R.Tamm
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Ma ütlesin seda, et läheb aega 2 nädalat kui tundma hakkad spetsiifilist lõhna, mitte et varem ei jõuaks seisundisse. Teiseks mida seal uskuda, et ma pole selles seisundis olnud kui ma just eelnevalt kirjutasin, et olin 2 kuud. Sa kirjutad siia mingilt saidilt tõlgitud teksti ise selles olukorras olemata. Ole hea mees ja tee see läbi, siis väidad vastupidist arvan. Ei ole ülihea tunne ja ei mole kerge olla jne. Huvitav miks siis kulturistid nii ei valmistu, kui see on nii lihtne ja effektiivne jne.
Kui keha on harjunud energiaks süsivesikuid kasutama, siis on tõesti selge, et võib võtta aega, enne kui rasvade kasutamise (suurenemiseni) jõuda; kellel rohkem, kellel vähem.
Mis puutub kulturistide võistlusettevalmistusse: üha enam kasutatakse kõrge rasva-madala süsivesiku dieeti. Kui paljud selle meetodi praktiseeriatest ketoosis on ja kui pika aja vältel, keeruline ütelda. Skeem paistab üldjoontes siiski töötavat.
Lihaste arendamine on diabeetikule tähtsam kui aeroobne treening, sest siis on glükoosil rohkem kohta, kuhu talletuda!2 tüüpi diabeedist on võimalik terveneda, kui ei kasutata suhkrut, teraviljatooteid ja moodsaid taimeõlisid ning süüakse loomulikku ja värsket toitu ehk toimides vastupidi käesoleval ajal valitsevatele arusaamadele. Kuid söömise seostest tervisega peaks vist rohkem su kodustele rääkima, sest nemad määravad ära, mis on sinu toidulaual.
Mõistan, et (kõrge GI-ga) süsivesikute kärpimine on tervise seisukohast vajalik (liiatigi diabeeti põdeja puhul).
Kuid hüpoteetiliselt: insuliinisüstimise järel vere insuliinisisaldus järsult tõuseb, mistõttu on sel’ ajal süsivesikute rohke eine õigustatud; nt treeningjärgselt glükogeenivarude kiirema täitmise ja lihaskasvu eesmärgil. Kuidas kommenteerida antud väidet?
Usun, et kui sellest seitsmest nädalast aeg pisut üle läheb, midagi drastilist ei juhtu. Määravam on vast see, kus ja kuidas toodet hoitud on enne seda, kui see külmikusse pandi. Sageli on see varem seisnud pikalt apteegis toasoojas valguse käes. Avamata pudeli puhul ei pruugi mõjud olla sedavõrd suured, kui avatu puhul, kuid siiski suuremad, kui külmikus.
Rohke c-vitamiini allikas. Hea antioksüdant.
Kuid paljudel võib esineda allergilisi reaktsioone või toidutalumatust. Kiivi sugulane-kui on probleeme esinenud kiiviga, tasub ka maasikatega ettevaatlik olla.
Kui probleeme ei esine, on tegemist kasuliku nö maiusega.
Mis seal ohtlikku on?Mürgituse ohtu ei näe igatahes. Magu läheb katki siis ehk?
Liigse valgu (ja ka teiste toitainete) tarbimine võib kehas toksilisi protsesse esile kutsuda. Liha on raske seedida; eriti veel suurtes kogustes.
Kui toit liiga pikalt kehasse “istuma” jääb, ei lase roiskumine ennast kaua oodata.
näiteks nii..lambaliha (1000 g):
– 2690 Kcal, 180 g rasva, 270 g valgud, 0 g süsivesikud, 0 g kiudaineid
koorikleib (300 g):
– 717 Kcal, 9 g rasva, 27 g valgud, 132 g süsivesikud, 24 g kiudaineid
keefir 2,5 % (500 g):
– 250 Kcal, 12.5 g rasva, 15 g valgud, 20 g süsivesikud, 0 g kiudaineid
hapukoor 20 % (200 g):
– 408 Kcal, 40 g rasva, 6 g valgud, 6 g süsivesikud, 0 g kiudaineid
Kaloreid kokku: 4065 Kcal
Rasva: 241.5 g.
Valke: 318 g.
Süsivesikuid: 158 g.
Kiudaineid: 24 g.
Nali naljaks.
Aga kommentaariks lisan selle teema eelnenud postitustele: peale selle, et tegemist on raiskamisega, on tegu väga ebatervisliku -et mitte ütelda tervisele ohtliku- einega.
Toitu lahjadest toitudest (juku juust, teraleib, või asemel merevaik) ja vähem magusat.Siiski on soovitav süüa ka nn. rammusamat, sh. võid. Rasvavaene (lahja) dieet ei ole hea variant.
mul läheb hommikul 75g müslit 2,5% piimaga, u 100g rosinatega kohupiima ja roheline tee meega.paluks Rotteri arvamust.
Kui Rotteri arvamusest sedavõrd lugu pead, et spetsiaalselt tema hinnangut küsida oskad, siis vast aimad isegi, milliseid korrektuure antud einesse vaja teha.
Ongi nii ? Minumeelest on see tajumise piir ka siis kui ei kasuta päikesekreemi. Kas oled 2 tunni möödudes tundnud, et “aitab küll”. Vaevalt. Seda, kui kaua sa olid päikese käes ja mis tagajärg sellel on, saad tundma alles õhtul. Aga päikesekreemi oleks soovituslik sellegipoolest kasutada, vähemalt esimestel kordadel, kui nahk veel ei ole harjund “pruuniks minema”Ma ei ole kuigi aktiivne päevitaja, kuid minul tekib küll väike kipitus juba päikese käes olles (juhul, kui kipun liialdama; viimati sellel kevadel). Mõne tunni mõõdudes sümptomid suurenevad tõesti, kuid selle piiri tunnetamine aitab vältida suuremat põletust.
