poweroravake
Forum Replies Created
-
AutorPostitused
-
poweroravake
MemberMis sa ikka neid lisandeid sööd. Vaheta parem kepikõnd millegi vähe intensiivsema vastu, kui vorm (st liigsed, kaal) vähegi lubab. Proovi kavasse võtta jõusaal.
poweroravake
MemberEks tuleb aeg, mil klubid hakkavad rohkem keskenduma oma kokkuaetud klientide klubis hoidmisele. Huvitav, kui täpset statistikat klubid peavad liitujate ja lahkujate suhtarvu kohta. Ilmselt on liitujate arv siiski ülekaalus veel. Meie klubi parkimisplats on iga jaanuari alguses kohe märgatavalt rohkem täis, uusaasta lubadused:)
poweroravake
MemberPõhjuse peaks püüdma välja selgitada. Või on arstid selle välja selgitanud? Enne ei saa tegelikult midagi soovitada. Valu äravõtmine, valu ignoreerimine ilma põhjuse endaga tegelemata ei ole lahendus. Püüa leida arst, kes aitaks.
poweroravake
MemberOn olemas nt Lasnamäe kergejõustikuhall http://www.tsh.ee/est/817/.
poweroravake
MemberSuur trennikoormus teeb külmetushaigustele vastuvõtlikumaks. Viirused, millest muidu organismi immuunsüsteem jagu saab, on aga koormatud (ka rohke trenniga koormatud) organismile liiga rasked vastased. Tulemuseks ongi järjekordne mõttetu külmetushaigus. Optimaalse nö organismi jaoks mugavuskoormusega liikudes-trennid tehes on võimalik olla üldse külmetushaigustest aastate kaupa vaba. Eks see piir on individuaalne, mis hetkest on trenni koormus selline, et organism murdub viiruste tõttu kergemalt. Lisaks mõjutavad kõike ka toit, muu elu, stress ja sellised faktorid.
Nagu eelnevalt kirjutati on põletikukolle organismis (nt probleemsed mandlid) ka võimalik sagedaste külmetushaiguste põdemise põhjus. Põletik ju nõrgestab organismi ja osa vabast ressursist võitleb piltlikult öeldes selle põletikukoldega.
Aga suvine karastamine on asjakohane ettepanek.
Pärast haigust trenni minnes ei tohi ka kindlasti jätkata sealt, kust enne haigust pooleli jäi. Kirjandus ja kogenud praktikud kinnitavad, et kergem treeninguperiood peab kestma vähemalt sama kaua, kui kestsid haigusnähud. Ok, tunnistan, et olen ise ka aeg-ajalt selle reegli vastu eksinud, aga jutt on neil jumala õige.
poweroravake
MemberKõigepealt proovi erinevaid asju. On palju häid variante, kuid kindlasti meeldib igaühele neist erinev. Alati proovi uut paar korda, sest esimene kord ei näita alati ära asja õiget nägu. Mis meeldis ja sobis rohkem, siis need võta endale kavasse. Loomulikult võid teha nädalas erinevaid asju. Aga püüa vähemalt kaks aeroobset nädalasse ära mahutada, siis on sellest rohkem tolku.
Sisetingimustes saada valida sõudeergomeetrit, veloergomeetri, jooksulindi ja rühmatrennide vahel. Sõudeergomeeter on minu meelest ülihea lühemaks aeroobseks (kõva pink väsitab pikema puhul:)), olen seda ise kasutanud umbes 10 aastat ja alaseljavalu põhjustanud pole (muidu alaselg tundlikum selline). Veloergomeetrid on minu meelest natuke jamad, selle asemel proovi parem spinningu rühmatrenni. Spinningurattad on sõiduasendi mõttes kordades etemad kui saali veloergomeetrid. Pealegi spinnitrenn on fun. Jooksulint on ka ok (väljasjooksmisega seda võrrelda ei saa, sest lindil joostes on jooksudünaamika liikuvast lindist tingitult päris-jooksuga võrreldes erinev, aga lindil on vähemalt lumiste/libedate ilmade ajal võimalik jalga nö soojana hoida). Ellips on üks jama, aga see on minu personaalne arvamus ja ei oska teaduslikumalt seda lahata. Siis on veel erinevad rühmatrenni nagu BodyJam, BodyCombat, aga nendega peaksid ise proovima, mis meeldib ja mis mitte. Basseinis ujumine: väga hea aeroobne trenn.
