purgipingviin
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Selline küssa, et kas rase võib käia bodypumbis, kui jah, siis mis raseduskuuni?
Selle küsimuse peaks eelkõige esitama oma arstile, seletades talle eelnevalt ära ka trenni iseloomu.
Inimesed on erinevad ning seetõttu ei saagi öelda kõigile jah või ei.
Treeningul tuleks kindlasti korrigeerida raskusi (alla suunas siis).
Kuid veelkord, enne trenni minekut kindlasti arsti juurde!
Tänud kõigile oma arvamuste avaldamise eest minu arvamusele. Rohkem siin teemas oma kommentaare ei jaga
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Niiet poks polegi sport? Vaid lihtsalt suur grupp inimesi maailmas, kes on täis negatiivsust ja elavad seda ringis välja, sest tegelikult nad on väärtusetud mehed?Kui tullakse välja selliste väidetega, siis näitab see lihtsalt inimese enda madalalaubalisust.
Saan aru, et sa oled kinni oma rühmatreeningutes, sest need annavad sulle hea enesetunde ja mis kõik veel. Kuid see ei tähenda, et need treeningud oleks parim viis ennast välja elada ja vormis püsida.
Poks- vaimselt ikka väga raske ala ja füüsiliselt veel raskem. Mina ei ole käinud ei Bodycombatis ega Bodypumpis, sellepärast ma ei tule neid siia ka kiitma või maha tegema, niiet veidike rohkem mõistlikku suhtumist
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>I’m out
Minu poolt toodud väide oli tingitud eelkõige kodaniku keelekasutusest “Mehine on sport siis, kui sa saad kellegi ikka õlaga ära lükata või rusikaga makku tõmmata”.
Vaevalt poksis, mis on loomulikult mehine ja sport, keegi selle mõttega ringi läheb, et noh, saaks ometi täna kellegile ikka rusikaga makku tõmmata.
Minu jaoks on rühmatreeningud parim viis ennast vormis hoidmiseks ja sellepärast ma püüangi siin seda lahti seletada, miks!
Ok, millest alustada” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
Lisaks on rühmatreeningutes suur osa koordinatsioonil ja rütmitunnetusel, mida paljudele meestele vist väga antud pole
või vähemalt ei soovi nad seda välja näidata
Minu arust on vaja väga head kordinatsiooni, et lüüa näiteks mingi turn kick jalaga vastasele näkku vms
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>… Jalgpallis ja korvpallis käib ka asi omas rütmis.Ei, see on koht kuhu minnakse tulvil positiivseid emotsioone ja tahtmist teha midagi, mis annab sulle veelgi enam uut ja positiivset energiat ning tahtmist taas tagasi tulla.
No siinkohal rõhutan, et räägin küll enda eest, aga.. Ma ei tea ühtegi mehist meest, kes ennast niimoodi väljendaks. Sorri, aga sa võid olla kas mehine mees, või sa võid käia steppaeroobikas ja rääkida mingisugusest maagilisest positiivsest emotsioonist, aga kahte korraga ei saa
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ühesõnaga, mina võtaks kogu su jutu kokku
Näedsiis, said ometi tuju heaks. Mul on alati ka endal hea meel kui suudan teiste tuju tõsta.
Olen nõus 100%” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
Mehine on sport siis, kui sa saad kellegi ikka õlaga ära lükata või rusikaga makku tõmmata… Bodycombat on minu arust sama mehine kui lauatennis.
Kindlasti ei näita taolised tegevused spordi mehisust, peksmine pole tegelikult üldse sport, vaid sellega tegelevad inimesed, kes on täis negatiivsust või kellel on tugevad alaväärsuskompleksid ning läbi selle peksmise püüavad siis tõestada teistele, et nad on midagi väärt, kahjuks aga sellise tegevusega oma väärtust juba ei tõsta.
BodyCombat-is tõuseb pulss kiiresti maksimumini, kas mehed ei suuda sellega toime tulla? Kusjuures siit tuleb välja selle treeningu väike kasutegur, kuna see toimub
peamiselt anaeroobses tsoonis, mis pole aga kasulik ei kaalu langetamise ega vastupidavuse suurendamise seisukohalt. Kuid kindlasti on trennil oma emotsionaalne
iseärasus, mille saamiseks sinna üldse minnakse.
