R.Tamm
Forum Replies Created
-
Postitused
-
NB! Siiani on meeste täiskasvanute võistlejate nimekirjas ainult 1 võistleja! Kes on aastaid treeninud ja sooviksid võistelda ning uue kogemuse saada, siis andke endast märku!
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Tere,
Kuidas nii, et ainult üks täiskavanud
Ma saatsin sulle eile õhtul e-kirja oma andmete ja osalemissooviga. Äkki pole kohale tulnud kiri?
Nimi: Raimo Tamm
Vanus: 25
Kaalukategooria: +90
Maakond: Saaremaa
Sordiklubi: kirjutasin, nagu Timogi, Orissaare spordiklubi, aga nagu aru saan, pole vaja selle koha peale midagi luuletada
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kas saadan uue kirja?
asdfghjkl, sa küsisid magusaisu ja rasva seose kohta; sellele küsimusele ma vastuse ka andsin. Mis vastuse taga on, saab igaüks ise uurida-juurelda.
See aga ei tähenda, ja ei ole ma seda ka kusagil väitnud, nagu minu kirjutatu oleks antud asjas ainuke faktor.
Praegu pole paraku mahti pikemalt selle teema küsimustesse-vastustesse süübida ja kaasa rääkida.
Miks rasvarikas toit pärsib magusaisu?
Põhjust tuleb otsida insuliinist ja selle sisaldusest veres. Viimane on aga tugevasti seotud toidu GI-ga.
Miks organism “nõuab” näljatunde korral ennekõike magusat?
Organism (keha ja psüühika koos) ei ole rumal, kui nii võin ennast väljendada. Organismil on olemas kogemus, kuidas üks või teine söök-jook kehas toimib, sh insuliinieritust mõjutab, ja toidust energia kättesaamist võimaldab.
Pikemalt hetkel ei kirjuta, kuivõrd asja põhituum on sellega vast välja toodud.
Kui nüüd ka nii mõnegi eelneva postitaja jutt siia kõrvale panna ja netiavarustes ringi vaadata, siis leiab kõigele sellele ka kinnitust uuringute ja praktiliste kogemuste kirjelduste näol.
btw,visuaalne mälu iseenad kehast tekitas hoopis imelikke olukordi.Jalutad sõprade mööda linna,möödud mõnest vaateaknast,vaatad sinna poole …peegelpildis sõbrad on,mind mitte …
nagu vampiir,
no ei tundnud oma peegelpilt ära,
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Tuleb nõustuda, et nii see kipub olema aeg-ajalt. Ka nt siis, kui dieedilt maha tulla ja juba pisut massi taas peal. Sellisel juhul on kontrast samuti ilmekas. Mõned päevad tagasi ehmusin iseenda peegelpildi peale. Enda arvates olin ikka üksi ruumis, aga keegi nagu oleks veel olnud
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Lihast söön vaid kana ja kala ma üldse ei söö. Nii kahjuks on ja jääb.Kodujuust, või, juust jäävad ikka oma kohale?
Kui tõesti nii on ja jääb, siis söögi seda kana:) Rasvased piimatooted ja muna jäävad ikkagi menüüsse.
Nojah siis, põhimõtteliselt rasv ja valk. Süsikaid ei tahaks minagi. Et siis nagu kodujuust, muna, hapukoor, pähklid, juust ja või+ veel see kookosõli? Mõne juurika ehk ka.Sa midaginagu selle dieediga saavutanud ka oled?
Liha (loom, lammas, siga, lind) ja kala söö ikka ka.
Seda nn värsket kraami (aedviljad ja see, mida loodus pakub, nt naat, nõges, nurmenuku- ja võilillelehed jms.) tuleb süüa tublisti.
Ja asi toimib tõepoolest. Ja kui asja õigesti ajada, ei kao ka jõud ega esine nõrkusehooge.
Olen ise läbi teinud. Hetkel enam ei tee – kasutan seda lähenemist nn rasvapõletustsükli ajal. Ka massitsükli ajal kasutan osaliselt keto-dieedi põhimõtteid, et mitte liialt kiiresti paisuda. Ketos küll hetkel ei ole, kuid teatavad paralleelid selle ja minu hetke toitumise vahel aitavad asja nö kontrolli all hoida ja mõistliku kiirusega kasvada.
Lühidalt: uuri ja praktiseeri.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kas see pectoralis minor pole mingi suhteliselt väike lihas mis asub üldse majori all? Ehk et kas seda üldse on võimalik/mõtet rohkem rõhutada mingite kalletega? Ma olen nagu kuulnud et pec major on rinnalihas ning kogu lugu. Mingid erinevad kalded ei saa mõjutada lihase ülemist, alumist või keskmist osa. Parandage kui eksin.On mõjutatav küll, kuhu pisut rohkem koorust anda, kuhu vähem. Üle ei maksaks selle asjaga aga tõepoolest mõtelda; vaheldust võib aga sellegipoolest enesele pakkuda.
