R.Tamm

Organismile on oluline vere glükoosisisalduse e.veresuhkru suhteline stabiilsus. Veresuhkru taseme langemisel alla 3.3 mmol/l kohta tekib hüpoglükeemia. Selline seisund tekib peale rasket pikaajalist treeningut, vahel hommikul kui õhtusest söömisest on palju aega möödunud ja ka pikkade söögivaheaegade korral. See seisund võib põhjustada koomat, krampe ja lõppeda surmaga.

Mismoodi elab inimene ilma süsivesikuteta kauem kui ilma rasvadeta?

Ei vaidle vaid soovin selgust.

Nimelt: väike ebaloogika on Su jutus. Olen ka seda meelt (loetu ja loogika põhjal), et valgu ja rasvadeta elada pole võimalik. Küll aga süsivesikutega. Ei väida, et see on ebatervislik, vähemasti mõnda aega, kuniks keha harjub uute tingimustega. Milles asja loogika minu silmis? Selles, et valkkude funktsioone pole võimalik süsivesikute ja rasvadega võimalik täita. Niisamuti ei ole võimalik sünteesida süsivesikutest ja valkudest kõiki inimese eluks vajalikke rasvu. Küll on aga võimalik rasvadest sünteesida süsivesikuid. Kui eksin, siis palun mind korrigeerida.

Ja hr Nurmsalu jutu jrx-i poolse kommentaari lisana selgitaks asja pisut lihtsamalt, et minusugused ka aru saaks: see, miks ei lähe ületarbitud valgud kogu täiega rasvaks, on see, et seedimine võtab oma osa energiast. Valgud, nagu me teame, on väga raskesti seeditavad toitained – seega kulub nende töötlemiseks kehal ka palju energiat, mis tuleb lisaks valkudele söödud süsivesikutest, rasvadest ja valkudest endast (mida kui palju seedimisel milleks kulub, oleneb dieedist).

Vabandused jrx-le, et esmalt Sinu nime valesti kirjutasin.

Hea, et tähelepanu juhtisid: õuna võid jah süüa. See ka magus ja sisaldab suhkruid, kuid õun on osaliselt kaalulangust stimuleeriv ja sisaldavat aineid, mis takistavad selles sisalduvatel suhkrutel kiiresti imenduda (ei meenu, kust seda lugesin).

Puuvilju mina tegelikult menüüst välja ei jätakski, kuid eelpool soovitati loobuda magusast, järelikult ka enamikest puuviljadest. Mina leian tõesti, et puuviljad on hea looduslike vitamiinide allikas ja seega organismile vajalikud toiduained. Peamine on siiski see, et Sa nende söömisega ei liialdaks (mis on liialdamine, mis mitte – tunnetamise küsimus).

See, mis kell on minu jaoks õhtu, ei olegi tegelikult oluline. Oluline on see, mis kell on õhtu Sinu jaoks, st mis kell Sa enam märkimisväärselt kehalist tegevust ei tee.

Ole sihikindel oma eesmärgi saavutamisel, kuid ära asja väga pingsalt ka võta. Püüa asjast mõnu tunda. See on ka kõige juures oluline. Uuri ja loe ning püüa olla loominguline; vastasel juhul võib tekkida tülpimus ja soov alustatu pooleli jätta. Selge on see, et kunagi avastad taas, et oleks vaja midagi muuta, aga siis oled taas alguses, kus on raske. Tee trenni, söö tervislikult ja puhka korralikult – need on kõige alus.

Kui soovid kaalulangust nii, et kõik oleks tervislik, siis peabki see toimuma aeglaselt. Tekibki küsimus, mis on Sinu jaoks aeglaselt, nagu eelpool mainisid?

Kui soovid, et langetaksid kaalu tervislikul moel ja et tulevikus saavutatud kaal ka püsiks, on vaja, et teaksid toitumise põhialuseid.

Toitumiskava siin foorumis vaevalt et keegi Sulle koostama hakkab. Raha eest on see aga siin leheküljel võimalik. Kui aga pole hetkel võimalik raha selleks kulutada, siis võin lühidalt soovitada seda, et söö regulaarselt, kindlatel kellaaegadel 5, või veelgi parem kui rohkem kordi päevas ja vähe korraga. Kõik, mis on magus, on OK vahetult peale trenni. Enne trenni selliseid toite eii soovita, kuna kiired süsivesikud (magus) kutsub esile intensiivse insuliini erituse, mistöttu võid muutuda trenni jaoks liialt uniseks.

