püss
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Kasu peaks ikka sama olema, kehas lammutatakse valk niikuinii aminohapeteks, mida siis kasutatakse vastavalt vajadusele.
siin võib palju varjante olla. võimalik et mõne lihaslõdvestuse eest vastutava mineraali puudus, mina iskiklikult prooviks magneesiumi lisaks süüa.
Muidugi abi oleks ka sellest, kui juhtrauda hoida erinevat pingetega, st. et töö oleks pulseerviv ja vehlduv. See on täitsa loogiline, et ühtlase staatilise pinge korral käsivarre lihastes need kisuvad krampi ja lähvad paiste:P
peab õppima töö tegemise ajal lõdvestuma
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>ise tegelen veespordiga ja olen ka sõudjaid trennis jälginud. Siiski ergomeetris loeb mass aga seda lühematel distantsidel traditsioonilises 2000m distantsis mängivad rohkem rolli ka südameveresoonkonna võimekus ja seal on probleem ka hapnikutarbimises, kuna iga kilo tahab ju osa hapnikust saada. tähele olen pannud, et distantsi alguses on võimsamad suurema kaaluga isikud lõpuosas tuleb aga vajumine. Muidugi siis on teistmoodi, kui ongi tegu võistlevate vastupidavus ala sportlastega. Siiski võin kindlalt väita, et sprindidistantsidel 100-max 500 m tuleb kasuks igasugune mass. Kuid ainult ergomeetris, veepeal vastupidi.
Tegelt on nii, et ergomeetril on massist kasu, kuna hakkab toimima selline füüsikanähtus nagu innerts, nii et massist, igasugusest massist on ergomeetril kasu. Samas veelpeal pole see mass sugugi nii kasuks, sest kogu seda massi peab kaasa vedama ja tööd tegema selleks. Kes natuke sõudmisega kursis, siis on nii, et need kes on maailma tipus ergomeetril need veepeal kehvemad ja vastupidi. Nii, et ergomeetril on kasuks
Kurat, mehed, ärge mängige tervisega
äkki sellest, et energiajoogid sisaldavad koffeiini ja tauriini, mis on ergutava toimega, paljud ergutava toimega preparaadid tõstavad aga ka kehatemperatuuri
Kui on siis pane mingid soojendavat geeli peale, siis peaks olema harjutuse tegemise ajal parem tunne, aga ega see eriti ravima ei peaks. Ultragel peaks valu kaa ära võtma, sest see sisaldab valuvaigisteid
Jõusaal nagu kõrvalt, rohkem aerutamine, talvel aga aeroobse põhja ladumiseks ka suusatamine, jooks ja ujumine. Vahel ka korvpall.
Erinevatel spordialadel on erinevad treeningmeetodid, kõik ei peagi endale hirmsad lihased selga kasvatama ju
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>paljudel spordialadel on hoopis tähtis jõuvastupidavus.
on mehed kes suruvad 130 kilo aga palju nad jõuavad suruda poolega oma keharaskusest, enamik jõuvastupidavus alade tegijatest jõuvad ikka poolega oma kehakaalust suruda üle saja korra ja see on minuarust juba näitaja.
Kõik ei ole kulturistid
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> ja kui mehed on oma alal tegijad, siis ma ei näe mingit põhjust nede kallal ilkuda ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Vaata kulla Marek, asi nii et kui tahad mingi jõudu ja lihasmassi kasvatada siis pole mõtet, aga aerutamise seisukohalt peaks suht kasulik olema
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>põhimõtteliselt on nii, et treeningute pikkused ja intensiivsused peavad olema kõikuvad. Kui teed graafiku siis peaks see välja nägema nagu parabool.
tehakse selliseid makrotsükkleid, et viia tippvormi või milleksi valmistudes, aga kasulik on see jagada omakorda väiksemateks mikrotsükliteks, kus üks päev kergem teine raskem, kolmas veel raskem ja siis jälle kergem.
saab varieerida igat moodi.
peaasi et poleks monotoonne, sest keha harjub ära ja soovitud effekt ei pruugi tulla
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