Minu arusaamist mõõda on mikroahju ja selle toote tööpõhimõtted erinevad. Näitab seda nt see, et mikroahju metallesemeid panna ei tohi. Flavourwave-tüüpi toodetesse aga tohib.
Söömisest- Dr. Mihkel Zilmeri loengEi ole võimalik ilma dopinguta heita ketast rohkem kui 63 meetrit“ – need sõnad kõlasid Gerd Kanteri tiimijuhi, Raul Rebase suust kui ta võttis kõne Tartu Ülikooli Meditsiinidoktor, professor Mihkel Zilmer`ile ja aasta oli siis kas 1999 või 2000. Nagu me nüüd näeme, siis tegelikult on võimalik heita ilma dopinguta ketast ka 70-75 meetrit. See on näide toitumisel õigete reeglite järgimise kasudest.
Eks inimene näeb asju sellistena, nagu talle meele järgi on. Naiivsus vs. paranoia. Tõde on ilmselt seal vahepeal ehk elu on hall, mitte must ega valge.
See vanaaja jutt on lobajutt. Munavalget tohib küll piiramatult süüa, aga mulle lihtsalt jäi meelde, et kollaseid peaks vähem tarbima kui valget. Selge, oli võib-olla siis valearusaam mul. Olen targem.Midagi ei tohi piiramatult süüa. Ja see piir võib tegelikult üsna ruttu ette tulla.
Mispuutub neisse nö vanadesse soovitustesse, siis kohati hakkavad need õnneks siin-seal “teist tooni” võtma. Mida olen aga tähele pannud, on see, et topeltmoraali, kui nii võib ütelda, tuleb selles kontekstis kohati ette – a la “kogu aeg on selline jutt olnud”. Kui mõistate mu puudulikult formuleeritud mõtteavaldust.(?)
Peale kolmandat einet umbes 16.00 on trenn.“peaksid enne jõusaali tarbima palju süsivesikuid ja need peaksid olema valdavalt kiiresti imenduvad nt. riis, sai, mesi. “ – seda lugesin mingist tekstist seoses massi kogumisega.
Samuti ei soovitata kohe peale trenni midagi väga rasket süüa. “Hiljem ca. 60 – 90 min. pärast jõutreeningut planeeri toidukord, mis sisaldab valku, süsivesikuid, kui ka kasulikke rasvhappeid.
Sõltumata sellest, kas sul on aeglane või kiire ainevahetus, pärast jõusaali pead igal juhul sööma. Sa pead tarbima piisavalt süsivesikuid,
ohtralt valku ja kasulikke rasvhappeid.”
Ja Kohe pärast jõutrenni
40-100 g süsivesikuid (1:1 kiiresti ja aeglaselt imenduvad süsivesikud)
30-50 g valku (kiiresti imenduv vadak)
Kuigi minu toitumiskava nõuab veel parandamist, hakkab vaikselt arenema kava
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Hoolimata sellest, kas tahad koguda massi või rasva põletada, võiksid toitumispõhimõtted samad olla; väikesed modifikatsioonid määraku, kas kasvad või kahaned. Seda muidugi juhul, kui eesmärk ennekõike lihast kasvatada/säilitada ja teha seda tervislikult (tervist säästes). Kui eesmärk on viimatimainitu, siis loe parem nt seda http://www.fitness.ee/main.php?main=artikk…amp;textID=4631 ja lähtu sealt loetust.
Jõudu!
Motokross on väga karm ala. Väga tugev füüsiline koormus, millega paralleelselt vaja ka sõidu tehnilisele poolele konsentreeruda.
Nagu enamiku, et mitte ütelda iga asja puhul – kui tahta hästi sõita, tuleb sõita.
Lisatreenimise korral soovitaks jõusaali poole pealt ennekõike baasharjutusi jm võimalikult paljusid lihasgruppe kaasavaid harjutusi.
Tegemist ülimalt atraktiivse ja ka sõitjale nauditava, vaatamata ka teatud kannatustele, spordialaga.
Edu!
1) 7.00 1/2 tass kohvi, puder,2-4 muna.2) 12.00 200g liha (kana, kala, kalkun, punane liha), tärklist mittesisaldav juurviljadega, puuviljadega ja/marjadega salat (oliiviõliga).
3) 15.00 enne trenni – 2,3 muna , riis/paar saia meega , tass rohelist teed.
4) 18.00 peale trenni- paar puuvilja, rasvavaba kohupiima 150-200g
5) 21.00 liha (kanaliha, loomaliha)/terved munad, puder 100g ,köögiviljad , täisteraleib/sai, tee.
Tervist jälle, lugesin siit ja sealt ja valmistasin midagi.
Küsiks siis teadjamate käest mida annab parandada(mida vähendada, mida juurde lisada) ja ehk peab veel toidukordade osas arvestusi tegema (kas juurde lisama või vähendama)
Ise olen 17a, 76-80kg, 177
Esimene eine võiks ka midagi värsket sisaldada, tomatit nt. Ku puder, siis soovitavalt tatar.
