in La Nucia in december. Thanks for your support:)
