Skip to main content

rambo vennapoeg

Forum Replies Created

Viewing 15 posts - 46 through 60 (of 91 total)
1 2 3 4 5 6 7
  • Autor
    Postitused
  • november 1, 2006 at 5:37 p.l. in reply to: hirm #93889
    rambo vennapoeg
    Member

    ma ei usu, et siin anoreksia kalduvusega tegemist on. inimene lihtsalt ei julge süüa, kuna kui seda teeb siis kaal tõuseb.

    <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″><img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>:lol::lol: No kuule, anoreksia ju seda tähendabki, et inimesel on hirm söömisega kaasneva kehakaalu tõusmise ees. Kui valesti süüa, siis paisub meie kõigi kehakaal suuremaks, aga kui toitumisele ratsionaalselt läheneda, siis ei saa jällegi ühestki tervest inimesest ülekaalulist. Anoreksia tuleneb hirmust ja vale toitumine on selle tulem. Enamiku inimeste toitumine pole lihtsalt äärmuslik (kuigi hirm on meil kõigil sarnane ja selles mõttes oleme me kõik suhtumiselt justkui anorektikud, sest rasvuda ei soovi ju keegi).

    Naistele teadmiseks, et anoreksia üks esmaseid ja varjatud tervisekahjustusi on viljatuks jäämine. Keha teid selles osas ette ei hoiata. Kes tahab lapsi saada, see mõelgu tõsiselt järele. :huh:

    november 1, 2006 at 2:50 p.l. in reply to: Kõht trimmi #93877
    rambo vennapoeg
    Member

    mõtlesin jah seda:D

    Aga oskab keegi anda?

    Äkki alustad siiski toitumisest…

    oktoober 29, 2006 at 3:28 p.l. in reply to: Esimesed uudised Ostravast, kulturismi MM-ilt ! #93650
    rambo vennapoeg
    Member

    Mis see klassikaline kulturism siis tegelikult on? Mis on tema erinevus “päris” kulturismiga? Lihtsalt kehvem tase?

    Klassikalises kulturismis on vastavalt võistleja pikkusele lubatud kindel maksimaalne kehakaal ehk ei võistelda mitte eelkõige lihasmassi suuruses, vaid pigem ideaalsete proportsioonide, lihasreljeefi, ateenaliku kehaideaali ja teistes sarnastes elementides (sellest ka sõna “klassikaline” – pöördumine tagasi antiiksele kehaehitusele). Sellest ka näiteks Imre Vähi edu klassikalises kulturismis (optimaalne lihasmass kehapikkust arvestades, kitsa puusa ja laia õla efekt, suurepärased kõhulihased, “kuiv” võistlusvorm jne).

    Kehvema tasemega pole siin mingit pistmist, tegu on lihtsalt omajagu erinevate aladega. Kui küsida, et kumb on kõvem sportlane, kas karateka või poksija, siis ei saa ju lihtsalt öelda, et karateka (pidades ise salamisi silmas jalalöögi tugevust, ka sarnased alad on erinevad).

    oktoober 27, 2006 at 6:27 p.l. in reply to: Naised – ilusad/koledad ? #93533
    rambo vennapoeg
    Member

    Vahe on selles, et üks on religioon ja teine teadus. Väga fundamentaalne vahe. Aga vaielda ei ole siin tõesti midagi <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Aga miks mitte öelda, et üks on suhtumise ja väärtuste kogum, aga teine teadus. Mõtle nüüd hästi rahulikult ja sa saad isegi aru, et päkapikkude ja Jumala olemasolu tõestamiseks tuleks kinnitada nende füüsilist eksistentsi (mis on muidugi absurd), aga armastus ei ole midagi eraldi eksisteerivat, vaid see on kogum ilusaid väärtushinnanguid, mille kaudu kaks inimest üksteist hindavad (siin pole ju vaja midagi tõestada).

    oktoober 27, 2006 at 1:23 p.l. in reply to: Naised – ilusad/koledad ? #93509
    rambo vennapoeg
    Member