Teine eine OK, aga puuviljad pole siinkohal ilmtingimata vajalikud.
Kolmas eine – kui järgneb pea vahetult trenn, siis võib ju olla kah nii, aga mesi pole vast kõige parem variant. Tegelikult ka riis ja sai pole parim valik. Pealegi, kui treening järgneb nt 30 min jooksul, siis on kirjeldatud eine liialt mahukas.
Treeningjärgne eine võiks olla päeva “tugevaim”. Tärkliserikkad toidud, kui neid süüa soovid, peaksid jääma peamiselt just sellesse einesse.
Päeva viimane eine võiks olla kergem.
Olen isegi teinud mõnele sellisele õmblusmasinale tünga, kui rahulikult õige kiirusega teel tiksud ja keegi tuleb möödasõitu üritama.Lased kõrvale, vajutad korra gaasi ja siis vaatad peeglist ja irwitad kuidas kuskil taga kaugel tühjal teel mingi täpike eksinult oma ritta tagasi vajub.
See on üks ohtlikumaid manöövreid, mida liikluses teha saab. Veel ohtlikumaks teeks vast asja see, kui mõlemad oleksid “õmblusmasinad”, nagu kirjutasid, ja juhtide egod suuremad kui autode mootorid.
Vaidleks pisut vastu, nimelt kaks pointi millega pisut mööda paned:1. Kui sul spido järgi kiirus 90, siis tegelik kuskil 84-85 (reeglina on kellad konfitud tehase rehvimõõtu arvestavalt 6kmh valetama ja kui rehv kulunud, siis veel enam), mis on tegelikult heade ilmaolude puhul paljudele natuke vähe ja seepärast tehakse möödasõite.
2. 10kmh lisakiirust mõjutab küttekulu ainult võrrimootoriga isenditel (mis polegi normaalseks maanteeliikluseks mõeldud, kuna osad on isegi linnas ökomad kui maanteel, sest mootor jõuetu), minu autol näiteks on 120kmh optimaalne küttekulu piir seatud ja olulist vahet ei ole kas liigun 90kmh või 120kmh kulus. Alla reaalse 90kmh (seier siis kuskil 96-97 peal) puhul on mul viimane käik alles napilt sisse tulnud ja pole nii optimaalne veel, seepärast järgiks pigem õiget kiirust ja sõidaks sellega.
Loomulikult peaks arvestama ilmaolusi ja ohutust, aga lihtsalt sellised tähelepanekud.
Muuseas, kui 70kmh liigelda, siis jõuab ka kohale, jõuab sõiduajal loodust vaadata jne, ses suhtes oleneb millise mätta otsast vaadata. Mina ei poolda põhjendamatut kihutamist, aga näiteks möödasõidul +20kmh oleks igati mõistlik, sest meie kitsastel teedel, kus niigi olematult möödasõiduvõimalusi, oleks mõistlik neid üksikuid sirgeid ohutult kasutada (näiteks pool km sirge ja 3 rekkat üksteise otsas kinni), mitte 70-80kmh sõitvatest punktipealt 90-ga mööda sõita (ja seejuures ise targutada ka veel, et on maailma päästja, no ei ole kuskilt otsast, on hoopis ohu tekitaja) …
Aga et mitte liialt õli tulle valada, siis külma närvi ja rahulikku meelt meie karmis liikluses.
On võibolla ka erandeid, nagu enamike asjade puhul, kuid füüsikaseadused kehtivad kõigele, k.a. suuremootoriga autodele. Seepärast on nt tuuletakistuse mõjud erinevate autode bensiinikulule analoogsed. Kui suured need mõjud konkreetse auto puhul on, sõltub mootori võimsusest, ülekandest, auto aerodünaamilisusest jm karakteristikutest. Kuid mõjud on erinevate autode puhul samade seaduspärasustega.
Mis aga mõõdasõitu puutub, siis on mõistlik nõustuda: piirkiirusega mõõdasõidud võivad tõesti muutuda ohtlikumaks kui lühiajalised kiiruseületamised, eesmärgil mõõdasõidu aega lühendada. Seega võiks mõõdasõitudel olla lubatud mõningane kiiruseületus.
Mõistlik oleks muidugi enne mõõdasõidu tegemist mõtelda, kas selleks on ikka vajadust. Samas tuleks tarbetut autoderivi kasvamist vältida, kuivõrd suureneb ahelkokkupõrgete oht. Piisava pikivahe hoidmine kah alati ei õigusta – kui on ruumi, pikib keegi ikka ennast sinu ja eessõitva auto vahele.
Tuleb tunnistada, et tegelikult on viimase ca. viie aasta jooksul märgata mõningast liikluskultuuri paranemist. See muidugi ei tähenda kaugeltki seda, et paranemisruumi poleks. Kuniks on õnnetusi, ükskõik kui palju või vähe, on probleem ja sellega tuleb tegelda.
