rambo vennapoeg
Forum Replies Created
-
Postitused
-
pikemal mehel on palju raskem “kapiks” saada kuna pikkus tekitab optilise illusiooni et inimene on kõhnem …. nagu et kui sa tuppa paned tapeedi mis on triipudega maast lakke siis tundub tuba kõrge kuid kitsas samas kui paned seinast seina triipudega siis on tuba lai ja madal ….. et siis lühemal mehel on kergem “kapiks” saada … kuna ei pea nii laiaks treenima et paista kapina … loodan et oli aru saadav ja mina olen oma 179 väga rahul … ja olen ka kuulnud et pikkadel on rohkem tervisehädasid …
See on tegelikult ka Kalmusele kogu karjääri jooksul kirstunaelaks olnud. Ta ei saa endale kunagi väga massiivseid jalgu, sest tema pikkuse juures see mass lihtsalt hajub vertikaalis ära. Arnoldi jalgadega oli ju sama lugu, kuid saatuse soosival tahtel oli tema üheks peamiseks konkurendiks veel tunduvalt pikemgi mees ja Arnold sai oma lühemat kasvu (kui naljakas see ka ei tundu) eelisena kasutada. Risti vastupidine näide on aga Lee Priest, kes omades proportsioonides on üks massiivsemaid mehi tippkulturismis, aga 163cm ei võimalda absoluutkategoorias (nagu see Olympia meestel on) piisavalt suurt visuaalset efekti konkurentidega kõrvuti seistes, kuigi lihas punnitab tal agressiivsemalt kui kellegil teisel. Kui nüüd konkreetsemalt kulturismi silmas pidada, siis on 177-180cm ilmselt see kõige optimaalsem kasv. Seda kinnitab ka kaasaegse profikulturismi lähiminevik (Cutler 175cm, Coleman 180cm, Yates 177cm, Haney 183cm). Kes pürib aga baarijõmmiks, siis sarnasus Nikolai Valujeviga tuleb kasuks kindlasti
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Suvel kui ta TÜ-s diplomitööd kaitses (kusjuures hindele A), siis ta nagu mainis, et tõmbus tagasi tervislikel kaalutlustel, mida iganes see siis ka ei tähendanud (võibolla oligi pisiperet silmas peetud).
Indrek Otsus hindas ju Kalmust päris hästi.
Too soomlane tegi muidugi Otile korralikult külma, aga mis sel enam tähtsust.
Tänased uudised toovad meieni veel ühe kurva lõpuga lookese:
Isegi üks endine Mr Olympia on vaid 144cm pikk
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> : 
No vastame siis!
Raske ja kriminaalne lapsepõlv Brooklynis (suurtest sporditähtedest on hullemini läinud vist küll ainult Allen Iversonil, kelle 8 parimat sõpra tapeti ühe suve jooksul gängivõitlustes). Selles osas muidugi kaastunne! Päästerõngaks osutus silmajäämine mainekatele treeneritele, misjärel kõva töövõime ja erakordne läbimurre noore poksijana Cus D`Amato käe all kulmineerusid lõpuks raskekaalu maailmameistritiitliga (noorim raskekaalu WBC maailmameister läbi aegade). Kuulsuse ja edu tuultes lõid lained muidugi pea kohal kokku, mis vallandas taas temas uinunud vägivaldse loomuse. See lõppes seksuaalkuriteoga, vanglaga ja islamiusku pöördumisega. Peale vanglat oli comeback edukas ja Tyson võitis tagasi mitu erinevat maailmameistritiitlit (vastasted olid küll väidetavalt kinni makstud), kuid uus fiasko tabas teda 1997. aastal Evander Holyfieldiga poksides. Sagenesid taas vägivallaaktid baarides ja kus iganes mujal, langes ka sportlik vorm ja mees sattus suurtesse võlgadess. Sõbrad, kellele ta varem Jaguari luksusautosid ja elusate krokodillidega akvaariume kinkis, ei tahtnud temas nüüd enam midagi kuulda. Praegu peab Mike üle maailma nn näidisraunde, et teenida raha, millega tasuda oma hiigelvõlgasid (mis on küll juba poole võrra kahanenud).
