R.Tamm
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Mis peamine, haige hundi rind on kondine ja karv pulstunud, kohati puudub üldsegi. See ju tekitab hirmsat viha ja kadedust, selles haiges hundis. A nuh, karjale ei lähe tema kiunuv katkendlik ulumine korda.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kui see haige hunt ka teisi nakatab ja selliseid väeteid hunte tekib palju, siis kõlab ka kiun valjemini. Normiks saab hunt, kes ulub haledalt ja näeb räsitud välja.
Eelpool mainiti metsatööd – ka erinevates metsatööelementides korraldatakse spordiüritusi. Nt kõikvõimalikud täpsussaagimised-laasimised.
Eneseimetlejad kulturismis – kindlasti see nii on, aga kui suur osa kulturistidest enesega tegelikult sedavõrd rahul on, et end igal ajamomendil imetlevad. Seisneb see ala ju pidevas arenemispüüdluses, st et sellega tegeleja on enese suhtes kriitiline. See, et esineb teatud määral enesega rahulolu momente, on hea, kuna vastasel korral kaoks motivatsioon alaga tegelda.
Ja vastandada eneseimetlemist ja sporti? Ja justkui edevus ei käiks spordiga kaasas? Kergejõustikust meenuvad esimesena sprindialad. Keegi ilmselt ei kahtle, et tegemist on spordialadega. Vähesed kahtlevad vast ka selles, et edevust ja eneseimetlust jagub seal teinekord neile endile ja jääks üle ka kulturistide jaoks. Selle kõige taga näib olevat enesekindlus ja seda ei saa ju pahaks panna. Näiteid võib tuua veelgi.
Elu ei ole mustvalge. Seega pole mõtet otsida mingeid kindlaid piire – siit lõpeb show ja algab sport. Või mis iganes muu nimetaja ja elualaga me sporti vastandada püüame. Elemente, mille alusel üht või teist asja spordi hulka (või hulgast ära) liigitada, on igal tegevusel. Nimetagu keegi mistahes ala, mistahes tegevus, ikka võib seda ühe või teise näitaja alusel spordiks nimetada; või vastupidi – võib tuua näiteid, miks tegemist ei ole spordiga. Võibolla pisut utreeritult, kuid siiski, võib ütelda, et kõik on subjektiivne. Nagu suur osa, et mitte ütelda enamik meid ümbritsevast on defineeritud tajudest lähtudes, nii võiks suhtuda ka (eeldatavatesse) spordialadesse. Kuidas ja millena on või võiks olla miski enamiku poolt tajutav, sellena käsitleda ka vaadeldavat.
Eelpool keegi vihjas, et sport on see, mis on defineeritav läbi objektiivsete mõõdikute: kiirus, kõrgus, kaugus, mass; kuid ka siinjuures mängib sageli suurt rolli subjektiivsus – tõstmise (see oli näitena välja toodud) puhul nt on kohtunik ju see, kes otsustab vaatluse põhjal, kas sooritus oli määrustepärane või mitte. Ka seesugusest spordist ja hindamisviisist leidub subjektiivseid “noote”.
Püüd vastandada sporti ja showd – ei maksa. Samuti ei maksa spordi showelementides näha vaid negatiisust. Show märgib inimese jaoks mingit vormi millegist meeleliselt nauditavast. Kui show on see, mis inimesi “kutsub” mistahes alale kaasa elama, siis tuleb selle üle headmeelt tunda. Ala fännid on need, tänu kellele sport (ja mistahes muud vaatemängulised elualad) eksisteerib sellisel kujul, nagu ta eksisteerib (eelistatult ka areneb) – ühel või teisel moel maksab selle kõige eest ju publik.
Eelnevatest postitustest kõlas korduvalt läbi, et kulturism on elustiil. Kes ala väga tõsiselt võtab ja sellele pühendunud on, siis tõepoolest – elustiiliks see kujuneb. Sama kehtib ka mistahes muu ala puhul.
Milline spordiala on kõige raskem? Iga inimene on egoist ja kõige raskem on ikka temal
Toidu kõrvale joon suhkurvaba siirupit,Fun Light-i
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>.Suhkruvaba siirup? See on ju ikka huumor, nagu ma aru saan: et tegemist suhkruvaba siirupiga ja ka see, et seda toidu kõrvale jood?
