rambo vennapoeg
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Eks pildike on muidugi armas (kutsa tahab ka sporti teha
??:”> ). Ja Eestist väljast saab kõikvõimalikku kaupa tõesti hulga soodsamalt. Seda võimalust üritage kõik kasutada (kuigi suurte esemete puhul käriseb transpordikulu päris suureks).Samas – ma kaalun u. 62kg —> täiesti ebanormaalne on süüa 200g valku päevas
Kui arvestada minu kehakilogrammi kohta max 1,5g, siis teeks see ümmarguselt 100g — aga siis jääks jälle kaloraaž väikseks 
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Et nüüd loominuliselt läheneda – tõsta rasva kogust … ehhh
valk 100g = 400kcal
süsivesikud 131g = 525kcal
rasv = 2100kcal-(400+525) = 1175kcal = 130g
Hmm … päris pirakas ports rasva. Kas ma olen asjast ikka õigesti aru saanud???
Valgukogust võiksid tõsta, sest 1,5 grammi kilo kohta on inaktiivse ja väga kõhna daami teema. Sina võid arvestada 2,2-2,5-ga. Rasva võid aga 100-le grammile lasta. Naiste rasvavajadus on protsentuaalselt isegi pisut suurem kui meestel. Absoluutnumber tuleb meestel siiski suurem. Süsivesikutega võid aga mängida olenevalt sellest, mida saavutada tahad konkreetsel perioodil.
Ostsin jooksulindi (poest…uue…)…kyll mitte endale vaid oma koerale (neid on ysna lihtne seal igasugusel programmil jooksma treenida), maksin 500 $. Lindil on 10 astmeline kalle, loeb pulssi, kalorikulu, distantsi jne. Erinevad kiirused ja erinevad programmid.IRW
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Ostsin omale jaanuaris ühe 5. seeria BMW, kuid tuli välja, et mulle see sugugi ei sobinud. Roolivõim oli kuidagi jäik ja piduritel abs tõrkus (kütust võttis ka palju). Aga pole hullu, nüüd sõidab minu koer selle autoga ringi ja on väga rahul. Teised koerad kadestavad. No kuulge!! Rumalused jätta palun. Kvaliteetmasinad peavad vastu palju-palju aastaid, teleturu rämps laguneb minu enda kunagistel kogemustel esimese-teise kasutuskorraga. Pealegi inimene küsis, mis jooksulindid maksavad, andsin talle ju lihtsalt paarisõnalise ülevaate turust. Valiku teeb loomulikult tema. Ärge siis pahandage.
Ok, küsige kõigepealt endalt, mida te tahate üldse saavutada. Kas me räägime keskmaajooksja saavutusvõimest või kehaarendajale vajalikust rasvavaesest kehast.
Kopeerin nüüd oma jutu teise teema alt siia, sest see on ka antud kontekstis oluline:
Tuletaks kõigile meelde, et kui me räägime keha rasvasisalduse vähendamisest (mitte rasvapõletusest treeningu enda vältel), siis me räägime ju tegelikult ainevahetuse kiirusest. Ikka ja jälle kipuvad inimesed seda alahindama. Treeningud kestavad ju vaid 1-3 tundi, aga hoopis olulisem on panna treeningu kaudu enda jaoks tööle ülejäänud päev (mis kestab 21-23 tundi). Mõelge nüüd hetkeks inimestele, kes söövad piiramatus koguses kõikvõimalikku toitu ja näevad ikka välja nagu Nigeeria näljahädalised (kõlab justkui füsioloogiaseaduste vastaselt). Seda kõike sellepärast, et neid on õnnistatud suurepärase ainevahetusega (tõsi, lihasmassi kasvatamise eesmärgil on tegu hoopis tõelise õnnetusega). Kuidas saaksid aga tavalised inimesed oma ainevahetust püsivalt kiirendada? Esimene asi on muidugi aktiivse koe (lihaskoe) kasvatamine, teiseks tulebki mängu vastupidavuslik töö ja siin on nüüd selge erinevus kestva aeroobse ja anaeroobse intervalltreeningu vahel. Aeroobne põletab rasvu need 30 min kuni 2 tundi ja seejärel lülitub keha (ainevahetus) säästureziimi ning nurjab teie eesmärgid. Intervalliga forsseerime ainevahetust oluliselt kiiremaks ja 24h vältel on rasvakadu kehas palju suurem (seda kinnitavad juba paljud teaduslikud uuringud). Pealegi kulutame ühe ajaühiku kohta oluliselt rohkem kaloreid ehk meile piisab palju lühemast treeningust (see, et energia kulub süsivesikute arvelt, omab siinkohal ainult treeninguaegset mõju). Intervaltreening mõjutab pealegi nii aeroobset kui anaeroobset võimekust (2 in 1). Ja kui tahate säilitada oma lihasmassi, siis kestva aeroobsega on see paraku raske ja mida vähem lihasmassi, seda aeglasem ka ainevahetus jne.