Väljas on aeroobsetest nt valida jooksu, rattasõidu, suusatamise vahel. Praeguse ilmaga sobib siis suusatamine mõnes Eesti kohas ja jooks teises:)
Pulsomeeter-kell on hea asi, aga parajalt kallis. Mind palju aidanud, aga see pole alustamiseks hädavajalik. Selle saad hiljem osta, kui selge, et treenid püsivalt ja regulaarselt.
poweroravake
MemberHetkel on mul kestvusaladega seotud väikesed eesmärgid ja trennid, mistõttu süsivesikute hulk ehk minu menüüs suurem kui teistel vastajatel. Eeskujuks ei sea, aga lugemiseks/võrdlemiseks kirja võin üldjoontes panna.
07:00 hommikusöök: paar viilu röstitud terasaia/leiba või näkileiba või/juustu/tomatiga või meega; teraviljahelbed/müsli piimaga või klaas jogurtit või paar kohukest või tops kohupiima; kiivi või banaan; kaks tassi kohvi koorega
12:00 lõuna: praad (riis või kartul või makaronid koos mingi lihaasjaga+kodujuust +erinevat värsket salatit)+mahl või keefir+leib võiga
15:00 kohvipaus: kohv koorega+midagi magusat või õun/banaan
17:00 enne trenni: paar näkileiba või ja juustuga või banaan/õun/kiivi või jogurt või nende kombinatsioon
20:00 õhtusöök: õhtuti erinevalt, kas praad (riis või kartul või makaronid koos mingi lihaasjaga+kodujuust +värsket salatit) või puder koos võileibade ja rohelisega või paar taldrikutäit suppi võileibadega + tee või keefir või piim sõltuvalt toidust
22:00 unesnäkk: tee+kohuke või midagi magusat, õun/kiivi
Vett joon söögikordade vahele ja trennis. Trennipäeval üle liitri. Eelistan lihatoitudest neid alati, kus köögivilja sees. Söön nii kana-, sea-, kui veiseliha. Kala ka. Toidulisandeid ei söö ja multivitamiini võtmise jätsin ka maha. Hakkasin mõnda aega tagasi idusid sööma, mis on päris maitsvad. Paar lusikatäit mett ka iga päev. Küüslauku ja sibulat ei põlga. Kohvi joon liiga palju. Putru söön hommiku asemel tavaliselt õhtul, sest mulle lihtsalt meeldib nii:)
poweroravake
MemberVõid vaadata viimast “Tervisplussi”. Seal oli terve artikkel spagaadi harjutamisest.
poweroravake
MemberMina olen küll väga maias vaatamata sellele, et toitun korralikult ja muidu tervislikult. Iga päev söön ikka mitu korda magusat (kohukesed, šokolaad, batoonikesed, küpsised, koogid või šokolaadisefiir). Tean, et söön magusat natuke rohkem kui vaja, aga ilma ka ei saa. Samas suhkrut kohvi-teega üldse ei kasuta. Lihtsalt lepin selle väikse pahega ja kõik. Vaimse töö tegemine pidi ka tekitama vajaduse magusa järele: selle väite teaduslikkust ei tea täpselt hinnata, aga praktikas on mul see nii küll, et pingelise tööga kaasneb suurem magusa isu.
