Skip to main content

rambo vennapoeg

Forum Replies Created

Viewing 15 posts - 61 through 75 (of 91 total)
  • Autor
    Postitused
  • in reply to: Kõht trimmi #93011

    Sinu keha toodab selles vanuses juba vajalikke hormoone vajalikus koguses. Nagu miljoneid-triljoneid kordi mainitud, pole mõtet ilma korrektse toitumiseta kõhu osas erilisi tulemusi oodata (vähemalt mitte meestel, sest meil on kehas väga vähe östrogeeni ja seega ei kaitse meie taljet miski rasva ladestumise eest). Siiski võiksid hakata kohe ka treeninguga peale, lihas kasvab rasva all sama edukalt, sa lihtsalt ei näe seda esialgu.

    Niisiis, millele pöörata tähelepanu kõhulihaste treeningul. Alustagem sagedusest! Selle üle on palju vaieldud ja eks edu võib tuua erinievate inimeste puhul erinev lähenemine. Õpiku järgi on kõhulihas nagu iga teine lihasgrupp, aga tegelikult on tegu üsna erandliku nähtusega meie kehas (teatud sarnasused on sääre kolmpealihasega), sest me kasutame kõhulihaseid peaaegu iga suurema liigutuse puhul. See tähendab aga seda, et kõhulihased on pideva ja nõrga koormuse tõttu muutunud väga immuunseks jõutreeningule. Me ei kohta ju iga päev liigsuurte kõhulihastega inimesi (kui üldse). Siit ka järeldus, milles olen teisel pool ookeanit treeninvate six-packi gurude kogemuste põhjal üha enam veendunud – kõhulihaseid võib treenida sagedamini kui teisi lihasgruppe. Ka igapäevaselt kõhtu treeninvad atleedid ei tähelda reeglina ületreeningut. Seda sellepärast, et kõht on lihtsalt võimeline pideva koormusega toime tulema (sellest annab ka tunnistus nähtus, et kõhulihased kohanevad treeninguga mõnevõrra kiiremini kui ülejäänud grupid). Kui olen foorumites uskumatute kõhusirglihastega jänkide käest uurinud nende meetodite kohta, siis ütlevad kõik justkui ühest suust, et kasutavad tavapäratult sagedast ja intensiivset treeningut. Kõhulihaseid tuleb nö shokeerida. Seeriate arv ühes treeningus on siinkohal suhteliselt vähetähtis, aga korduste arv peaks kõhulihaste puhul varieeruma 15-st kuni 50-ni (kõik läheb asja ette). Veel on tähtis teada, et seeriatevahelised puhkepausid olgu lühikesed (kuni minut). Sirglihaste treening tuleks jagada kahte ossa: ülemise piirkonna tarvis kõlbab hästi kõhu baasharjutus – istesse tõusud. Alaosade tarvis vali erinevaid jalatõsteharjutusi. Kõhu põikilihaseid kardavad aga paljud sellepärast, et kaotavad nii oma peene talje (seega ka laiade õlgade illusiooni).

    Leia katsetades omale sobilik meetod. Oled noor ja aega eksperimenteerida on küllaga

    in reply to: Naised – ilusad/koledad ? #92962

    Inimesed, kes endale ja teistele niiviisi ütlevad on silmakirjalikud IMO.

    Tõsi või??? Aga mida kuradit sa minust üldse tead? Mis õigusega sa hindad mind omaenda maailmavaadete järgi? Ära saa valesti aru, ma hindan väga kõrgelt inimeste head kehalist vormi, see on minu arust ilmtingimata loomulik osa meie kõigi elurutiinist. Miks ma muidu siis üldse ise kehaarendamisega tegelen (kõikvõimalikku sporti olen teinud enamuse elust, lihaskonna arendamisega tegelenud 2000-ndast aastast, keha rasvaprotsent 2 nädalat tagasi oli 6,8)? Samas on mul elus väga kindlad põhimõtted, mis tänapäeva inimestele vanamoodsad või lausa kummalised tunduvad (aga see on juba nende probleem). Kui ütlen, et ma pole 23 eluaasta jooksul alkoholiga kokku puutunud, siis on see sulle ilmselt naerukohaks, aga mitte mulle. Kusjuures SILMAKIRJALIKKUS on nähtus, mida ma ise silmaotsaski ei salli, niiet ära tule mind selles süüdistama. Ja nüüd mine palun oma tüdruksõbra/elukaaslase/abikaasa juurde ja ütle, et sulle meeldivad küll väga tema tuharad, rinnad, kõhuke jne, aga kui varsti tuleb keegi veel kenam daam, siis lähed sa tollega, sest neid nimetatud elemente hindad sa ju kõige enam (mis peaks sind siis veel sinu oma tüdruku juures hoidma??). Tema kui inimene tervikuna???? Kui sa leiad, et su tüdrukus peitub sinu jaoks mingi palju suurem väärtus kui lihtsalt mõned kehakumerused, siis oled sa ju minuga tegelikult nõus või mis? Kui ei ole, siis sa sisuliselt valetad oma tütarlapsele ja vot see on silmakirjalikkus!!!