Hommikul söö korralikult nii süsivesikuid (nt kaerahelbeputru), rasvu (oliivõli) ja valku (nt kala). Mida õhtu poole, seda vähem süsivesikuid. Siinjuures pead jälgima aga ka seda, kas on trennipäev, kuna siis võid ja peadki pisut rohkem süsivesikurikast toitu sööma. Rasva- ja valguratsioon, et mitte asja liialt keerulisaeks ajada, olgu läbi päeva igas eines sama: “mängi” vaid süsivesikutekogusega”. Rohkem kala liha asemel.

Kogustest, mida ja millal kui palju, on raske öelda. Selleks on vaja Sinu kohta enam andmeid. Kõik oleneb ka Sinu lõppeesmärkidest: kaalulangus, võimalikult maksimaalselt lihasmassi säilitamine vms. Üldjoontes võib aga öelda (eeldades, et tegemist ei ole kulturistiks püüdlejaga), et soovitatav on 1-1,5g valku iga kg kohta Sinu kehakaalus. Rasva umbkaudu samapalju (tasakaalustatult küllastunud ning mono- ja polüküllastumata rasvad). Süsivesikutega reguleerid oma kaalu: tõus või langus. Ja orientiiriks võta, et nädalas võiks kaalulangus olla ca. 0,5kg. Ega kõike ei jõua ära kirjutada ja sellel pole ka suurt mõtet, kuna õigeks toitumiseks pead nii või teisiti ise ka asja kohta uurima-lugema: nii on sul lihtsalt rohkem võimalusi oma eesmärgipäraseks toitumiseks, kuna oskad valida ideaalsele vajadusel ka alternatiivseid võimalusi toiduvalikus. Ja premeeri end mõnikord maiustuste ja tavalisest oluliselt rasvastemaste toitudega. Aga ära sellega taas liiale mine.

Kannatust!

2 aastat tagasi tulin Inglismaalt Eestisse, koos 2kg valgupulbriga. Kott lasti sealt x ray alt läbi ja kutsuti ka kõrvale ja küsiti mis mul kotis on. Vastasin, et protein. Seejärel võeti mu potsik kotist välja ja hakati sealt lugema. Kestis kokku mingi 5min, aga lahti ei tehtud midagi ja lubati edasi minna. Võibolla vedas.

Idee narkokaupmeestele.

minu eesmärk polnudki tegelikult antud teema postitaja probleemist kaugele minna. Mina ja prussak vaatame asju veidi erineva külje pealt. Sinu arutluskäik on selgesti mõistetav ja minu poolt aktsepteeritud, eriti see, et geenid määravad ja panevad paika inimese omadused erinevate nähtustega toimetulemiseks, kuid mina tahtsin väita seda, et inimene saab geenide poolt määratut kas kasutada või kasutamata jätta (mida ka greenu väitis). Näiteks kui inimene hakkab elu jooksul suitsetama, mis on üheks väliseks mõjutajaks, ja tal esineb pärast mitmete aastate möödumist vähkkasvajat, siis on tänapäeval vale öelda, et see oleks ilmnenud ka siis, kui ta poleks suitsetanud. Siin võiks filosoofiliselt väita kohe, et suitsetamisharjumusest tekkinud kasvaja tekkis tänu sellele, et tal oli selline eelsoodumus. Päsis ikka nii väita ei saa. Vähkkasvajad tekivad geenidefektide ehk geenimutatsioonide tagajärjel, mille tekkimise sõltuvus pärilikkusest on väidetavalt 5% kõikidest vähitekke juhtudest. Seega ülejäänud juhtumid on tekkinud inimese elu jooksul, elustiilist, mille all mõeldakse enamasti toitumisharjumusi. Sageli tekivadki mutatsioonid mitemete geenide ja keskkonnafaktorite pikaajalise koosmõju tulemusena. Ka siin saab ju väita, et just need geenid, mis nt mul on ja see trenn, mida teen, määravad minu arengu suutlikuse…jah õige, kuid mida selle eelneva jutuga tahtsin öelda, ongi see, et mina ise olen oma geenide peremees, ja minu tegevusest oleneb see, kas mingi geen avaldub või mitte. Ega inimese elustiili valik ei sõltu paljalt tema psüühikast, nagu sa väidad, vaid seda mõjutavad teised inimesed tema ümber, samamoodi ka kaskkond.