poweroravake
MemberEga selline valu normaalne ei ole. Äkki oled üle pingutanud millegagi. Mul on nii olnud, et trennijärgselt on sealt sääreluu juurest valus ja päev hiljem valu taandub. Mul oli põhjuseks põrutus, mis tulenes valest tehnikast ja halbadest jalanõudest. Võtsin teised jalanõud, korrigeerisin tehnikat ning järgmisel korral valu ei tekkinud. Kui aga sul see valu püsib ja ei möödu päeva või paariga, siis tasuks arstile näidata.
poweroravake
MemberEga see laiemaks-suuremaks nii kergesti ei käi. Väga palju vaeva peaksid nägema. Aga kui tahad lihtsalt olla tervislikus vormis ja igasuguste asjade tegemise jaoks piisavalt tugev, siis kergemad raskused, pikemad seeriad on hea. Nii treenid lihasvastupidavust ja saad kenade piirjoontega keha.
Aga vaata, et ei võta liiga kergeid raskuseid. Seeria lõpus peab ikka hakkama lihas kirvendama ja jaks ka otsa saama.
Kindlasti tee ka venitusharjutusi. Minule endale meeldib iga harjutuse lõpus või isegi iga seeria vahepeal teha venitusi. Paljude jaoks ei ole see variant vastuvõetav. Kui aga trenni põhieesmärk on tervis ja lihasvastupidavus, siis on harjutuste või isegi seeriate vahepealsed venitusharjutused omal kohal.
poweroravake
MemberJõusaal pigem taustaks kõigele muule ja toetamaks kõike muud. Kõik muu sisaldab surfi, BodyJami, joogat, ratast ja spinni, jooksu, ujumist, talvel ka suuska (murdmaa ja mägi).
poweroravake
MemberAinult 15-20 minutit trenažööril ei ole piisav, aga alustuseks siiski parem kui mitte midagi. Peaksid hakkama siiski regulaarselt trenni tegema: nt 10-15 min trenazööri soojenduseks + jõusaalis harjutused + venitused. Proovi väljas rohkem jala käia, jäta lühemate otsade korral auto koju. Lisaks peaksid korralikult sööma. Tõesti, siis foorumis ja veebilehel on miljon seletust, mida võiksid uurida.
poweroravake
MemberEi ole võimalik lihtsalt sinu trenniajakava baasil öelda, kas on ületreening. Ületreeningust saad tegelikult ise kohe aru, kui jälgid oma keha mõistusega. Minul annab ületreening kohe tunda sellega, et puhkepulss on kiirem, olla on loid, trennis on jõudlus väiksem kui tavaliselt, võib tekkida mingi mõttetu kerge külmetushaigus. Kui tunned ise ennast selle ajakava juures hästi, siis ei tohiks probleemi olla
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>.Jõusaalis 2h trenn liiga pikk küll ei ole. Pigem on jälle nii, et kui sulle sobib ja ka trenni lõpu poole tehnika/jõud on korras, siis ok. Eeldan muidugi, et selle 2h sees on ka soojendus ja hulk toredaid venitusi
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>detsember 11, 2008 at 9:13 e.l. in reply to: Räägime müütidest…naised ja kulturism…naised ja raskuste tõstmine… #174543poweroravake
MemberArtikliga täiesti nõus. Kui kehalise tegevuse eesmärgiks on hea vormi (loe: väljanägemine+üldine igapäevane hea ja tervislik olek) saamine või hea vormi hoidmine, siis jõusaal on PARIM trenn üldse. Vaieldamatult asendamatu, minu meelest. Koos muidugi aeroobse soojenduse (mõõdukalt intensiivne sõudeergomeetril sõudmine või jooks 10-15 min, mitte à la tundide kaupa ellipsil või 0-kaldega lindil ajaraiskamine) ja venitustega.
Aga ürita sa rääkida teistel naistele seda, et tee jõusaali, siis kuuleb vastu ikka selliseid teooriaid (ka muidu mõistusega inimestelt), et ainult vaata ja imesta. No jah, ega rääkida jõuab ka ainult teatud piirini. Siis tavaliselt tuleb lihtsalt tõdeda: well, your loss, not mine.
-
AutorPostitused