Skip to main content

R.Tamm

Forum Replies Created

Viewing 15 posts - 226 through 240 (of 470 total)
  • Autor
    Postitused
  • in reply to: Tugev päikesepõletus #199551
    R.Tamm
    Member

    Päikesekreemi soovitaks ikka kasutada, mingeid umbluujutte, et need tekitavad vähki, ei tasu uskuda. Lihtsalt paljud lihtsameelsed arvavad, et kui nad määrivad ennast päikesekreemiga kokku, võivad end piiritult päikese käes praadida. Selline käitumine kiirendab küll nahavähi teket.

    Lugesin mingit uuringust, et need faktorid, mis topsikute peal ilutsevad, kõiguvad tegelikult ikka suurelt siia-sinna. Seega … ärge neid faktoreid nii raudkindlalt ka võtke. Päikesekreemi tuleks siiski iga 1-2 tunni järel uuendada (hoolimata faktorist ja nahatüübist). Kui vahepeal käite vees, siis veel tihedamalt. Need veekindlad kreemid on ka paras müüt … isegi surnud naharakud tulevad pärast väikest vees ligunemist kergemini lahti, mis erand see kreem siis on, mida määritakse nahale.

    Hapukoort ja Banthenoli ei soovitata kasutada sellepärast, et mõlemad tekitavad nahale nn kihi, mis ei lase kuumusel nahast eralduda ja seega võivad need põletust isegi süvendada. Nt parameedikud kiirabis kiruvad selle panthenoli maapõhja ja soovitavad kasutada enne kasvõi küla vestt (kui pole tegu juba villidega, mille puhul on oht, et need võivad katki minna), aga sellise põletuse puhul tuleks nagunii kiiremas korras traumapunkti pöörduda ja ise ei tasuks ennast kõigega möksima hakata.

    Päikesekiirguse käes olles päikesekreemide kasutamisel ei ole küll nahavähk kindel tagajärg, kuid suurendab selle tekkimise võimalust (kuid veelkord – on erandeid).

    Sinu kirjutatu “lihtsameelsetest” ja samas päikesekreemi uuendamisest päikese käes olles võib paljudes segadust tekitada.

    in reply to: Tugev päikesepõletus #199529
    R.Tamm
    Member

    Miks nii?

    Takistavad nende kasutajal tajumast piiri, mil’ oleks mõistlik päikese eest varju otsida ja päikesekiirgusega piiri pidada.

    Sisaldavad o-6, mis (kuumusega kokku puutudes) muutub vähki tekitavaks.

    Võib-olla on ka erandeid, kuid toodet ostes ei maksa loota, et soetatu on just see.

    in reply to: Parteiline kuuluvus #199508
    R.Tamm
    Member

    Ma olen küllalt apoliitiline.

    Samas nii mõndagi jõuab ka minuni.

    Mis loosungitesse puutub, siis need on alati populistlikud. Soovitan enam süveneda parteide reaalsetesse tegevusplaanidesse ja tegevustesse endisse (NB! plaanid on tegevustest enamjaolt helgemad – suhtuda muudatuste kavadesse sellest johtuvalt seda kriitilisemalt).

    Esialgu parteisid nimepidi nimetama ei hakka, kuid soovitan tungivalt kõigil, kes mistahes erakonna suhtes seisukohta võtma hakkavad, nendega ikka eelnevalt tutvuda.

    Ja veel: kui ei tea, keda/mida oleks ühiskonna seisukohast kõige mõistlikum valida, valida see, kes/mis iseendale kõige kasulikum. Kuid see otsus nõuab ikkagi ka erakondade (kuid miks mitte ka parteitute poliitikute) seisukohtade tundmist (kontseptsiooniliselt vähemasti).

    in reply to: Tugev päikesepõletus #199432
    R.Tamm
    Member

    Inimesed, kasutage päikese kreeme <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Nn. päikesekreemidesse on soovitatav teatava ettevaatlikkusega suhtuda.

    in reply to: Tugev päikesepõletus #199430
    R.Tamm
    Member

    paar külma õllet <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Ei ole vast hea variant; kui tahtmine alkoholiga põletust leevendada, on vist ka eelistatumaid variante. Kuid võibolla närin liialt tähte <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    in reply to: Mitu treeningut päevas. #171642
    R.Tamm
    Member

    Ei maksa kunnarit “rünnata”. Teemapüstitus ju täiesti õigustatud. Kes, kas ja kuidas oma päeva planeerida suudab ja saab – eks see ole selle inimese enda asi. Seega ärgem sellest lähtugem (kuigi mõte poolvägisi sellele veereb).

    in reply to: Mitu treeningut päevas. #197248
    R.Tamm
    Member

    Liigitades ka füüsilise töö treeningu alla või vastupidi – treening füüsilise töö hulka (keha ju nimetuste järgi neid ei erista), siis järgnev on igati antud teemasse sobilik.