Su väited ja põhjendused on kõik õiged ja ma olengi nõus sellega, kuid meie jutul on erinevad eesmärgid. Mina väidan, et inimesega toimuvad muutused/ilmingud sõltuvad temast endast ja ta saab valida, kas ta teeb nii või naa. Sina aga väidad, et geenid elavad meie elu meie eest!!! Või ma eksin? Nii nagu igal teisel asjal on mitu tahku, on ka sellel. See näib olevat ju suletud ring – geenid määravad selle, kuidas me mingis situatsioonis käitume ja millised ilmingud meil esinevad, kuid meie tegevus mõjutab jällegi meie geenide avaldumist.

Selleks on muidugi ka teised foorumid, kus seda teemat laiemalt ja detailsemalt arutada.

Kindlasti on teisi foorumeid, kuid leian, et see teema haakub ka antud foorumi sisuga.

Tõepooles – tegemist on mingis mõttes suletud ringiga.

Seda tõepoolest väita ei saa, et geenid otseses mõttes elavad elu meie eest, kuid see, kuidas me oma elu elame, sõltub suuresti sellest, millised on meie geenid, mis omakorda määravad selle, kuidas me vaimsele ja füüsilisele stimulatsioonile ning keskkonnamõjudele tervikuna (pean siin silmas ka meid ümbritsevaid inimesi) reageerime ja areneme.

Meie otsused, kuidas me oma geene nö kasutame (kas ja millist füüsilist trenni teeme; kas ja mida õpime), ei olene tõepoolest vaid meist endist, vaid ka sellest, kuidas ühiskond (ja ka looduskeskkond) meid mõjutavad. Kuid see, kuidas me end mõjutada laseme, sõltub jällegi meie geenidest e. meie iseärasustest (nt kas oleme kergesti mõjutatavad ja mis suunas meid on võimalik mõjutada; millises suunas ühiskond meid üldse otsuseid vastu võtma panna ei suuda; kas meid mõjutatakse sihilikult või teeb seda keskkond passiivselt jne.).

Loomulikult olen seda meelt, et inimene ei saa eksisteerida keskkonnast sõltumatult, kuid pean oluliseks mõista ka seda, et inimene ei saa eksisteerida oma geenidest sõltumatult: mõlemad tegurid, keskkond ja geenid, tingivad vältimatus koosmõjus selle, milline inimene on.

nii selge… meie saatus sõltub geenidest…hurraa. Kas sa sooviksid äkki USAs mõnel teaduslikul konverentsil mõnetunnise ettekande teha (ime et sa seda veel siiani teind pole). Ära aja jama mees.

Kas sa ka tead, et shimpansil ja inimesel teatakse olevat 98,7% ühiseid geene. Kuid nagu näha, siis nii väline kui ka sisemine erinevus on märgatav. Teadmiseks sulle, et meievahelist suurt erinevust ei põhjusta mitte niivõrd geneetiline erinevus arvulises mõttes, kuivõrd see, kuidas ühed või teised geenid avalduvad. Erinevus nt inimese ja inimahvi vahel sai alguse siiski mitte niivõrd geenide kogumi muutusest, vaid olemasolevate geenide oskuslikumast ärakasutamisest. Seega ei saa väita, et kogu geenikogum, mis meis on, avaldub igal inimesel sarnaselt. Vahe on ikka suur, kas sa elad üksikul saarel, v asustatud keskkonnas.

Sellega olen nõus, et naha elastsus on geneetiliselt määratud. Sama on ka metallidega. Erinevast materjalist katsekehad purunevad erinevalt, rakendades neile ühesugust jõudu. Sellest johtuvalt on sama intensiivsusega jõutreeningu puhul rebendite tekkimise määr erinevatel inimestel ka erinev

Milleks teravmeelitseda. Sa justkui tahaksid mulle vastu vaielda, kuid samas kinnitad minu juttu, lisades ühtlasi ka mõned teaduslikud faktid.