    Kui me nüüd sotsiobioloogiasse laskume, siis naistel on selleks, keda nad enda laste isaks tahavad (ja selletõttu ka igasugused üheöösuhted või kõrvalehüpped “juhtuvad” ja selleks, keda nad enda lapsi üles kasvatama tahavad erinevad kriteeriumid <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Meestel seevastu on kriteeriumid naistele, kellele nad lapsi tahavad teha ja… well… tegelt pole isegi neid kriteeriume eriti <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Et sa siis polegi ilmselt “oma” isa laps?? :o

    “elu viib kokku õigega” “armastusest määratud” – see on juba uskumus… samamoodi nagu usutakse jõuluvanasse või tontidesse või jumala(te)sse.

    See eest armumine on üsna käegakatsutav piiratud ajalise kestvusega neurobioloogiline muutus… kas ja mis pärast seda edasi tuleb… see on veel vaieldav <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Just selles meie vahe ju ongi!! Mina esindan esimest, sina teist kategooriat. Mis siin enam vaielda. <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    meil meestel on loll komme suhtuda naisesse kui objekti, mis on tegelikult ääretult kahju…

    Mina teen nii, kui on võõras naine, et ma vaatan alati silmadesse kui suhtlen, esimesena ma ei vaata keha, sest keha tekitab ainult eelarvamusi.

    Ja kui armuda kehasse, siis see armastus on määratud hukule, sest keha paratamatulemuutub ja vananeb(mõned ütlevad füüsiline armastus). Ma ei saa aru miks on vaja üldse olla ihade küüsis, keel töllakil vaadata kiimaselt naisi(ehk siis välimust hinnata). Minu arust ainuke asi mis võib olla tähtis on et inimene hoolitseb oma hügieeni eest, ülejäänust on savi, inimene on just selline nagu on ja kui ma ei suuda sellega leppida siis tean et see on MINU viga.

    Ja ärge vaadake seda arvamust äärmuslikult või ühekülgselt…

    Sinuga võib küll 100% nõus olla. :o

    oktoober 27, 2006 at 10:21 e.l. in reply to: Naised – ilusad/koledad ? #93488
    rambo vennapoeg
    Member

    See teema kisub just selliseks nagu ma kartsin. Arutatakse, keda tasub panna ja keda mitte. Mõned tulevad veel välja lööklausetega, et rahast ei räägi need, kellel seda pole. Teate, raha nimel võite te teha mida iganes, VÄLJA ARVATUD TEISE INMESEGA VÕLTSSUHTE LOOMINE. Ka mina võin käia välja huvitava ütluse, millega esines üks kunagine Eesti missikandidaat, kes ütles, et pigem valib ta tavalise mehe, aga mitte mingi hüperseksika playboy, sest teda tahavad ju ka kõik teised naised ja lõpuks jätab ta su niikuinii. Tegelikult on see ju rumal lähenemine, sest selliste “reeglite” järgi ei saa elu elada, see on ehe pealiskaudsus. Ma ei taha selliste inimestega oma elus küll kokku puutuda. Siis hakatakse veel lükkama ette näiteid mingist räämas mammist ja perfektsest kaunitarist (kui must-valgelt saaks veel asjale läheneda?). Käed püsti daamid, kes peavad end väga kauniks või väga inetuks. Ja jrx, mis valikuid ma üldse peaksin sinu arust tegema, ega see pole poest puuvilja valimine. Elu viib sind lihtsalt kokku selle õigega ja ongi kõik. Ei vali ma koledat, ilusat, ega keskpärast, tuleb see, mis armastusest määratud. Ja mis sisemisest ilust te siin üldse jahute, sellist asja pole tõesti olemas, on hoopis hea klapp, ühised väärtused, eesmärgid jne. Naine võiks enda eest hoolitseda (nagu meeski), aga palun ärge tulge mulle rääkima mingist rinna suurusest või muudest detailidest. Rolli hakkab mängima see kui suured vajakajäämised tulenevad valest elustiilist. Tundub, et see teema ei vii meid vist küll kuhugi. Igaüks elab oma elu nii hästi kui soovib, peaasi et õnnelik oleks. Mina sain teie jutule juba algusest peale pihta, ma lihtsalt ise ei ela nende arusaamade järgi. Kas see on siis kuritegu?