    in reply to: Naised – ilusad/koledad ? #92930

    Mul täiesti suva, mis värvi on kellegi juuksed või kui suur on rinnapartii. Kui saan aru, et tegu on mu hingesugulasega, siis astuks kasvõi vana Rüütli-Arnie endaga Ingridi pärast võitlusse <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    in reply to: jooksulin….palju maksab?? #92782

    Motoriseerimata treadmilli hinnad algavad umbes 1600-st kroonist, aga seda muidugi ei soovitaks (kui raha pole probleemiks). Mootoriga kvaliteetmasinad algavad küll 40000-st, aga seda raha sa ilmselt välja käia ei taha. Tegelikult on võimalus ka välismaalt kasutatud tippmasinaid tellida näiteks 800 dollariga + umbes 500 dollarit saatekulud (seega umbes 16000 eek). Kui sul on aga kasutada vaid mõni tuhat krooni ja tahad ikkagi toda lihtsat masinat osta, siis Halensi kataloogis on kaks varianti saadaval (1695 krooni ja 2995 krooni). Kataloogi rämpsust veel niipalju, et Quelles on 9000 krooniga mingi motoriseeritud kökats olemas, aga uuri ennem kõikvõimalikud müügikohad läbi ja langeta otsus nagu ikka hinna-kvaliteedi suhte alusel.

    in reply to: reljeefi tsükkel #92383

    Kas reljeefi tsükli ajal kaotame ka keharasva. Või mis tulemusi see annab.

    IRW <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>:lol::lol:

    Dennis James

    dennis.JPG

    Flex Wheeler

    flex.JPG

    Lee Priest

    lee.JPG

    Dexter Jackson

    dexter.JPG

    Ronnie Coleman

    ronnie.JPG

    Victor Martinez

    victor.JPG

    in reply to: Kanteri ja Tammerti kohta fun kyssa #92371

    Sellised võrdlused ei maksa tõesti suurt midagi. Jõuliigid on väga erinevad (lihasvastupidavus, jõuvastupidavus, põhijõud, maksimaalne jõud, kiirusjõud, plahvatuslik jõud + veel keharaskuse/pikkuse erinevused jne). Siinkohal veel üks näide kulturistide nn “nõrkusest”. TÜ spordibiomehhanika laboris on mõned dünamomeetrilised trenazöörid, kus saab sportlase lihasjõudu njuutonites mõõta. Labori rekord ühel reie nelipealihaste aparaadil kuulus A.Tammertile ja labori juhataja professor M.Pääsuke oli selle üle hirmus uhke. Kui saabus aga meie kursuse praktikum, siis lõi Silvar Rückenberg tolle rekordi esimesel katsel üle (numbreid küll ei mäleta). Niipalju siis jõust!

    in reply to: Piim on kole, milk is evil, mkay? #92065

    Kui ma ei saaks enam piimatooteid süüa/juua … sureksin vist lihtsalt nälga <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Siis on meid kaks <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Muide, vesi pidavat olema üks äärmiselt mürgine aine. Kuulsin, et Nepaalis olevat üks mees vett juues ajukasvaja saanud. <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    in reply to: Mis värk on? Oskab keegi aidata? #92043

    Tere! Sellest mõnest reast jutust võib juba mitu viga välja lugeda!