Faktiliselt on Oldmani kirjutatu muidugi õige, mis puudutab treeningut ennast, kuid tuletaks kõigile meelde, et kui me räägime keha rasvasisalduse vähendamisest (mitte rasvapõletusest treeningu enda vältel), siis me räägime ju tegelikult ainevahetuse kiirusest. Ikka ja jälle kipuvad inimesed seda alahindama. Treeningud kestavad ju vaid 1-3 tundi, aga hoopis olulisem on panna treeningu kaudu enda jaoks tööle ülejäänud päev (mis kestab 21-23 tundi). Mõelge nüüd hetkeks inimestele, kes söövad piiramatus koguses kõikvõimalikku toitu ja näevad ikka välja nagu Nigeeria näljahädalised (kõlab justkui füsioloogiaseaduste vastaselt). Seda kõike sellepärast, et neid on õnnistatud suurepärase ainevahetusega (tõsi, lihasmassi kasvatamise eesmärgil on tegu hoopis tõelise õnnetusega). Kuidas saaksid aga tavalised inimesed oma ainevahetust püsivalt kiirendada? Esimene asi on muidugi aktiivse koe (lihaskoe) kasvatamine, teiseks tulebki mängu vastupidavuslik töö ja siin on nüüd selge erinevus kestva aeroobse ja anaeroobse intervalltreeningu vahel. Aeroobne põletab rasvu need 30 min kuni 2 tundi ja seejärel lülitub keha (ainevahetus) säästureziimi ning nurjab teie eesmärgid. Intervalliga forsseerime ainevahetust oluliselt kiiremaks ja 24h vältel on rasvakadu kehas palju suurem (seda kinnitavad juba paljud teaduslikud uuringud). Pealegi kulutame ühe ajaühiku kohta oluliselt rohkem kaloreid ehk meile piisab palju lühemast treeningust (see, et energia kulub süsivesikute arvelt, omab siinkohal ainult treeninguaegset mõju). Intervaltreening mõjutab pealegi nii aeroobset kui anaeroobset võimekust (2 in 1). Ja kui ErkkiV tahab säilitada oma lihasmassi, siis kestva aeroobsega on see paraku raske ja mida vähem lihasmassi, seda aeglasem ka ainevahetus jne.
Mina annan oma hääle nr. 5-le : ) Kui ta ei võida siis on küll tegemist kas kohtunike ebakompententsusega või on tegemist kellegi teise võistleja eelistamisega (tutvus või äraostmine). Loodan siiralt, et õiglus siiski võidab.Oi kuidas mulle sellised sarkastilised naljad meeldivad
Lisaksin veel, et kui oled hetkel selges ülekaalus, siis esialgu peaks tulemused kindlasti näha olema, lihtsalt lõppviimistluse (loe: väga madal keha rasvasisaldus) saavutamine võib takerduda. Käi ujumas 1-2 korda nädalas ja tee lühemaid kiiremaid lõike puhkepausidega veest väljas (istud 1-2 minutit basseini äärel).