    Nimelt: kuidas peaksid oma (jõusaali)treeningu ja toitumise seadma need, kes raha füüsilise tööga teenivad? Küsimus ei olegi tegelikult pelgalt jõusaalis ja otseselt sellega seonduvas. Pigem: kuidas saaksid füüsilise töö tegijad säilitada (ka parandada) oma tervist; sellest johtuvalt vältida ülekoormusi (ületreeningut)?

    Üks keerukas (peamine) aspekt lisandub seejuures veelgi: lahenduste (ennekõike vast toitumise; ka pukamise osas) välja pakkumine inimestele, kes küll kurdavad kehveneva tervise ja väheneva energia üle, on sageli justkui “võitlus tuuleveskitega”. Ikka seesama levinud veendumus: kartul, jahukaste ja leib annavad töötegemiseks, mis vaja.

    Dogmasid, mis tegelikult ümberlükkamist vajavad, on teisigi. Küllap on paljud foorumlastest ka ise nendega kokku puutunud. Kindlasti on osad siinolijatest ka ise füüsilise töö tegijad.

    Küsimus on pisut provokatiivne, kuivõrd enamasti (internetis, raadios, televisioonis, kirjutavas pressis, teadusartikliteski jms.) lähtutakse tervislike eluviiside (kasutan hetkel sellist üldnimetust) propageerimisel pea alati istuva töö ja eluviisiga inimestest ning jagatakse soovitusi vastavalt nende üldisele päevakavale.

    Palun foorumlaste kogemusi ja kommentaare.

    in reply to: Vajan nõuandeid #196972
    R.Tamm
    Member

    Kas sa peale valgulise toidu – nt. kodujuustu või kala, söömist oled tundnud joogijanu, vaatamata sellele, et organismis on vett piisavalt?

    Eks ole tulnud ette nii mõndagi. Sinu poolt vihjatut niisamuti. Kui aga toidukordade vahel (ja pisut ka aegselt) taas piisavalt vett tarbin, pole seda muret esinenud. Ja seda hoolimata sellest enne-pärast söömist vee mittejoomist.

    Oma viimase küsimusega pead silmas ilmselt valgu mõju insuliinieritusele ja rohke vee vajadust valgurikka toidu korral menüüs. Olen kursis.

    Kuid loomulikult: kui on janu, siis on viimane aeg juua. Sellele vastu vaielda ei saa.

    Analoogina: erandeid tuleb ikka ette. Kui keegi on metsa eksinud, on janus ja näljas, ning mitme päeva pärast tema leidja talle vett ja šhokolaadibatooni ulatab, siis oleks mõistlik mõlemad ka kiiruga (kuid üleliia kiiresti ja piiramatult palju korraga mitte ära tarbida) vastu võtta

    in reply to: Vajan nõuandeid #196957
    R.Tamm
    Member

    No mis jutt see veel on?

    Nagu aru saan, siis see (retooriline) küsimus käib enne ja pärast söömist vee tarbimise kohta.

    Eeldades, et inimene tarbib piisavalt vett toidukordade vahel (nagu oma eelmises postis mainisin), lisaks seesama tõsiasi, et toit sisaldab (sh. kõik nn. roheline, k.a. kurk) ka ise rohkesti vett, siis ei näe põhjust, et miks peaks seda enne ja kohe peale söömist veel lisaks tarbima; samuti eine kõrvale mõõdukas vee joomine (selle roll on omal kohal).

    Ärge seda küll arvake, et ma vee mistahes moel vastane olen. Kaugeltki mitte. Joon ise (uskuge mind-piisavalt) ja soovitan teistelegi

    in reply to: Vajan nõuandeid #196857
    R.Tamm
    Member

    Lisaks eelpool kirjutatud nõuannetele.

    Rämpstoidu alla võid liigitada süsivesikuterikkad toidukorrad. Eriti puudutab see kõike, mis sisaldab (rohkesti) suhkruid. Suhkruasendajad on samuti jama. Teraviljatooteid püüa üldjuhul vältida (eriti nisutooteid).

    Tegelikult saaksid hakkama ka kolme toidukorraga päevas; ei ole vaja süüa iga kolme tunni tagant, nagu eelpool soovitati.

    Peensusteni hetkel ei lähe, aga jälgi, et igas toidukorras on loomset valku, rohelist ja värsket, aedvilja, häid rasvu. Süsivesikute hulgast on soovitav tatar(ei ole teravili).