Grupp tarkasid toodab viina, et miljardid idioodid end sellega narriks ja surnuks jooksid ja mis kõige naljakam – nad maksavad neile tarkadele kogu selle etenduse eest iseendaga kosmilist pappi. Kas pole mitte tore olla tark.
On selge, et lolle on inimkonna hulgas rohkem kui tarku. Seega alati kui teed midagi, mida järgivad arvutud lambamassid, võid olla kindel, et oled pundis karja lollidega. Kui tahad olla tark, tee seda, mida massid ei suuda.
Rambo vennapoeg, 2006
Aga mulle see meeldib sest seda juttu lugedas saan tükkmaad targemaks.100% nõus. Nimetame me seda vaidluseks või diskussiooniks, aga argumentide vastandamine on alati parim viis tõe selgitamiseks.
Eks ta olegi ju nii, et 8 meest/naist vaidlevad ühe kindla teema ulatuses ja keegi ei soostu nõustuma teiste arvamusega, sest inimloomus on lihtsalt selline, mis kohustab teda võitlema oma seisukohtade eest. Ja mis kõige kummalisem – tihti räägivad kõik 8 õiget juttu, kuid seda sellel eeldusel, et probleemile tuleks läheneda just nende vaatevinklist.
Aga mis te arvate kas kaalujälgijate järgi oleks võimalik teil peenikeseks saada? Nende flexi punktide jne järgi, igatahes mul sõbranna mässab sellega ja kaotab circa 0,5kg-1kg nädalas. Süüa võib kõike aga punktide piires. Keskmine mees võib süüa circa 30-33 punkti, kanafileega praad on circa 4 punkti.Ise proovin kunagi ära kui rasvasem olen.
1. Kas saab peenikeseks? Kindlasti saab.
2. Kas saab heasse vormi? Kindlasti mitte.
Ja mis imepraad see selline on, mis 4!! punkti annab?
Juba on tulnud ka teated esimestest võimalikest patustajatest, kes on tabatud EKFL ootamatu öise reidi käigus. Kahtlusalused on järgnevad võistlejad:
1) Johnny Bravo (USA) – süüdistatakse süntoli süstimises ülakeha lihastesse. Samuti pole tõestatud atleedi reaalset füüsilist eksistentsi.
2) John Rambo (USA) – süüdistuste kohaselt esitas sportlane valedokumendid ja juba on ka selgunud, et varjunime taga seisab tegelikult endine itaalia päritolu poksija Rocky Balboa. Paraku on aga itaallastel keelatud Eesti pinnal võistlemine tulenevalt Ernesto Preatoni ja Giovanni Sposato tekitatud mainekahjustustest.
3) Johnny Walker (Šoti) – esialgsed analüüsid näitasid alkoholisisaldust sportlase kodanikunimes (me kõik ju mäletame, kuidas lõppes samalaadne skandaal Kaia Kanepiga).
4) John Lasevesivälja (Eesti) – on leitud videomaterjali ETV arhiivist, millel on selgelt näha diureetikumide kasutamise mõjud endisele meistersportlasele. Juhul kui sportlane lastakse siiski areenile, siis pääseb ta võistlema anorektiku kaalukategoorias (-35kg).
Hiljutises raadiosaates Tokko mainis, et neil on käsil üks mahukamat sorti kulturismipiibel (kui mu mälu mind nüüd just ei peta).
Seis ikka sama nagu alati. Proportsioonid mängivad Kiivika ja mass Kalmuse kasuks ning kuivus saab otsustavaks! Ennustan, et hoopis salajane üllatusesineja Kirp lööb platsi puhtaks.
