pumper
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Keegi nagu oskab öelda, et mis tulu sellest kasutajale tõuseb?
Suitsetamisest või siis e-suitsetamisest?
Pulss on personaalne nähtus. Mõne inimese süda lööbki kiiremini. Meenub telest vaadatud Vuelta etapp, kus mehed sõitsid lõpus u 95% pulsiga. Enamasti oli see meestel 180-190 vahel ja mõnel nooremal 220 kandis.
Püsti ja pikali pulsid ongi erinevad. Tõsisportlased jälgivad pulssi esimese asjana hommikul. Tavalisest kõrgem pulss viitab, et organism ei ole veel piisavalt taastunud ja selle teadmise abil on võimalik kestvusalade sportlastel vältida ületreeningut. Hommikust pulssi mõõdetakse tavaliselt just püsti tõusmata peale ärkamist. Meie suusakoondislastel on see 40 kandis. Nemad mõõdavad seda ka peale esimest püsti tõusmist ja siis on see kõrgem – oli vist üle viiekümne juba. nii et kokkuvõttes – pulss sõltub kehaasendist.
Loomulikult ka sooritatavast harjutusest. Peakohale tõstetud käed “õlaloo” ajal nõuavad ju südamelt, et see verd veel kõrgemale pumpaks. Selles pole midagi ebaharilikku.
Kui siiski on hirm, et midagi on valesti. Siis võiks koormustesti kuskil lasta endale teha. Noorematel peaks vist isegi osa sellest haigekassa katma? Ennevanasti ei pidanud ise õnneks maksma. Nüüd vanemas eas olen teenuse kvaliteedile rohkem rõhku pööranud ja Vomaxis käinud uuringutel.
Lisan siia ühe hiljutise varahommikuse BP pulsigraafiku oma kellast.
Kreatiin ei ole mingi imeaine – me saame seda tavaliselt igapäevasest toidust.
Kreatiiniga koos ei ole mõtet tarbida kofeiini suurtes kogustes – vähendab kreatiini toimet.
Kaalulangust kõrvaltoimetes välja toodud ei ole. http://www.derma.ee/articles.php?id=29
Võimalik, et mingi teine põhjus. (Pere)arsti juurde soovitaks ikka murega minna.
Jõusaali külastamine ei ole trenn ja see,mida teema-algataja jõusaalis teeb on paremal juhul virgutusvõimlemine.Või milleks nimetad sina paari suvalise harjutuse sooritamist suvalises järjekorras?!
Ja loomulikult on 3×30 biitsepsit virgutusvõimlemine,mis siis veel,
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Heal juhul jõuvastupidavusele suunatud treening. Siin küll vist millegi muu pähe tehtud…
Viskasin gluteeni sisaldavad teraviljatooted menüüst välja. Kas mulle sobib ja kas on uudne ja edasiviiv? whoaa…
Mis seal ikka. Inimliha keemiline koostis peaks ju kõige paremini sobima inimesele, kui moraal kõrvale jätta ja lähtuda mingist tunneteta loogikast.
Avastasin pilte sirvides ka mõne uue, kuid samas tuttava näo.Mees nimega Mohammad Bannout – Liibüast
See mees võistles minuga ühes kategoorias 2007 a MM -l ja lõpetas kas 4 või 5 kohaga – 90 kg kategoorias. Siis juba tundus, et see mees kartula sousti peal kasvanud ei ole, oli nagu tükkidest kokku pandud (eriti haiged olid sääred, need olid lihtsalt nagu tükk liha ilma mingi separatsioonita), paistab, et mees on aasta jooksul veelgi kosunud. Kuna proffides kontrolli ei ole ega tule, siis on reeglid kõigi jaoks ühesugused – kuid amatööriddes ei tahaks küll selliste meestega rinda pista.
Saavutas esimese turniiri kohta kõrge 7 koha ca 40 osavõtja kohta.
Kui sääre asemel mingi separatsioonita objekt, siis kas see üldse ainete abiga võimalik? Ma võin kõvasti puusse panna, nii et teadjamad võivad selgitada: sinna midagi sisse süstitud või opereeritud? Synthol? Silikoon?
Lihased kaaluvad rohkem, kui rasv!No tõepoolest. Aga 2 nädalaga 2kg!!! Nii et loll jutt suhu tagasi.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Vägagi võimalik, et organismis rohkem vedelikku.
Teine variant: liiga järsu treeningkoormuse tõusu tõttu sama toitumise juures energiadefitsiit ootamatult suur ja selle tõttu ainevahetus aeglasem. Organism võib sedasi üritada kõike kinni hoida. Vedeliku tasakaalu teema ilmselt ikka tõenäosem.
Endal olnud hüppeliigeste vigastusi hulgim. Lõpuks oli 4,5 a tagasi ka operatsioon. Peale seda olen suutnud suuremaid jamasid vältida.
Kui vähegi võimalik, siis taastusravi: harjutused spetsiaalselt hüppeliigesele/labajalale sidemete ning lihaste tugevdamiseks ja tasakaalu arendamiseks. Aga nii, et valus ei ole. Tugisidet tuleb kindlasti kanda. Eriti võistluslikke spordialasid harrastades (pallimängud, jooks maastikul, võitluskunstid…)
Naljaks et alateema nimi on küsi SPETSIALISTILT. Alati on aga mingid pool muidu teadjad vennad kohal” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Jumala õige märkus. Tegelikult küsimus ka veidi selles, kuhu üldse värske portaalikasutaja oma postitused teeb. Laksti kohe spetsialistidelt küsimise alla? Algajate foorum on selleks. Kusjuures näiteks endal ei ole mul naljalt sellist küsimust, mida tihkaks tõelistelt spetsialistidelt küsida. Ja ega iga kord ei ole endas piisavalt kindel, et nõu anda spetsialistide nimel, aga paistab, et “4 postitusega vendadel” pole selliseid muresid. Läbu ees ja läbu taga – sisu ei kannata tihtipeale kriitikat.
Hea kraam.
Vanasti kasutati kõhust usside välja peletamiseks.
See poes müüdav Hiina stuff on vähe kahtlane. Aga oma aianurgas si*ahunniku otsas kasvanud isendite seemned on parimad
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Sisaldavad rohkel L-trüptofaani – st aitab tuju hea hoida. Samuti pidid aitama ateroskleroosi vastu. Mineraalaineid on seal ka mõnusasti ja rasvad peaks ka olema head.
Rohkelt puuvilju ja vähene liigutamine kombinatsioonis võivad põhjustada kehakaalu tõusu rasva arvelt.
Kui organismi glükogeenivarud on täis, siis puuviljades ja puuviljamahlades sisalduv fruktoos (puuviljasuhkur) töödeldakse organismi poolt triglütseriidideks ja need ladestuvad rasvkoes ning põhjustavad terviseprobleeme (nt ateroskleroos).
800-900 grammi õunu annab juba 50g fruktoosi, mis on ülemiseks soovitatavaks päevaseks fruktoosi tarbimise koguseks.
Tavaline suhkur koosneb muide 50% glükoosist ja 50% fruktoosist.