Seda nn tajumise piiri mainitakse ka artiklis, millele on viidanud foorumlane anelka (samas teemas, mille aadressi oma eelmisesse posti kleepisin).
NB! Minu viidatule lisaks on ka teisi põhjusi (mõned minu kirjutatuga seotud, mõned otseselt mitte), miks päikesekreemidesse kriitiliselt suhtuda.
Ma tahaks teada, kust see info pärit on? Mis allikast?Info pärineb peast. Kust info pähe sai – ei meenu. Võib isegi olla, et siitsamast lehelt.
Üks võimalikest allikatest http://forums.fitness.ee/index.php?showtopic=16974
Toitumist ei maksa nii surmtõsiselt võtta, kui sa mingi tõsine harrastus-sportlane pole. Elu vajab ka nautimist ja pole väga mõtet ennast piinata, sest ega sa elu lõpuni ei taha selliste menüüde järgi toituda ja kohukesed on ju hirmus head ka veel. Aeroobne trenn on see, mis sul kõhu lamedaks lihvib..palju lihtsamalt kui ainult kõhulihaseid saalis tehes ja joonlauaga oma menüüd taga ajada.Olenemata sellest, kas oled tõsine spordimees/-naine või tahad lihtsalt elada võimalikult hea tervisega ka aastate pärast ja seejuures veel ka hea välja näha – toitumist tuleb ikkagi tõsiselt võtta. Ja sööma ei pea kindla menüü järgi. Sööma peab õigeid asju õigetes kogustes ja vahekordades. See ei tähenda aga kaugeltki seda, et toitu enam nautida ei saa.
Ja veel: mõne aja pärast ei pruugigi enam tunnet tekkida, et asi on millegi tõsiselt võtmises. Kõik tundub (sest see ongi) loomulik.
UUs kava:Hommik: 1 täismuna ja kaks munavlget , 2 viilu täistera leiva, ja kolm krabipulka.
Vahepala: 1 tass 2.5% keefiri koos 5 kuivatatud ploomidega
Lõuna: 2 tomatit koos , räimed tomatikastmes koos 1 , täistera viiluga.
Õhtusöök: kodujuust koos ketšpiga.
Õhtuoode:tomati ja kurgi salat koos hapukoorega 20%.
Miks sa munakollaseid süüa ei taha? Söö parem kaks tervet muna. Koorteta muidugi; kuid ega see pole kohustuslik. Korralikult jahvatatult võid ka koori süüa – hea keha nö kõvadele struktuuridele
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> (nii palju siis kõrvalepõikeks).Kõikvõimalikud valmistoidud ja nn poolfabrikaadid – need võiks asendada ikka ise valmistatud toiduga. Nt kalakonservi asemel keeda kala.
Õhtusse lisa süsivesikuid. Veelkord: rohkem toorsalatit (samuti köögivilju) igas toidukorras. Söö ka kookost, avokaadot, pähkleid ja seemneid (kreeka, sarapuu, mandel…).
Ja soovitan ikkagi jälgida jaotust: valku iga toidukord enam-vähem võrdselt. Süsivesikud suuremalt osalt õhtusse. Rasvad hommikusse ja lõunasse.
Miks päevalõpus süsivesikuid rohkem ja rasvu vähem? Kas mitte õhtul just ei ole soovitatav süüa valgurikast+ rasva et valk imenduks aeglasemalt.Süsivesikurikas toit omab nö lõdvestavat toimet. Rasvaga asi vastupidi. Seepärast soovitasingi rasva ülekaalu päeva esimeses, süsivesikute ülekaalu päeva teises pooles. Suhkruid aga sellel eesmärgil tarbida pole mõtet.
Päeva lõpus rasvu täielikult välja jätta kah ei soovita. Ei ole see ka kuigivõrd võimalik, kuna valku sisaldavad toidud sisaldavad ka rasvu. Lisaks sinu pakutud rollile aitab rasv keha ka insuliinitundlikumaks muuta.
Kuidas oleks sellise toitumiskavaga:Hommikusöök. 100 g kaerahelbe putru koos 200ml piimaga. ning 5tk musta ploomi.
Vahepala: 200ml topsikohipiima, koos 1 õunaga.
Lõunasöök: 125g makarone koos aedviljadega ning tuunikalaga 175g
Vahepala:100g oad tomatikastmes. või 50 g mandleid
Lõuna: Rosinatega kohupiim 250g koos hapukoorega 20% .
MIda võiks asendada või juurte panna või ära võtta???
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Hommikusöögile lisa rasvast (hapukoor, peekon, avokaado, kookos) ja valku (muna; sisaldab ka häid rasvu).
Makaronid jäta menüüst välja. Kui sojaoad, siis neid pole vaja.
Viimane toidukord (ilmselt pidasid silmas õhtusööki) lisa süsivesikuid, nt kaerahelbeputru. Võid kohupiima asemel nt liha või kala süüa (päeval juba kohupiim menüüs). Et oleks mitmekesisem, söö hommikul kaerahelbepudru asemel nt tatraputru.
Toidukordades üldiselt võiks rohkem nn. värsket olla (kurk, tomat, võilillelehed
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>). Vahepalad pole tegelikult vajalikud. 3-4 toidukorrast piisab.
Üldpilt võiks olla selline, et täisväärtuslikku valku kogu päeva lõikes, rasvu päeva alguses rohkem, lõpus vähem; süsivesikutega vastupidi.