Jah, see ujumine on paras kaheteraline mõõk. Kui ujuksid soojas vees, siis oleks see OK, sest ujumine on üks ohutumaid ja universaalsemaid spordialasid üldse. Kaarte hakkab aga segama vee madal temperatuur (vähemalt Eesti ujulates). Kõigepealt ütlen ära, et rasvad põlevad ujudes täpselt samamoodi nagu iga teise aeroobse tegevuse puhul, küsimus on lihtsalt selles, millised paralleelsed protsessid sellega kaasnevad. Eksisteerib kaks peamist veendumust, neist üks on sulle rõõmustav, sest see väidab, et külmas keskkonnas hakkab keha kulutama oluliselt rohkem kaloreid, et toota soojust. Neist teine, nagu Oldman juba mainis, pole nii rõõmustav, sest sellesammuse termoregulatsiooni tarvis hakkab keha rasvarakkudega end külma eest kaitsma (seda esineb eriti ehedal kujul pingviinidel ja hüljestel). Keha õpib rasva koguma naha alla, et kaitsta siseelundeid ja töötavaid lihaseid külma eest. Olles sellist uurimust lugenud, ei mäleta ma siiski kohe peast, kui kiiresti selline kohastumine organismis toimuma hakkab. Fakt on igal juhul see, et paljudel ujujatel (eriti just naistel) on liigne rasvakiht naha all, aga ujumises see õnneks neile eriliseks probleemiks ei ole, sest rasv muudab inimkeha erikaalu väiksemaks ja aitab kehal veepinnal püsida (100kg kaaluvad mammid ei pea suurt üldse ujuma, sest rasv võimaldab neil lihtsalt vees ulpida). Aga proovi mõnda aega järgi ja siis on selge, kuidas sinu keha sellega toime tuleb. Fitness.ee portaalis on läbi aegade ikka ja jälle kõlanud üks statement, mis ütleb, et kõik inimkehasse puutuv on äärmiselt individuaalne ja aeg on seda ka tõestanud.
Jõudu!
Lugedes Fredi artiklit, siis tegin kiired arvutused. Esiteks nagu oli mainitud ei tohiks kaloraaz olla alla 2800 kalori. Rasva peaks olema umbes 100 grammi. Ja lisaks teame, et valku 1 kehakilogrammi kohta pole mõtet süüa üle 2,5 grammi. Oletame, et mees kes tahab hakkata alla võtma kaalub 90 kg. Kiire tehe näitab, et ööpäevas peaks tarbima seega 225 grammi valku, 100 grammi rasva ja 230 grammi süsivesikuid. Kas 230 grammi süsivesikuid on Fredi jaoks madal profiil ? Kui mees kaalub veel vähem siis süsivesiku osakaal tõuseb veelgi, eeldades, et kaloraaz alla 2800 ei tohiks langeda.Teen veel “täpisteadust” natuke: oletame, et söögikordi on päevas 6 siis peaksid söögikorrad välja nägema sellised
1. valku 37,5
süsivesikuid 31
rasva 20
2. valku 37,5
süsivesikuid 31
rasva 20
3. valku 37, 5
süsivesikuid 31
rasva20
Näiteks trenn ja peale trenni shake (teades, et süsivesiku kogus peab olema võrreldes valguga topelt ja rasva minimaalselt)
4. valku 37,5
süsivesikuid 75
rasva 0
5. valku 37, 5
süsivesikuid 31
rasva20
6.valku 37, 5
süsivesikuid 31
rasva20
Fred saab 150g rasva ööpäevas. See tähendab sinu arvutuste kohaselt pluss 450 kalorit lisa, mille võime süsivesikute arvelt maha võtta (112g süsikaid) ehk järele jääb 118 g süsivesikuid, mis on küll juba üsna madal profiil. Ja ärge unustage, et süsivesikuid on erinevaid. Miks me üldse peame süsivesikuid kehale nii tundlikuks? Eks ikka sellepärast, et nad mõjutavad kõige tugevamalt insuliini taset. Kuid üks grupp süsivesikuid kuulub madalaima glükeemilise indeksiga kategooriasse – need on puuviljad. Sealt peaks ka lõviosa süsikaid tulema. Fredi sõnum on esmajoones hoiduda rafineeritud suhkrust (siis on välditud ka sugar spike). Samuti on rasvad väga erinevad, aga seda juttu te kõik juba teate niikuinii.