…nujah, kui selle järgi elama hakata, kui palju on igal pool kahjulikke asju sees, siis ilmselt pooli asju ei saakski süüa…- õunu muidugi olen ikka koorinud
“>On neid, kes “teavad hoiduda” keemiast pungil taimsest kraamist ning söövad vorstisaia. Eks see probleem nende poeasjadega enamasti on, kuid kui pole ühel või teisel põhjusel võimalik mahepoes oma ostusid sooritada, siis tuleb leppida alternatiivina tavakaupluses pakutavaga.
Kui võimalik, kasvatada ise või hankida külamehelt-külamemmelt.
Mis puutub siin paljukirutud meditsiinitöötajaid: tean juhtumeid, kui on avastamata jäetud kahepoolne kopsupõletik, mädane põletik sapipõies, lihasööja-bakter. Neid juhtumeid on hulgaliselt veelgi ja igaühel neist on oma lugu, mis kõigi osaliste jaoks paraku kuigi hästi ei ole lõppenud.
Kuid on ka häid lugusid ja kiiduväärt arste-meedikuid.
Edit: kirjaviga.
Mul selline mure, et olen käinud bodypumpis 2 korda nädalas ja ja kuu aega alles. Teen 2-3 korda aeroobset ka lisaks, aga reitele on tulnud 1 cm juurde.Kaal pole tõusnud, ega langenud.Ei tahaks küll eriti, et jalad alla päris pakuks muutuksid.Et lihas all ja pekk peal.Kas peaksin tegema jalgadele ilma raskusteta trenni, et nad enam suuremaks ei muutuks?Aitäh:)
Pisut tõusnud toonus – sportima hakkamise alguses võib seda hilisema ajaga võrreldes rohkem täheldada. Ära “karda”, et su jalad lihase arvelt alatiseks ümbermöötu suurendama jäävad.
Pisut suurem toonus ja pisuke lihaskasv on iseenesest teretulnud; ka siis, kui eesmärgiks kaalu langetada, kuna lihas on see, mis rasva “põletab”. Ja kokkuvõttes on tulemuseks eelduste kohaselt sale ja trimmis keha.
Ja nagu eelpool mainiti, siis toitumine peab olema korras ja vastavalt eesmärkidele seatud.
Tähh, Prussak ja LaurL. , hakkas parem
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
Aga seda, et jura sisse ajaksin, ei juhtu! Sestap ongi kahju, et tüüpilised kaalulangetajatele mõeldud soovitused on a´la “Jäta saiatooted välja, jälgi et ei oleks palju rasvaineid ” jne jne, aga nii pole ma aastaid söönud ja siis tekibki vahest küsimärk, et mida siis ikkagi teha kui need soovitused on nö täidetud..
Hästi-hästi paljud ütlevad, et just peale kella 17-18 söömine on nende salapärase salenemise põhjuseks, samas on mulle ära seletatud loogilisem variant, et keha peab siis kella 17-07-ni näljas olema ja see ei tee head, – järgmine dilemma, uskuda siis õnnelikke salenejaid või tervislikku varianti?
Söön umbes 6 portsjonit toitu päevas- neist tähtsamad hommiku- ja lõunasöök ning teised on siis kergemad söögikorrad, kus söön puuvilja või midagi muud. Põhiliselt söön aedvilju, hommikuks putru/müslit, puuvilju,väherasvast kohupiima/kodujuustu/jogurtit, vahest linnu- või kalaliha ja üldiselt võin öelda, et oma toitumist jägin üsna hoolega.
Apteekides on müügil palju erinevaid asju, mis väidetavalt seovad ja lõhustavad rasvu , kasvatavad samal ajal lihast ja reguleerivad ainevahetust- kui palju neid uskuda ja kas on olemas mingisugust kindlat, tunnustatud toodet, mis kindlasti kogu minu protsessi toetaks?
S.
“>See, et sa oma toitumist hoolega jälgid, ei pruugi tähendada, et sa nö õigeid asju jälgid.
Sinu põgusast kirjeldusest sinu toitumise kohta ja arusaamiste osas õigest toitumisest selgub mitu mõõdalaskmist. Ära pelga rasva, ei ole vaja süüa 6 korda päevas, hommikusöök ei tohiks põhineda süsivesikutel, liigselt keskendud süsivesikutele (ka kiiretele) – energiaallikad rasvade kasuks kallutada. Esmalt toitumine paika. Kõikvõimalikud “imetooted” jäägu hetkel apteeki.
Lühidalt kirjeldatult võiks asi olla nii, et hommikusöök olgu rasvarikas, lõuna samuti, õhtusöök süsivesikuterikkam. Igas eines täisväärtuslikku valku ja nn värsket (aedviljad-juurviljad).