    1) Sa oled insuliinile tundlik (nagu suurem osa inimkonnast) ja sellest ka rasv kõhul. Seega hoidu kõrge glükeemilise indeksiga toitudest. Loobuda võiks ka šokolaadist, sest selle puhul ei ole oluline, kas sa võtad teda tükikese või terve tahvli, veresuhkur tõuseb hoopilt kõrgele niikuinii. Üldiseks märksõnaks olgu vähese süsivesiku osakaaluga toit. Sinu kehas on ilmselt ka palju östrogeeni ja sellest rasva kogunemine reitele.

    2) Strateegiline viga on iga päev ujuda, sest see põhjustab nn hülge-efekti ehk keha hakkab pideva külma keskkonna tõttu ( otse vastu nahka) sinna sooja kaitseks rasva koguma (nagu hülgedki). Tuhanded ujujad (eiriti naised) maailmas vaevlevad liigsuure keha rasvaprotsendi käes. Soodsa geneetikaga ja ka absoluutsesse tippu kuuluvad ujujad (kelle mahud on lihtsalt ülisuured) ei pruugi muidugi nende probleemide käes vaevelda. On tehtud mitmeid mõõtmisi, kus leiti ujujatel jooksjate ja jalgratturitega võrreldes oluliselt suurem rasvaprosent olevat. Pealegi tõstab ujumine rohkem söögiisu kui teised aeroobsed alad. Kui oled ujumises võistlussportlane siis on valikud muidugi rasked.

    3) Toidukordade arv olgu vähemalt 5 (näiteks paljud sumomaadlejad söövad vaid kaks korda päevas). Ainevahetus läheb kiiremaks ja ei teki ka toidukorrajärgset energiaülejääki. Milline on sinu tavatoit? Tõenäoliselt traditsiooniliselt süsivesikuterohke (mis on ka arusaadav kui tegeled ujumisega üsna tõsiselt), kuid kaalualandamisel see sind ei aita. Tarbi rohkem liha-ja piimatooteid (madala rasvasisaldusega, kuigi rasva hirmu võimendatakse alati üle, sest rasva pead sa toidust saama, muidu harjub keha seda ise tootma ja rohkem kui sa sooviksid). Osta marketist 35 krooni eest pakk Royali oomega-3 rasvhapped ja võta kaks kapslit päevas (see on äärmiselt oluline!!).

    4) Kui oled ujuja, siis mis distantsi viljeled? Kui teed mõnda lühemat distantsi, siis lükka tahaplaanile pikemad aeroobsed otsad ja keskendu intervalltreeningule (a`la 50m või 100 m kõrges tempos ja siis 2 minutit puhkust või vees niisama liuglemist). Tänaseks on juba paljud uurimused näidanud, et anaeroobne intervalltreening on ülekaalukalt parim vahend rasvapõletuseks (aeroobne on teisel kohal).

    Jõudu tööle!

    in reply to: Kanep ja trenn, kas nad v6iksid labi saada oma vahel!?! #89714

    Palun webmasteril see teema kustutada. Fitness.ee portaal ei ole mõeldud rullnokkadele risustamiseks. Pigem loeks kasvõi sellest, kui palju raskusi keegi riista otsa suudab riputada või mis iganes…. <_<“>

    in reply to: sperma koostis;) #89640

    Pean teid kurvastama, sest Eesti mehe sperma koostis on hoopis järgmine:

    80% – alcohol

    10% – nicotine

    5% – water

    5% – dead swimmers

    <_<“>

    in reply to: Treenimine #89619

    Kuluaarides räägitakse küll, et selle sügise mood olevat kükk, jõutõmme ja tohutud tuharalihased – seda infot pole lihtsalt veel avalikustatud.

    10 points!! <_<“>

    in reply to: Küsimus #89465

    Kui kõrge temperatuur vähendab toiduainete toiteväärtust (eriti suur on kadu energiatute mikrotoitainete osas, aga ka nt valkude lagunemist võib osade toiduainete puhul esineda), siis toidu külmutamine põhimõtteliselt sellel eesmärgil ongi abiks võetud, et toidu täisväärtuslikkust säilitada. Aeg mängib muidugi oma negatiivset rolli, aga madala temperatuuriga see otseselt seotud pole. Küll on siis üks aga, nimelt tavatseb inimene seda kunagi juba kuumutatud toitu (kui tegu on ikka valmistoiduga) külmikust võttes taas soojendada ja see tähendab küll mingi osa toidu väärtuse kadu. Kuid see on tegelikult üsna tagasihoidlik osa ja sellega väga pead vaevata poleks vist ka mõtet.