    oktoober 26, 2006 at 5:24 p.l. in reply to: Naised – ilusad/koledad ? #93458
    rambo vennapoeg
    Member

    Autsh. Vajutasin vist mingit hella kohta. Miks te eeldate, et see lause oli mõeldud sama mustvalgena kui see, mille peale ma seda ütlesin?

    Ma ju ei väitnud, et AINULT välimus on oluline. Aga ma arvan, et on võimatu, et see ei mängi üldse mingisugust rolli.

    Nii, et võtame nüüd emotsioonid maha ja alustame otsast peale:

    Rambo vennapoeg, sinu repliik oli minu jaoks selline, et taod endale vastu rinda ja ütled, et välimus pole oluline, ainult sisemus loeb.

    Nagu nüüd välja tuleb, siis sa ju tegelikult sina nii ei mõtle.

    Täpselt samamoodi mina ei mõtle, et ainult välimus on oluline. Aga ma olen siiski väga veendunud, et esmamulje luuakse välimuse põhjal ning see loob kõik eeldused edasiseks. Samuti, mida pikem suhe on, seda vähem oluliseks muutuvad välised atribuudid ja olulisemaks see mis vaimsel tasandil toimub. Aga minu arvates see kõik ei saa alata (võimalik, et on harvu erandeid) kui vähemalt kunagi pole füüsilisel ja välimuse tasandil midagi toimunud.

    Nii, et chill dudes :o

    Peace and luv!

    Oleme siis ilmselt jõudnud järeldusele, et inimesi hinnatakse küll tervikuna, aga prioriteedid on mõnevõrra erinevad. Oleks ka rumal hakata mõõtma ühe või teise suhte iseloomu meetodil: 60% keha vs 40% vaim <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> . Ma ei vaidle sulle üldse vastu üldiste tendentside osas. See asi on tegelikult üsna kurb <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> . Mulle läks lihtsalt hinge, et sa justkui minu ka sinna enamiku hulka liigitasid. OK, aitab sellel teemal <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    oktoober 24, 2006 at 6:36 p.l. in reply to: korvpallur jõusaalis ?! #93318
    rambo vennapoeg
    Member

    To rambo vennapoeg

    Mis asi see sääre kolmpea lihas on? Minu teada koosneb säär sääre kakspea lihasest ja lestlihasest.

    Loe rohkem kirjandust ja tee endale asjad selgeks. Sääre kolmpealihas kannab nime m.triceps surae, mis koosneb kahest erinevast osast: m.gastrognemius (2 pead) ja m.soleus (lestlihas) (1 pea). <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    oktoober 24, 2006 at 3:03 p.l. in reply to: korvpallur jõusaalis ?! #93306
    rambo vennapoeg
    Member

    Rambo vennapoeg – hea post!

    <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    oktoober 24, 2006 at 1:49 p.l. in reply to: korvpallur jõusaalis ?! #93301
    rambo vennapoeg
    Member

    Kossulihase all mõtlen ma neid lihaseid mis on kossus kõige rohkem kasutusel.

    Olen 15, paari nädalapräast 16. Olen 176cm ning eeldused kasvada on kuni 185cm. Pean ära mainima et olen kiire ainevahetusega, kerge kaaluline ning kasvueas ! Mängin positsoon 1, 2