Jõusaalitreening võiks olla õhtus, et peale seda toimuks eelnimetatud päeva süsivesikuterikkaim einekord.
Joo vett piisavalt (janu ei tohi tekkida; ära samas üleliigselt “sisse pressi”).
Head rasvad on nt: kookoses, munas, hapukoores, lihas, kalas, külmpressitud oliiviõlis, avokaados…
Täisväärtuslikud valguallikad: muna, liha (k.a. lind), kala, piimatooted (vali rasvarikas hapukoorega kodujuust nt).
Süsivesikuallikad, mida eelistada: tatart soovitan enam; ka kaerahelbed nt.
Nn värske kraam: kurk, tomat, kaalikas, spinat; heinamaalt metsa alt võid nt korjata seda, mida loodus pakub (naat, võilille leht…
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>) jne. Kui võimalik, eelista kraami, mida on kasvatatud mahetootmise võtteid kasutades.Eeldatavasti tekkis/tekib sul lisaküsimusi – hea oleks. Kirjuta.
Ja veel: kui otsustada sinu antud nr-te põhjal, siis mingit erilist kaalulangust sa tõenäoliselt ei vajagi.
Kui tarbin trennipäevadel 1800kcal ja trennivabadel päevadel 1500kcal tundub, et tarbin endiselt rohkem kui kulutan, sest kaal liigub teosammul… Praegu käin 3* jõutrennis ja 2 *nädalas rasvapõletus stepis, õhtul sõidan 1h keskmises tempos rattaga . Olen maist siiani e. augustini alla võtnud u. 3 kg, kaalun 58-59 kg. Samas on kogu vaev kalorite lugemisel ja toidu jälgimisel oluliselt suurem kui tulemustest näha saaks..Rasvaprotsenti pole mul võimalust mõõta olnud, aga vaevalt et see eriti alanenud on.
Rasv tegelikult ainukesena ongi see, mis minust paksu teeb, sest kaal on mul enam-vähem(mis muidugi ei tähenda, et ma veel alla võtta ei tahaks!) Mis siis täpselt rasva põletamiseks hea oleks? Rohkem aeroobset( jooksu, rattasõitu jms) ja vähem lihast? Mulle endale meeldib jõutrenn tegelikult rohkem kui pikka maad joosta/sõita
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Samas on mul oluliselt lihtsam vähendada toidukoguseid kui suurendada füüsilist aktiivsust, sest olen hommikul kella 7-st kuni õhtul kella 20-ni kooli ja huvitegevustega hõivatud ja niisama joosta ei ole lihtsalt aega.. Oeh, küll oleks tore osta
TopShopist väike toode, kinnitada see kõhule ja paari päeva pärast terasest lihaseid ja rasvavaba keha näha.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Huvitav, kaua minu rasvaprotsendi(40% keskmiselt) kulutamisega aega läheb? Tahaksin seada endale mingi tähtaja nt. et 2010 aasta suvel on minu rasvaprotsent 20%..Küsimusi on nii palju! Loodan, et jõuate nendele vastata
Las su kaal liigub aeglaselt – see on parem variant, kui kiired kaalumuutused. Pea ka silmas, et kaalulangus peab toimuma võimalikult selliselt, et sa nälga ei tunne. Kui vastava dieedi ja füüsilise aktiivsuse enese jaoks paika saad, siis eesmärgi saavutanult saad seda (saavutatut) ka hoida (alatiseks näljutama jääda ei saa; ei soovita ka lühajaliselt). Kalorite lugemine tegelikult ilmvajalik ei ole.
Kui rasvaprotsenti mõõdad, tee seda kellegi oskaja juures, kes kaliibrit kasutab (elektroonilisi “mõõteaparaate”, millel mõõdetav kahe käega kinni peab hoidma, ära usu).
Üleliigne rasv kehal/kehas ongi ainukene asi, mis kellegi paksuks teeb
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Loodame, et see asi sul sundmõtteks ei saa – võimalikult palju alla võtta. Peaksid leidma kindlasti kedagi, kellel sinu suhtes on objektiivne hoiak ja sinu konditsiooni ka vastavalt hindaks. Aeroobse taset tõsta vast pole vaja. 3 korda jõutrenni on OK, kuid kui pikad on treeningud ja millise kvaliteediga, me ei tea. Kirjelda neid lugejatele.
Asi ei pruugi olla ületarbitavas toiduenergias. Pigem selles, mida ja millal sööd. Kirjelda palun ka oma menüüd, et siinolijad vajadusel korrigeerida saaks.