Eino lahe, kuidas trendid “üleöö” muutuvad. Kui liitusin veebruaris selle foorumiga, siis raius enamus nigu rauda, et vähe süsivesikuid ja palju aeroobset ja kulturistide kava ja blabla. Ma olin nigu hüüdja hääl kõrbes oma intervalltreeningu ja baasharjutuste tekstide ja muu sellisega. Eks paradigma(de)vahetuseks läheb ikka aega.Aga nüüd järsku suur buum ja räägitakse intervalltreeningust ja mainitakse ka mehi nagu Poliquin ja aegajalt lipsavad läbi Dragondoori meeste nimed jne jne.
(kui keegi vastupidist tahab väita, siis palun otsige üles oma postitused pre veebruar 2006 ja linkige siia – võtan oma sõnad tagasi)
Mina mäletan küll, kuidas sa tollal HIIT intervalltreeningust rääkisid ja olin kohe päri, et tegu on ühe mõistliku asjaga. Ma isiklikult ei võtnud sellel ajal siin foorumis üldse sõna, kuigi siin saidil olen igapäevane külaline juba selle algusaastatest. Loodan tegelikult väga, et neid tõdesid, mida siin viimastel päevadel on tutvustatud, ei võeta pelgalt trendidena.
Küsimus: ” Kas krokodillid lendavad?”Vastus: ” Lendavad küll, aga hästi madalalt ja väga aeglaselt.”
Ei, see pole sugugi nii, et keegi tarkpea ütleb midagi ja seda tuleks siis võtta puhta kullana. Jutt ei maksa iseenesest midagi. Kõigepealt luuakse hüpotees olemasolevate teadmiste põhjal, siis viiakse läbi katse ja tehakse järeldused. Nii peaks tegelikult toimima iga harjutaja, kes tahab leida endale seda ÕIGET. Tõsiselt tuleb aga suhtuda inimestesse, kes erinevaid teooriad praktikas kinnitab/ümber lükkab ja seda kindlasti suure hulga inimeste kaasabil, mitte enda peal eksperimenteerides. Nii jõutaksegi mingite tendentsideni, mis enamiku peal peaks toimima (ja ikka leidub terve hulk erandeid, kes saavad või on sunnitud saama hakkama teisiti).
Küsiks, et kus koha peal tippmaratoonaril see rasv on, mul on see nagu kahe silma vahele jäänud?Rasv on neil loomulikult naha all üle keha suhteliselt ühtlaselt jaotatuna. Seda rasva on üsna vähe, aga paraku rohkem kui ühel sama tasemega sprinteril. Kuna olen ka kehakultuuriharidusega, siis olen kokkupuutunud paljude jooksumeestega. Sprinterid on tavaliselt väga madala rasvaprotsendiga (enamasti tean 5-6%-ga mehi) ja pikamaajooksjad saledad, kuid üsna vesised (kuigi võivad kaaluda imevähe ja näha välja nagu luukered, sest lihasmassi on lihtsalt nii vähe). Tutvusringkonnas on mõned Eesti mõistes eliitpikamaajooksjad rasvasisaldusega 7-10%. Nad on vormis poisid, aga lihasreljeefi ei paista. Saage aru, et me räägime 2-4 protsendisest erinevusest sprinterite kasuks. Kujutage ette ühte maratoonarit, kas ta näeb välja nagu fitnessist ja siis mõelge, millised näevad välja 100 m olümpiafinalistid. Mäletan hästi, kuidas 2000. aasta Sidney mängudel USA koondis piltnikele poseeris, sobiks täiesti osalema klassikalise kulturismi võistlustel. Näiteid leiab loomulikult vastupidiseidki, aga elus on ikka nii, et tendentsid on määravad, mitte erandid. Ja unustagem hetkeks need mõned protsendid ja mõelge, et kui mahukas aeroobne peaks andma kuiva keha, siis kuidas saab üldse olla võimalik, et ma võrdlen siin maratoonaritega sprintereid, kes aeroobse asemel intervalli teevad. Ja lõpetuseks pilt maailma kõige kõvema aeroobse treeninguga mehest, kes jooksnud Guinessi rekordi vääriliseks hinnatud ligi 500km järjest
Kas see on kellegi ettekujutus tippvormist?
