rambo vennapoeg

Vaadake, me kõik oleme harjunud mingisuguseid nähtusi hindama ja maailmast aru saama ikka endale meelepäraselt, sest nii tunneme ennast väärtuslikuna, aga ei tohi unustada, et see pole ju tegelikult lõplik tõde. Insener hindab oluliseks tehnilist taipu, sportlane aktiivset/sportlikku eluviisi, pankur raha ja koduperenaine oma võsukesi. Nii tunnevad nad kõik ennast tähtsana. Samamoodi leiab tugevas ülekaalus inimene, et üks õige inimloom peabki kaalukas olema ja hoopis hing on see väärtuslik osa temast. Kulturist, kes endale märulikangelaste eeskujul üha massiivsemat keha ehitab, üritab aga luua selle seost seksikusega, sest enda positsiooni tuleb ju kaitsta. Meesmodell või mõni Hollywoodi südametemurdja leiab aga kõige seksikama olevat oma suhteliselt saleda ja trimmis keha. Palju inimesi (6,4 miljardit praeguseks juba), palju arvamusi. Loeb aga valdava enamiku arvamus. Kui liigute nii Eesti kui välismaiste saitide foorumites, siis võite veenduda, et enamiku naiste arvates on kõige hinnatum saledamapoolne ja hästi kergelt muskulatuurne keha. Sportlaste leerist võiks välja tuua võibolla mõned võitluskunstide harrastajad, ujujad, mõned kergejõustiklased ja ehk mõned jalgratturidki (jne). Väga peenikese puhul on liiga vähe maskuliinsust ja samas suured lihamäed on naistele veidi eemaletõukavad. Eks siin jõuame jälle nende iidsete stereotüüpsete arusaamade juurde, kus ühte keskmist jõusaali jõmmi kujutatakse ette primitiivse, rumala, ebaromantilise ja tahumatu koopamehena. See ei käi muidugi suurema osa selle portaali aktiivsemate külastajate kohta, kes soovivad ennast harida, tegelevad kulturismi kui spordiga ja paistavad igati asjalikud mehed, aga samas on jõusaalid pungil ka igasugustest steroide täis juurikatest, kes küll kuidagi ligitõmbavad ei ole, eriti naisterahvale. Ka Schwarzenegger pole kunagi figureernud maailma seksikamate meeste esirindel, kõrgeimad kohad on viimase paarikümne aasta jooksul hõivanud ikka Tom Cruise, Brad Pitt ja co. Püüdke nüüd ette kujutada (mehed), kumb on teile ahvatlevam, kas Lolo Ferrari või Catherine Zeta-Jones. Loomulikult viimane, aga suured rinnad peaks olema ju meeste jaoks kõige tähtsam. Või mis?

Samasuguse võrdluse näiteni võib jõuda, kui lasta naistel hinnata Ronnie Colemani ja David Beckhami. Kulturism on ikkagi sport ja väga tõsine sport ning sellel eesmärgi peabki mees saali tulema, aga kes tahab olla sarmikas/seksikas või mis iganes, see vaadaku üle oma garderoob, alandagu rasvaprotsenti ja trimmigu mõningaid lihasrühmi, käigu solaariumis, tehku moodne soeng pähe ja oletegi varsti ihaldatud moosinägu valmis, sest just sellised Johnny Deppi või kodumaise Priit Võigemasti sugused mehed on need kes naistele peale lähevad. Loomulikult on naisi, kes minuga nõus ei ole, aga nagu varem mainitud, räägime ikkagi enamikust. Tanel Tatter on muidugi igas mõttes mööda, ta on lihtsalt uus “staarike” keda tuleb kuidagi meedias müüa .