Siin siis ka minu mõned eelarvamused.” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
Ma väga kahtlen kas teistele rühmatreeningus osalejatele meeldiks see, kui ma koguaeg vahele segan ja küsimusi esitan.
See jälle teeb minul olemise ebamugavaks ja tekitab tunde nagu ma segaks teisi. Kuna nemad on tulnud sinna asja tegema, mitte seda vaatama kuidas ühte amatööri õpetatakse.
Teiseks kahtlen, et treeneril seda aega on mida mulle pärast trenni pühendada.
Lihtsalt mõned mõtted
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Loomulikult ei meeldi see teistele kui sa kogu aeg vahele segad. Aga sulle teadmiseks, et tavaliselt ütleb iga treener trenni lõpus JUBA ISE,
et kellel küsimusi, see tulgu ja küsigu, aitan meelsasti. Ja samuti ka trenni eel (näiteks BodyPump), näitab treener ette tehnika ja palub siis uuel tulijal
korrata seda, et kohe näha kas inimene saab tehnikale pihta või mitte, vajadusel siis parandab seda kohe.
P.S. Üha enam ja enam tundub mulle siit postitusi lugedes, et räägitakse põhjustest, miks ei saa minna rühmatreeningusse.
Võtke trenni minemise aluseks näiteks majanduses laialdast kasutust leidev SWOT-analüüs ja hinnake selle põhjal ära,
kas teil on üldse mõtet rühmatreeningute poole vaadata. Kas häid külgi ja lisavõimalusi on rohkem kui nõrku külgi ja ohte?
Tegelge elus sellega, mis teid õnnelikuks teeb, miks raisata aega rääkimisele asjadest, mis teid õnnelikuks ei tee?
Martin
Miks mina ei ole kordagi rühmatreeningus käinud? Sest mul on sellised eelarvamused:1) Treener ei tegele minuga personaalselt, mis tähendab, et minu harjutuse sooritamise tehnika on suure tõenäosusega alla igasugust arvestust.
2) Minu kui juba 10 aastat jõusaalis käinu jaoks täiesti tundmatud liigutused ja kombinatsioonid mida tundub olevat võimatu lennult selgeks õppida. See tähendab aga, et esimesed tunnid koperdan teistel jalus ja ei saa trennist oodatud füüsilist koormust. Kogu energia läheb püüdesse paaniliselt aru saada, mida ja kuidas nüüd teha tuleb. See tähendab seda, et ei saa oma aju välja lülitada ja lihtsalt trenni teha.
3) Peaaegu võimatu on orienteeruda erinevate rühmatreeningute stiilides. “Kirjeldused” on samaliigilistel trennidel täpselt samad. Näiteks, mis sisuline vahe on jooga, pilatese ja body balance treeningmetoodikas? “Värskendab keha ja vaimu”-stiilis kirjeldus ei aita mind kuidagi edasi. Ehk et ma ei suuda leida enda vajadustele vastavat rühmatrenni. Kui ma lähen esimest korda elus rühmatrenni, siis ma väga tahan, et see trenn oleks asja ette ja et ma ei pettuks selles. Vastasel juhul jääb see ka minu viimaseks korraks midagi sellist ette võtta.
Olen ise otsustanud, et vajaksin vähemalt korra nädalas korralikku venitustrenni, kus suurt rõhku oleks pööratud korrektsele hingamisele. Samas tahan, et vaim ja närvid kogu selle ürituse käigus puhkaksid. Ja ülaltoodud põhjustel ei ole ma sellega paraku veel alustanud.
Tundub, et paljuski on siin tegemist eelarvamusega, seega lisaksin omad kommentaarid:
1) Kas sa oled kunagi käinud rühmatreeningus ja selle ajal või järgselt treenerilt oma tehnika kohta nõu küsinud?
Isiklikult tegin seda alguses kogu aeg, kuna tahtsin, et harjutuste sooritamisel oleks mõju maksimaalne ja vigastuste võimalus miinimumini viidud.
2) Algus on alati raske, kuid minnes trenni, paiguta ennast saalis nii, et näeksid hästi treenerit ja tema sind (et vajaduse korral parandada), samas päris esimesse ritta pole
ka alguses mõtet minna, kuna olles teistes ridades saad sa esimestes ridades olijatelt kiiresti õppida, kui sulle alguses treeneri peegelpildis tegemine arusaamatuks jääb.