    in reply to: Oleks abi vaja! #89217

    Massitreeningutele ära küll ujujana keskendu (eriti hoiduvad ujujad reielihaste massiivsusest, sest nende pinnalhoidmiseks tuleb siis kulutada palju energiat, mida läheb tegelikult tarvis hoopis edasiliikumiseks). Ülakeha osas on veidi suurem vabadus. Mõistlik on ujujana kasutada kahe äärmuse – maksimaalse jõu (korduseid 1-3) ja jõuvastupidavuse (15+ kordust) treeningut. Massi annaks laias laastus 6-12 kordust.

    Erialaste jõuharjutustena kasutavad ka maailma tippujujad olenevalt viljeletavast distatnsist ja stiilist harjutusi, mida võid leida siin portaalis järgnevalt: vali menüüst tööriistad ja harjutustepank, siis klikka atleedi pildil seljalihase piirkonnale ja avanevas aknas otsi noolekese kaudu üles kaks harjutust, millede nimetusteks on:

    1) Plokitõmbed vastu kõhtu, ülalt (peamiselt rinnuli krooli harjutus)

    2) Trosside ristamine selja taha (peamiselt rinnuli brassi harjutus)

    Tegelt sobivad mõlemad harjutused mõlema stiili jaoks. Kui tahad neid kodus teha, siis osta endale paar meetrit võimlemiskummi, ajavad asja ära väga eduliselt. Jõudu tööle!

    in reply to: HIIT, intervalltreening #89190

    Intervalli ja aeroobse treeningu vahel on üks oluline erinevus eesmärgini jõudmise osas. Intervalliga jõutakse lõpliku eesmärgini, aga aeroobsega jäävad viimased 10% 100-st puudu ehk inimene saab saledaks, aga mitte kuivaks nagu ta ehk ideaalis unistas. Miks see nii on, ei viitsi tõesti keset ööd enam kirjutama hakata.

    in reply to: ainevahetus, vorm, mis iagnes-AIDAKE SELETADA! #89142

    Iseenesest on selline kõikumine täiesti normaalne nähtus, kuid tegu pole üldse mitte vormi kõikumisega. Asja saab seletada ilmselt vedelikutasakaaluga muutustega organismis. Trennipäevadel tarbid küll veidi rohkem vedelikku kui muidu, aga kaotad tublisti rohkem kui tavaliselt. Keha vabaneb ühest stressiseisundist ja võtab omaks uue teistsuguse stressiseisundi. Rasvaprotsendis ei saa mõne päevaga olulisi muutusi toimuda, sest näiteks 1kg rasva sisaldab 9000 kcal energiat ehk siis nimetatud viie päevaga peaksid iga päev 2000 kcal üleliia sööma, et kilo rasva juurde võtta ja see kehtib ainult teoorias, sest reaalselt ei hakkagi keha esimese kahe päeva jooksul peale treeningute lõppu liigset energiat täies mahus rasvaks salvestama, vaid üritab esmajoones seda energiat lihaste ja maksa glükoosimahutitesse täita (eriti kui sinu toidust moodustavad põhiosa süsivesikud, üleliigne toidurasv läheb paraku küll ja kohe rasvapolstrisse). Aga ma ei usu, et sa üldse niipalju üle sööd ja lisaks ei oleks seda 1kg lisarasva käega katsudes eriti tundagi. Usun, et enamikule inimestest tunduvad esimesed 2-5 päeva peale treeningute lõppu tohutud vormikaotamise päevad, aga siit ka küsimus, et miks siis järgneva paari nädala jooksul enam see nn vormilangus enam silmapaistvalt justkui ei süvene. Vastus lihtne – keha ei saa enam suuremat hulka vedelikku naha alla koguda. Rasva kogumine käib aga tasapisi (kui on muidugi üldse energiaülejääki). Ainevahetus jne on samuti juba pikema ajaperioodi teemad, niiet ära pabista, peale seda viiendat päeva asjad enam suure kiirusega hullemaks ei lähe ju. Või mis? Kui sa aga mõne päevaga silmnähtavalt rasva juurde koguksid, siis tasuks sind arstidel lausa uurida

    Autor
    Postitused
Viewing 15 posts - 61 through 75 (of 91 total)