See, et šimpansite ja inimeste geenid nii suures osas ühtivad, ei lükka küll mingil moel ümber minu väiteid, vaid pigem kinnitab seda – geneetilised erinevused mõjutavad seda, kuidas geenide kandja välja näeb ja käitub. Samuti ei lükka ka Sinu poolt esitatud sellele järgnev väide minu seisukohta ümber – sellest, kuidas geenid avalduvad, sõltub see, kuidas ja milliseks inimene kujuneb-areneb.

Ja Sinu väide, mis järgneb sellele ja päädib tõdemusega, et inimeste geenikogumid ei avaldu sarnaselt/ühtmoodi, on justkui minu väite ümbersõnastatud vorm. Ja loomulikult on erinev, kas inimene elab asustatud piirkonnas või asustamata, kuid see, kuidas ta erinevates keskkondades areneb ja toimib, on inimeseti erinev ja sõltub tema geneetilistest iseärasustest.

Seega – vaidlesid vastu sellele, millega nõus oled. Nagu näga, oled ühel või teisel moel teemaga kokku puutunud, kuid soovitaksin püüda näha ka faktide taha; näha seda, mida üks või teine number tähendab.

Tean inimest, kes teab küll palju bioloogiast, kuid pole kuigivõrd tähelepanu pööranud asja sisulisele tähendusele, vaid teaduslikult tõestatud faktidele. Seejärel, kui ta oli faktilisi teadmisi toetanud pisut kujundlikuma-loomingulisema mõttelaadiga, hakkas ta asju nägema enda sõnutsi oluliselt terviklikumalt.

Loe läbi enda ja minu postitused ning ürita leida neis esitatud väidete üksteisttoetavaid aspekte – usun, et leiad need.

kui ma ostan kreatiine ja valku mis ei sisalda kreatiini .Kas sellest oleks rohkem kasu kui neid eraldi kuuridena kasutada :

Valgupulbrit kuuridena kasutada küll pole vast mõtet. Kasuta ikka kogu aeg, soovitatavalt vahetult peale treeningut ja koos süsivesikutega (glükoos ja maltodekstriin on levinuimad antud juhul). Trennijärgsesse šheiki soovitatakse lisada süsivesikuid ka siis, kui oled rasvapõletusdieedil (eesmärgiks sellisel juhul treeningust ammendunud glükogeenivarude kiire taastamine ja lihastele vajaliku taartumismaterjali andmine ka organismile niigi raskel reljeefiperioodil, et mitte kaotada väärtuslikku lihast).

Kreatiinipulbri kasutamist soovitatakse tõesti enamasti kuuridena, kuid on palju kirjutatud ka sellest, et kuuridena võtmine ei olegi kuigi mõttekas-võib tarbida ka kogu aeg (enamasti propageeritakse sellisel juhul 5g e. 1 tl päevas; kuuridena võttes on skeem pisut keerulisem-kuuri alguses rohkem, lõpus vähem.

Seda, millal kreatiini kasutada, ei ole ka üheselt määratletud, kuid enamasti peetakse kõige mõjusamaks tarbida seda hommikul, enne trenni, peale trenni ja õhtul; samas, kui mitte “juuksekarva lõhki ajada”, siis sobib ka nt, kui kreatiini treeningjärgsesse valgu-süsivesikute šheiki lisada.

geneetiliselt määratud … kui naturaalselt trenni teha siis ikka rebendeid naljalt ei saa … kui süüa pulbreid ja tablakaid siis saad rebendid ka kaasa …. seega geene nüüd küll ei tohiks süüdistada … see on väiklane mõtteviis et geenid on kõiges süüdi … süüdi ikka geenide omanik …

Tõsi, kuid see, milline on geenide omanik, sõltubki geenidest. Ja kindlasti on kedagi, kes väidab, et see, milline inimene on, sõltub ka elukeskkonnast, kus viimane kasvanud on ja elab. Pisut demagoogiliselt võiks väita seda, et geenidest sõltub ka see, mida inimene keskkonnast omaks võtab ja kuidas elukeskkonna tegurid teda mõjutavad.

Seega – kõik, mis inimesega toimub, olgu see siis füüsiline või psüühiline (eriti, kui arvestada tõsiasja, et need kaks asja eksisteerivad koos), on mõjutatud geenidest.