Rambo vend
Forum Replies Created
-
Postitused
-
“Kõige tavalisem taimetoit, mida koopaelanikud sõid, oli vahemere tamme tõrud ja merimänni seemned. Need on toitainerikkad ja säilivad hästi. Lisaks sõid Taforalti inimesed ka pähkleid ja metsikult kasvavat teravilja. Kõik see on sisaldab ohtralt süsivesikuid ja soodustab suuõõnes mikroobide vohamist.”
“Samas tundub praegune uurimistulemus igati kinnitavat hambaarstide juttu – hambad ajab hukka süsivesikurikas toit.”
See sihuke küsimus, kus keegi kogemuse pealt peab vastama. Vaevalt, et siin selliste kogemustega mehi leidub. Potheadid, keda ise tean, just eriti lihaste olemasoluga ei hiilga.
Ma olen kunagi olude sunnil teinud kaks nädalat järjest iga päev väga pikalt aeroobses tsoonis liikumist ja võin veendunult öelda, et pekk ei olnud kindlasti esimene asi, mis põles. Kehakaal langes, lihas kadus, aga päästerõngas oli ikka ümber kõhu. Pikk aeroobne trenn ei mõjunud rasvapõletust soodustavalt minu puhul. Aga eks igaüks võib ise järele proovida.
Üle pika aja treenimist alustades tasub väga täpselt oma keha jälgida. Kogu keha on ikka väga õrnaks muutunud, eriti igasugused sidemed, ligamendid jne. Kui põlved julmalt valutavad, siis ei saa joosta enam. Sa ei treeni ennast sellest välja. Anna puhkust koheselt.
Ise näiteks alustasin jaanuaris jõusaalis käimist üle aastate, alustasin nii aeglaselt kui võimalik, ikka suutsin mingit kerget hantlit tõsta maast üles valesti, lihased läksid korraks lõdvaks ja midagi venis käe sees ära.
Aga igasugused mandlite ja muud probleemid, äkki sul tekitab midagi liialt põletikulisi protsesse kehas (hambad terved?), pikk pime talv kah just lõppemas, äkki d vitamiini vähe? Võibolla piim, teravili, suhkur? Samas menüüd vaadates kahtlane, ei tundu nagu ületarbimist.
Samas on 130 joosta ikka suht raske algajal, kas mõõdad oma pulssi või arvad? See rohkem treenitud jooksja pulss. Võibolla on ikka kõrgem, siis võib keha ka stressis olla ülepingutusest. Rohkem ei oska pakkuda midagi, mine arsti juurde kah muidugi.
Kas see kiireks aetud ainevahetus annab sulle päevas nagu rohkem energiat/tegutsemistahet kah? Kas on selline tunne, et organism nagu ise tahab seda ära põletada sind rohkem liikuma pannes? Kirjutad, et hullult ootad trenniminekut jne, pole just tavaline suhtumine pikaajaliste treenijate poolt. On sul võrdlusmometi selle kohapealt varasema madalama kaloraaziga?
Sobib meelelahutuse ja huumori alla see link
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Kari hulle kuskil toru küljes .Sama kehalise kasvatuse õpetaja, kes mulle kahtesid ladus, kuina ma ei jõudnud lõuga tõmmata puhtalt (kiigutades tuli üle kümne), paneb nüüd mu poja klassis viisi selliste jõnksutamiste eest. Ajad on vist muutunud jah.
Aga las see teema olla, Ei tahtnud isiklikut kõlada,(obv kõlasin). Tõesti see lõuatõmbe kiire areng käib rohkem street workouti harrastavate inimeste kohta, jõusaalis idee poolest kogud massi ka juurde ja prioriteet ei ole lõuatõmmete kordus, vaid puhas sooritus ja lihaste areng.
Kas lastel(teismelistel) on olukord erinev, kui täiskasvanutel? Väga kiiresti pani suur trennigrupp nulli pealt üle kümne. Minuarust lõuatõmme on selline lihaste koostöö ala, seal vaja erinevad (olemasolevad) lihased omavahel tööle panna ja tulemus tuleb kiiresti. Mis ta nii erinev on kätekõverdustest? Samamoodi kutid lähevad sõjaväkke, teevad suure vaevaga 10, peale nooreaja lõppu lasevad 70.
Mismõttes tõmbad 4×6 lõuga? Esimesest postist loen, et alustasid poolteist aastat tagasi jõusaaliga ja selline on areng? See on ju täiesti ebanormaalselt vähe, enamus, keda tean, lähevad mingi paari kuuga 0-15, kui just hullu ülekaalu pole.
Sul oli hiit-i huvi, ja oli neid, kes soovitasid seda igale ühele kui imet.
Peale artikli lugemist ei muutnud mu arvamus HIIT-i kohta küll halvemaks.
Kusjuures mõni aeg tagasi tegi üks toitumisalase marketingi ekspert, Howard Moskowitz, avastuse mis tõi toidumaailma revolutsiooni. Nimelt lõi ta idee, lähenemise toiduainete ja jookide tegemisel, maitsete valikul. Ta avastas, et ei ole mõtet inimestelt küsida, mis neile maitseb – inimene eksib, valetab ning mis kõige tähtsam, Inimene EI TEA, mis talle maitseb.
Kui tahad teha hitt-toodet maitse vallas, siis tuleb leiutada nii palju erinevaid maitseid, kui vähegi pähe tuleb. Ning siis kõik müüki panna või teha suuremahulisi katsetusi. Ning alles siis kooruvad ajapikku välja tõelised hitt-tooted. Seda ei saa ennustada. Inimesed arvavad, et nad teavad, mis neile maitseb, aga tegelt nad ei tea. Nad saavad teada mis neile maitseb alles siis, kui nad midagi proovivad. Siis saavad nad tegelikult teada, kas see maitse neile meeldib või mitte.
Ja sageli osutub hitt-maitseks selline asi, mida absoluutselt mitte keegi ei ennustanud, absoluutselt. Ei tootjafirma, ei eksperdid ega ka inimesed ise.
See on päris huvitav teema tegelt ning seetõttu näemegi niivõrd palju erinevaid maitseid ning miks pidevalt osad maitsed erinevatel toodetel kaovad ja samas uusi juurde tuleb. Alati on mõni nördinud, et nende lemmikmaitse ära kaob, kuid tootjafirma ei kaota neid niisama – praktika lihtsalt näitab, see mingi maitse ei müü ning seega pole mõtet toota, tuleb leiutada uus maitse ning seda katsetada. Pidevalt uusi, uusi, uusi maitseid, et leida see super-maitse.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Siin on üks huvitav artikkel, mis muuhulgas räägib kah sellest, kuidas toodet kujundatakse ja mis see maksab.
http://www.nytimes.com/2013/02/24/magazine/the-extraordinary-science-of-junk-food.html?_r=0
Ma arvan, et see 2h päevas kõndimist on juba natuke psüühika muutumise tagajärg. Mitte halva pärast. Inimlik, et kui juba sixpack väljas, siis ei taha enam kaotada.
Mul oli sama asi, käisin kõik arstid läbi ja iga üks rääkis oma erialale sobivat juttu. Kirurg tahtis lõigata, kiropraktik mudida, taastusraviarst harjutusi määrata, perearst geele kasutada jne. Siis mingi tädi rääkis veel keha düsbalansist, mis tuli sirgeks saada, keegi soovitas venitada, kuna lihased liiga lühikesed, keegi soovitas mitte venitada, kuna tõmbab veel rohkem selga viltu. Siis veel psühholoogiline pool asjal, toitumine (põletik), vee tarbimine.