Eesmärgi poole, nagu eelpool ka mainisin, tuleb liikuda aeglaselt. Võib ette tulla ka vahepealseid väikeseid kaalutõuse, kuid ei maksa neist ülemäära ärevusse sattuda.
Kui ise suuri rumalusi ei tee, siis on ka tervis korras ja see on kõige tähtsam.
Keeruline, et mitte ütelda võimatu on sellise pisikese jutujupi alusel otsustada, kui tõsiseltvõetava uurimusega tegemist on.
Kuid kui lähtuda pelgalt kirjutatust, siis tegemist on justkui “ülejala” tehtud tööga, et nö. linnukest kirja saada (koolitöö vms.).
Kuidas asja kommenteerida: kui katseisikud “paastusid” 10 tundi ja seejärel rohkesti rasvarikast toitu sõid, siis pole imekspandav, et vererõhk tõusis. Sarnane efekt, ma usun, tekiks sellisel juhul mistahes toitaine ülekaaluga eine korral. Ja tõepoolest: artiklijupist ei selgunud, mida einekord veel sisaldas.
Kurb on asja juures see, et on neid, kes loevad ja asja nö. must-valgelt (“rasv on rasv”) tõlgendavad.
Tuleb nõustuda, et hea vorm Madonnal – olgu millise vanuse kohta tahes. Ilmselt tegu tõesti ka assisteerivate preparaatidega, mis muidugi ei vähenda antud juhul asja väärtust kuigivõrd.
10 a pärast käsimüügis: mõnes liberaalsema ravimipoliitikaga riigis vast võib see isegi nii olla, kuid selles osas küllaltki konservatiivsed riigid, nagu ka Eesti, selleni vast tõesti nii kiiresti ei jõua. Taolisi preparaate käsimüüki paiskamist heaks ei kiida – nagu Bonsuna mainitud alkoholiga, võivad tarbijad ka “medikamentidega” liialdada. Samuti jõuaksid hõlpsamini need trennimeeste/trenninaisteni, kellel need (veel) õigustatud ei ole ei treenitusastme ega vanust silmas pidades.
Usun, et alustama peaks nö õigest otsast: arstidest, kes tegelikul vajadusel vastavaid arstimeid välja kirjutaks, mitte paneks rutakalt diagnoosi, milleks on “vanadus”. Kuid nn meditsiinikultuur vast sinnani veel niipea (enamikes piirkondades) ei jõua)
Samas see ei ole esmase tähtsusega loomulikult: alustama peaks ikka elementaarsemast, milleks on tervislikud/tervislikumad eluviisid nii palju, kuivõrd seda kellegi elu, töö ja rahakott võimaldavad. Seega õpetamine (juba koolis), mis on õige ja kvaliteetne toit, piisav puhkus ja päevarežiim, vajalik kehaline aktiivsus (mitte liialt ja mitte liialt vähe).
Mul kohe nii kahju vaadata kuidas jõusaalis inimesed lürbivad seda Fat Burnerit endale sisse, reklaami ohvriks langenud inimesed” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>. Ise joon kah seda praegu, aga sellepärast, et Maximas saab odavamalt seda ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Väga huvitav: osta midagi, kuna seda saab odavalt, kuigi ostja asja mõjusse-vajadusse ei usu.
Mis puutub antud toote reklaami ja selle kontseptsiooni tervikuna, siis on sellel head eeldused, jõudmaks märkimisväärsele kohale maailma poeriiulitel. Seda tähelepanekut ei ole muidugi mina üksi teinud.
Arnoldil olid tänapäeva mõistes klassiku reied oma pikkuse kohta. See aeg ei olnud peale Platzi jalamehi eriti olla, praegu on juba amtööridel sellised pakud kohati et anna olla.Huvitav, millest see tingitud võis olla?
Arvan, et kuivõrd ülakehad näitasid head arengut jalgadest varem, siis ei saa vast muud põhjust olla, kui treeningmetoodika. Geenid jätaksin hetkel välja, kuna tänapäeva paralleeliks tuues võib arvata, et tol’ ajal ei mänginud need vaatluse all olevas “fenomenis” peamist rolli.
Tänapäeval on tagasihoidliku jalgade arengu põhjuseks pärilikkusest tulenevad asjaolud ilmselt sagedasem nähe, kuna hindamiskriteeriumid kulturismis on muutunud. Ja kindlasti on kriteeriumid muutunud vastavalt kulturistide arengule. Vast on võimatu ütelda, kumb kumma tegelikult tingis.
Kui “kirvega lüüa” (tegureid oli siis ja ka praegu teisigi), kas põhjus võiks kirjutatus olla?