    undionu, ma ennist juba mainisin et rinnalihased oleks nagu salasoov ehk siis teisejärguline <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    No nüüd on asi selgem. Esmalt peab kohe ära mainima, et tagamängija jaoks kaaluvad tehnilised ja kiiruslikud võimed jõu-ja massinäitajad selgelt üle. Playmakeri kehalises ettevalmistuses ongi märksõnadeks kiirus-ja plahvatusjõud. Lihasmassi võid sa esialgu unustada, seda sul eriti tarvis pole, kui siis ainult atleetliku (loe: sportlasliku) väljanägemise pärast (hirmutad vastast ja avaldad muljet treeneritele). Lihasmassi ja staatilise jõu näitajad on olulised eelkõige tsentrile ja suurele äärele, kes on tihti korvi all positsioonivõitluses. Näiteks Tarmo Kikerpill on oma 196 sentimeetriga Eestis korvi all parem kui ükski puhas tsenter, sest tal on väga tugevad jalad, mistõttu ei pea ta vastast alati kätega ära tõukama (selle vilistavad ju kohtunikud kohe veaks), ta teeb kogu töö jalgadega ära ja ei mingit viga. Sina oled aga pidevalt liikumises ja kiirendusvõimed muutuvad sinu jaoks väga oluliseks (näiteks kui sinu heaks tehakse kate). Ma ei hakka sulle rääkima üldkehalisest ettevalmistusest jõusaalis, sest see on selline üldtuntud universaalne treening (võid kasutada näiteks ringtreeningut), kus võid/pead andma koormust erinevatele lihasgruppidele. Soovitan jällegi läheneda treeningule niimoodi, et arendaksid kangisaalis nii jõuvastupidavust (ül 15 korduse seerias) kui ka maksimaalset jõudu (jõuad sooritada 1-3 kordust). Massiharjutused (8-12 kordust) pole sulle primaarsed. Kiirusjõudu tee aga lõigutreeninguna hoopis pallisaalis või staadionil. Ära jookse lendlähtest lõike, vaid pigem paigalstardist (püstiasendist). Lõigud olgu suht lühikesed (20-40m). Kiirendusvõime on mängujuhi “leib”, juhul kui tahad kiirrünnakuid algatada ja vastase lihtsalt üle joosta. Näiteks 2001. aastal oli LA Lakers keskendunud just ülikiire mängurütmi juurutamisele, mida pidid vedama Fischer ja Bryant (isegi vana Shaq pandi siblima nagu taksikoer) ja efekt oli muljetavaldav (San Antonio, kes oli tol hooajal väga tugev, jäi poolfinaalis Lakersi vastu igale poole hiljaks, lausa piinlik oli lõpuks vaadata). Ära unusta ka plahvatuslikke võimeid. Isegi kui sinust ei tule donkajat, siis parandab hea hüppevõime oluliselt visketabavust, sest vastane ei suuda sind hüppeltviskel piisavalt segada (sina teda aga küll). Kuidas siis treeninda hüppevõimet? See treening jaguneb kahte etappi. Esmalt pead plahvatuslikuks tööks ette valmistama oma jalalihaste (eelkõige sääre kolmpealihaste) lihas-närviaparaadi ja alles teises etapis arendad lihaseid endid. Mida see siis õieti tähendab? Kui inimene alustab mistahes jõutreeninguga, siis esimesed 2-3 kuud toimub jõunäitajates kiire areng (näiteks poiss, kes surub rinnalt esialgu 60 kg, suudab kahe kuu pärast juba 80 kg, aga edaspidi selline areng aeglustub oluliselt). Kiire spurt tuleneb sellest, et esimestel kuudel hakkab närvisüsteem kohanema selliselt, et üha rohkem lihaskiude oleks korraga töösse rakendatud (lihas ise ei kasva ega arene veel oluliselt) ehk lihase juba olemasolevat potentsiaali kasutatakse paremini ära. Kõik, kes on tundnud mingil suurel pingutusel tugevat lihasvärinat (eelkõige just treenimate seisundis), siis teadke, et sel hetkel ei suuda närvisüsteem enam kõiki motoorseid ühikuid (lihaskiud + närvirakk) korraga töös hoida. Niisiis pead sa andma oma jalgadele põrutus-hüppekoormust, sest siis õpib NS lihaseid vastavaks tööks kohandama. Kõige paremini sobivad selleks sirgetel jalgadel (põlveliigesest lukustatud) pöiahüpped ehk põrkad pöidadel nagu pinksipall (iga kord tõuka end pöidadega maksimaalselt ülesse, mitte ära õõtsu niisama). Soorita ühe ropsuga suur arv kordusi. Ära tee esialgu mingisuguseid kang-turjal hüppeid (keerad om põlved kohe p.. se). Isegi pöiahüpetel on omad ohud. Ükskord nädalas (ei vähem ega rohkem) võiksid sooritada nn sügavushüppeid, kus kõigepealt hüppad näiteks 50cm kõrgemalt pinnalt maha poolkükkasendisse (lihased venivad välja ja salvestavad elastsusenergia, mida saad hüppeks ära kasutada) ja sealt tõukad end sama ropsuga ilma vahepausita kohe maksimaalselt kõrgustesse (max 10 kordust seerias). Peale esimesi kuid võid hakata tegema plahvatuslikke jõuharjutusi ka kangisaalis, sest nüüd hakkavad ka lihased ise arenema (aga ole selja ja põlvedega ettevaatlik, kasuta sidemeid). Ülakeha on sulle vähemtähtis, kuid kogu keha lihased peaksid siiski olema tasakaalus ja proportsioonis. Väidetavalt annavad tugevad käed ka parema tunnetuse esemete viskamisel (sinu jaoks siis palli viskamisel) ja sellel on kindlasti oma tõepõhi all. Kui Mürka läks NBA-sse, siis talle oli algul harjumatu, et korv oli nii kaugel ja pidi viske sooritamiseks rohkem pingutama, millega kaotab muidugi tunnetuses. Jällegi üks põhjus, miks sealsed profid peavad omama head üldfüüsist. OK, jõudu tööle! :wub:

    oktoober 23, 2006 at 6:04 p.l. in reply to: korvpallur jõusaalis ?! #93227
    rambo vennapoeg
    Member

    Kui vana oled?

    Kui pikk oled ja kui pikaks eeldatavasti kasvad (vanemate põhjal)?

    Millist positsiooni mängid?

    oktoober 23, 2006 at 4:30 p.l. in reply to: Ma sülitaks sellele spetsialistile näkku! #93212
    rambo vennapoeg
    Member

    :

    :wub::wub:<img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Minu rikkumata mõistus ei osanud sellist seost algul nähagi <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Aga kui nüüd mõtlema hakata, siis pole naisterahval õiges konditsioonis seda õli sinna porgandi juurde vajagi <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    oktoober 23, 2006 at 4:04 p.l. in reply to: rööbaspuudel surumine: rind vs triitseps #93200
    rambo vennapoeg
    Member

    Proovin lähiajal selle kallutamise siis järgi, kuigi kahtlen et triitseps saab ikkagi suurema koormuse.

    sisuliselt peaks see harjutus olema ligilähedane käte-kõverduste tegemise harjutusega minu arusaamist mööda, et tuleks saavutada võimalikult selline asend, et suruks võimalikult suure kaldega ennast üles rööbaspuudelt, et siis oleks nagu püstiseistes kätekõverduste tegemine. Proovin seda kallutamist siis, kuigi jah, parem siis juba teha kätekõverdusi minuarvates.

    Eks ta nii olegi

    oktoober 23, 2006 at 3:56 p.l. in reply to: rööbaspuudel surumine: rind vs triitseps #93197
    rambo vennapoeg
    Member

    Suurendamaks koormust rinnale, kalluta ülakeha rohkem ette ja jalad võid isegi vastu tagumikku konksu tõmmata. Mida püstisema ja sirge ülakehaga rööbaspuudel oled, seda enam teevad tööd käed.

    oktoober 21, 2006 at 8:01 p.l. in reply to: Ma sülitaks sellele spetsialistile näkku! #93031
    rambo vennapoeg
    Member

    Lõpp võib sellisel asjal olla üsna kurb (väike näide ühest Eesti rämpslehest): link

  • Autor
    Postitused
Viewing 15 posts - 46 through 60 (of 91 total)
1 2 3 4 5 6 7