Kas siis nt puuviljad on paremad kui mõned aedviljad, nt kartul-porgand. Nendel on ju kõrge glükeemiline indeks, kas nendel siis rasva kaotades kohta eriti pole? Ma olen kuulnud mingist glükeemilisest koormusest ka, mis nt kartulil-porgandil on madal, aga nt leival on kõrgem. Aedviljad on iseenesest ju komplekssüsivesikud, peale trenni läheb kõik loosi, aga kas muul ajal valgu ja rasva kõrval on see halb, kui on glükeemiline indeks kõrge (isegi aedviljade puhul)?Väga hea, et sa sellest juttu tegid! Paljud pole ilmselt glükeemilisest koormusest midagi kuulnudki. Glükeemilist indeksit kasutavad isegi paljud kirjateosed valesti. Glükeemiline indeks üksinda näitab vaid konkreetse toiduaine koostises esinevate süsivesikute mõju veresuhkrule, aga ta ei iseloomusta selle toiduaine mõju tervikuna veresuhkrule, mis tähendab seda, et me ei tea kui suur on nende nn kiirete süsivesikute osakaal massiühikukohta selles toiduaines. Seega suur GI ei ütle meile suurt mitte midagi. Et kellegil ei tekiks arusaamatusi, mida tähendab kiire süsivesik, siis peame silmas osasid glükoosijääkidel põhinevaid suhkruid (kõne alla tulevad muidugi oligosahhariididest sahharoos, mis sisaldab tegelikult ka fruktoosijääki ja polüsahhariididest tärklis). Aeglasteks nimetagem puuviljade koostises domineerivat fruktoosi (on ka erandeid, nt banaan) ja piimatoodetes leiduvat laktoosi, sest nemad tõstavad veresuhkrut aeglaselt. Glükeemiline koormus näitab aga seda, kuivõrd suur on nende kiirete süsivesikute osakaal selles toidus tervikuna. Toome väikse näite: ananassi GI on umbes 65, mis tähendab keskmist näitu, aga tema glükeemiline koormus on ainult 6, mis on madal näitaja. Seega see suhteliselt suure sahharoosiosakaaluga (süsivesikute osas) puuvili pole tegelikult väga halb midagi, sest me peaksime ananassi päris suure hulga sööma, et esineks tõsine sugar spike. See on eelkõige tänu kas suurele veehulgale, suurele kiudainetesisaldusele või suurele valgu-rasvaosakaalule toidus. Peale trenni läheb tõesti kõik loosi.
Seal artikli lõpus on mainitud, et naised tehke omale teene ja sööge iga toidukorraga vähemalt 30g loomset valku.Samuti on seal soovitatud 4-5 toidukorda päevas, seega naistele kokku mingi 150g valku päevas?Isegi paljudele meestele oleks see liiast.Mida need neerud ja maks veel pärast teeksid, kui mingi 50kg kaaluv naine sööks 150g valku päevas?Tavalisele inimesele piisab ka 1gramm valku iga keha kilogrammi kohta!120-150 g kehakilo kohta on lihastreeninguga tegelevale naisterahvale sobiv kogus. Selle 1 g per kilo võtad sa tavalisest füsioloogiaõpikust, kus süsivesikute etteantud osakaal väga suur ja mis sadadel miljonitel inimestel kerget või rasket ülekaalulisust tekitab, sest suurem osa inimkonnast on süsivesikutele tundlikud. Ja veel, too tavaline inimene võiks leppida 1,8 grammiga kehakilo kohta (võtame keskmise normaalse naise kaaluks ikka 62 kg, seega 62×1,8=111g). Treeningutega tegeleja vajab aga rohkem. Ja nagu seal näites oli, et neli toidukorda korrutada 30grammiga võrdub 120g (seda pole palju, vaid treenijale isegi vähe). Näita mulle meest, kellele 150g on liiast (ma loodan, et tegid nalja). Ronnie Coleman saab toidust massiperioodil 6,5 grammi valku kehakilo kohta (umbes 1000g päevas). Kas see mees peaks ammu surnud olema? Tuleb lihtsalt piisavalt vedelikku tarbida (vajaliku numbri võid sa sealt samast õpikust üles otsida).