    Kui aga arvad, et 5-6 toidukorda päevas on sinu distsipliinile ja päevakavale liig, siis, nagu eelpool juba ka vihjasin, on teinegi võimalus toitumist reguleerida (ja sedagi lisanditeta).

    Vesi: Liialdada ei maksa, kuid janu kannatada ei tohi. Pigem ennetada janu teket ja juua väikeste kogustena, aga tihedasti toidukordade vahel. Enne ja peale toidukorda u. pool tundi ära vett (ega muid vedelikke) tarbi.

    Lokaalset rasvapõletust “taga ajada” ei ole mõtet – see ei toimi. Kogu keha peab treeningutega koormust saama (laias laastus: selg, rind, kõht, käed, jalad, tuharad, õlad).

    Eeldatavasti tekib küsimusi seoses asjaga. Kasuta otsingut; märksõnu leiad juba antud nõuannetest. Võid ka foorumis loomulikult edasi küsida.

    in reply to: konservi kala #196658
    R.Tamm
    Member

    hmm, ostsin eile lõhe konservi , peale on kirjutatud naturaalne , koostises pole ka midagi peale lõhe ja keedusoola märgitud, kuigi 100g kohta on 19g rasva.

    Lõhe on väga rasvane kala. Seega 19% rasva konservis võib tõesti kalast endast tingitud olla. Seda rasva ära pelga: omega-3. Kui kvaliteetse kalaga tegelikult tegemist on, sõltub mitmest asjast: kus vetes elanud-püütud (eelpool kellegi postis juba mainitud); või on hoopis kasvanduse kala – kuidas toidetud; veekogus nn. sumpkasvanduse või sisetingimuste basseini kala.

    in reply to: konservi kala #196577
    R.Tamm
    Member

    ROtter, kas lihatoorainel on ka erinevus? Kas odavate konservide liha on vähem kvaliteetsem kui näiteks Rio Mare oma?

    Vabandan – ma ei ole küll ROtter, kuid vastan siiski. Lihal ja lihal on vahe. Ja seda mitte ainult loomaliigiti, vaid ka liigisiseselt. Erinevus tuleneb nt. sellest, millega loomi toidetud on.

    Millist liha millise konservi tootmisel kasutatud on, mina hetkel kahjuks öelda ei oska. Tõsi ta on, et kvaliteet on kallis ja odavalt seda (enamjaolt) ei müüda. Kuid samas: iga toote puhul keskmisest kallim hind ei pruugi keskmiselt kõrgemat kvaliteeti tagada.

    Vast keegi jätkab, kes oskab eri konservide brändide konkreetseid erinevusi välja tuua.

    in reply to: Probleem #195603
    R.Tamm
    Member

    Olgem ikka sõbralikud üksteisega <img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Saagem inimesest aru – ta ei orienteeru tõenäoliselt sellel lehel; teema talle samuti väga kauge. Kui ka leiab üles otsingu-nupu, siis see otsingusõna vastete virr-varr lööb silme eest kirjuks: mida võtta, mida jätta. Mida võtab, sellest aru ei saa. Nii otsibki tuge foorumist, kus ta ehk õigele teele juhatataks.

    Ja kui ka tegu on nö. libateemaga, keegi teeb “rumalate jõusaalirottide” kulul nalja, siis las see kitsarinnaline postitaja naerab oma nürida nalja peale.

    Kui sellest hoolimata tundub teema foorumlaste arvates käsitletav ja on ühel või teisel moel päevakajaline (antud probleem eksisteerib/võib eksisteerida), siis miks mitte selle üle ka arutleda. Ja kui ei ole tahtmist juttu pikaks ajada või tundub see tarbetu, siis võib ju sõbralikult märksõnu otsingusse sisestamiseks soovitada.

    Edu!

    in reply to: Oleks abi vaja toitumiskava koostamises ! #195530
    R.Tamm
    Member

    Räägime ikka kasulikest rasvadest: muna, hapukoor, pähklid, avokaado, kala(maksa)õli

    Lisan nimistusse ka loomarasva. Külmpressitud oliiviõli paar spl päevas on kah OK.

    in reply to: Oleks abi vaja toitumiskava koostamises ! #195509
    R.Tamm
    Member

    Kas ma olen õigesti aru saanud, et siis nimelt puuviljad nagu näiteks õunad, banaanid ja näiteks toorsalat kurgist ja kapsast (süsivesikud) teevad paksuks? Kui nõnda nii, siis kogu mu maailmavaade on ümberlükatud.

    Kurgist paksuks süüa…läheks raskeks ka kihlveo peale

    Autor
    Postitused
Viewing 15 posts - 226 through 240 (of 470 total)