Asjad ei peagi lennult selgeks saama, natuke on vaja ka tööd teha selle nimel
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>3) Rühmatreeningute stiilidest hea ülevaate saamiseks on samuti olemas konkreetse rühmatreeningu treenerid, kes kindlasti sulle hea meelega
seletavad ühe või teise trenni erinevusi ja aitavad leida just sinule sobiva rühmatreeningu.
Heaks abiliseks on ka Google, kus infot rühmatreenningute stiilide kohta rohkem kui küll.
Jäta alatiseks meelde, et kui sa lähed rühmatrenni juba mõttes võimalusega, et pettud selles, siis jäta parem minemata.
Kui aga tahad saada osaliseks absoluutselt erakordsele emotsionaalsele laengule, siis valmistu selleks
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>P.S. Venitustrenn ja hingamine käivad käsikäes, see on ju samamoodi nagu jõusaalis raskuste tõstmisel, ikka ju hingad pingutusmomendil välja.
Läbi korraliku ja süsteemse hingamise muutub venitustreening seda enam tõhusamaks ning saadki selle, mida soovinud oled.
Vaimse tasakaalus saavutamise võimalikkuses pole mingit küsimust, peale korralikku venitustreeningut oled kui uuesti sündinud
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Edu!
Martin
Nagu näha on arutelu päris elavaks siin kujunenud. Mis seal ikka, ülten siis ka paar sõna sekka,
kuna olen (nagu ma aru saan) siis see “mittemacholik” mees, kes käib rühmatreeningutes kus kõik teised osalejad on naised.
Miks ei käi mehed rühmatreeningutes, lihtne, nad tahavad endale suuri lihaseid, mis eeskätt on kiiresti saavutatavad
maksimaaljõu treenimisel jõusaalis. Rühmatreeningud on aga enamuselt intensiivsed vastupidavustreeningud,
kus kindasti suurt tähelepanu lihaste ristlõike suurendamisele ei pöörata.
Lisaks on rühmatreeningutes suur osa koordinatsioonil ja rütmitunnetusel, mida paljudele meestele vist väga antud pole
või vähemalt ei soovi nad seda välja näidata. Ja ega siis ometi ei saa minna proovima ja ennast lolliks tegema,
seda enam, et sinuga on saalis samaaegselt 20-30 naist. NEVER! Minu arvates on aga asjad niiviisi, et kes tahab see suudab.
Korduvalt olen kuulnud riietusruumis jutte stiilis a la “ah need rühmatreeningud on mingid mõttetud naistekad”. Aga ole siis mees
ja näita välja, et suudad “selles mõttetus naistekas” hakkama saada. Võta näpust, pole see midagi nii kerge kui arvatakse.
Üks korralik Stepi-treening suudab nii mõnigi mehe nii läbi võtta, et ta poole pealt täiesti omas tempos “uusi kombinatsioone” tegema hakkab.
Võtke lahti YouTube ja vaadake rühmatreeninguid mujal maailmas, seal on enamus mehi, kuna nad teavad, et rühmatreeningud on
efektiivsed ja mitmekesised ning võimaldavad arendada põhimõtteliselt kõiki kehalisi võimeid (kiirus, osavus, jõud, vastupidavus ja painduvus).
Miks mitte öelda oma lihastele aitäh BodyBalance-i, Yoga, Pilatese või Stretchingu näol. Ma ei usu, et on palju mehi, kes viitsiksid jõusaali
treeningu järgselt veel tund aega seal oma lihaseid venitada läbimõeldult ja süsteemselt. Just eelpool mainitud rühmatreeningud annavad selleks hea võimaluse.
Lõpetuseks aga peamine! Rühmatreeningusse pole mõtet tulla suhtumisega “no mis ta siis on, olgu olgu, proovin siis ära, niikuinii pole midagi erilist, no vähemalt on kenad naised”
Ei, see on koht kuhu minnakse tulvil positiivseid emotsioone ja tahtmist teha midagi, mis annab sulle veelgi enam uut ja positiivset energiat ning tahtmist taas tagasi tulla.
Tegelikult oli mõtteid veel omajagu, kuid päris kirjandit ei oleks ka vist paslik kirjutama hakata, loodetavasti sai mu vaatenurk vähemalt Teile selgeks.
Martin