Ei noh nii hull ka lugu ei ole..Aga no näiteks aeroobset sai küll kõvasti tehtud
ja rasvu sai kah tublisti piiratud koos süsivesikutega…
kokkuvõtteks vorm ei paranenud…
siis veenis vend vähk mind rohkem süsivesikuid tarbima…
tuleb tunnistada et mingilmääral vorm paranes…
(aga noh… loodan et siin ei tule nüüd hunnik postitusi teemal – ärge kuulake vend vähki ta treenib ja sööb valesti)
C.Poliquin väidab, et kui püüate koos süsivesikutega ka rasvu oluliselt piirata, siis te põrute. Kui veel kõvasti aeroobset ka tegid, siis see annab lisahoobi su vormile. Poliquin tavatseb oma klientide käest küsida, et kelle keha on rasvasem, kas tippmaratoonari või tippsprinteri. Kõik vastavad muidugi, et maratoonar ja nagu aimata võite on see vale vastus. Siin peitubki ehe kontrast, sest sprinter teeb just anaeroobset intervalli ja maratoonar mahukat aeroobset (toitumises aga valgud/rasvad vs süsivesikud). Kui tippmaratoonarid jooksevad aastas 9000km (süües kõvasti süsikaid) ja keha pole ikka kuiv, siis kuidas loodavad küll tavainimesed kümneid kordi tagasihoidlikuma mahuga tulemusi saavutada. Õnneks on kulturistide ettevalmistus tibide dieeditamisega võrreldes nagu öö ja päev. Treeningud on ju erinevatel jõuharjutustel põhinevad (minnes kohati just intervalltreeninguks üle – nt Vähi kõhumaraton) ja dieet algab samas süsivesikute vähendamisega toidus, mitte paanilise rasvade vältimisega. Sellepärast polegi me kulturismi/fitnessi ridades kohanud inimest, kes väidab end olevat nn “halva geneetikaga”
.</p>
<p>Teemaväliselt tuletan meelde, et kohe varsti hakkab Kaia Kanepi mängima Hasselti finaalis Kim Clijstersiga (kes on olnud ka maailma esinumber 2003. aastal). Otseülekanne tuleb Eurosport 2-lt ja tavaline Eurosport näitab õhtul kordust. Pöidlad pihku, kuigi ajalugu on juba tehtud, sest WTA Touril pole ükski eestlanna veel finaali jõudnud.</p>
<p></p>
</div><!-- .bbp-reply-content -->
</div><!-- .reply -->
<div id=)
See artikkel härra Antsoni poolt on sisuliselt ideaalkeha saavutamise kokkuvõtlik PÕHIKIRI. Sajad miljonid inimesed maailmas näevad lõputut põrgulikku vaeva ja mingil inimlikult naiivsel põhjusel ootavad ikka tulemusi, milledeni nad kunagi ei jõua, sest päevast-päeva tambitakse neile pähe kahte märksõna- aeroobne ja rasvavaba- mis nende unistused neile endile teadmata purustavad. Soovitan kindlasti kõigil Charles Poliquini teooriatega lähemalt tutvuda. Midagi toimivamat ilmselt maailmas veel ei eksisteeri.
Vaata selle LINGI alt. Jooksufanaatikud jagavad seal kõiksugu kasulikku informatsiooni. Ehk leiad midagi.
