Pori
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Küsimusele, et miks täiskasvanud lehmad siis oma piima ei joo…
Kommentaar: See on müüt, et piim on imiku toit. Täiskasvanud lehm joob võimalusel lüpsiku tilgatumaks. Ka kass joob ju täiskasvanuna piima. Samuti koer, kuigi eelistab hapendatud varianti.
Piima tuuakse sageli esile kui vajaliku kaltsiumiallikat…
Kommentaar: Õige, kuid väga ühekülgne lähenemine. Piimas on sadu kasulikke komponente ja bioaktiivseid ühendeid. Ega asjata ole loodus meile ette seadnud, et sünnijärgselt saame kõik vajaliku kätte piimast. Kui kaua seda oma lastele võimaldatakse on igaühel enda vastutuse ja südametunnistuse küsimus.
Jutt ei käi vanaisa lehmast, kes toitub oma karjamaal vaid lehmadest kes söödetakse teraviljaga ja jumal teab millega söödetakse, et toodang suurem oleks.
Kommentaar: Ka see piim sünteesitakse ju piimanäärmes. Seega ei midagi kunstlikku või kahjulikku.
Peab jälgima et D-vit ja muid mineraale ka piisavalt saaks, et see siiski luude koostisesse läheks, mitte veresoonte seintesse.
Kommentaar: Oled sa ikka kaine või arvad tõemeeli nii?
Keefir peaks juba ka mao mikrofloora jaoks vajalike baktereid sisaldama, olen ise soovitanud just neile kellel on kõhu läbikäimisega probleeme.
Kommentaar: Väga õige. Kraanikaussi Actimel-id ja Danone-d. Kõige tavalisem keefir on parim probiootiline piimatoode. Ka meie tavalised jogurtid sisaldavad rohkem probiootilisiste omadustega piimhappebaktereid kui eelpool mainitud reklaamirahadega promotud kaubamärgid.
Nässu on ja aetud selle töötlemisega poes müüdav piim! Soomes ka töökaaslased jõid seda helesinist ollust…
Kommentaar: Näed, ise sa siin ju ka kultiveerid poes müüdava piima justkui kahjulikkust selle “sinise olluse” jutuga. Eestis on täiesti korralik piim lettidel (kui see on Eesti tootjatelt pärinev).
…paljud soomlased, kes eestit külastades siinset piima on joonud, on saanud vahava kõhulahtisuse – meie piimas (eriti ÕIGES lehmapiimas) on selline mikrofloora, mis nende soolestiku jaoks täiesti tundmatu…
Kommentaar: Paljudel soomlastel on välja kujunenud laktoositalumatus, mitte pole kõhulahtisus põhjustatud Eestis joodud piimast. Selle vältimiseks on neil laktoosivabad piimad ja sobivad ka hapendatud piimatooted.
UHT- (ultra high temperature) töödeldud(ehk pastöriseeritud) piim säilibki kauem.
Piima lisatakse muid lisaaineid- nt: Soomes lisatakse tava piima ka vitamiin D, mis on täiesti õigustatud.
Kommentaar: UHT piim pole tõesti suurem asi. Kuid teatud piirkondades ainuke võimalus.
Kui piimale lisatakse midagi füüsiliselt juurde, siis nimetatakse seda piimalaadseks tooteks. On ka Se-rikastatud, omega3-rikastatud või CLA-rikastatud piimasid. Siin tuleb jälgida, kas neid on piimale lihtsalt näpuotsaga sisse pudistatud või on tulemus saadud loomade erinevate söötmise võtetega. Viimasel juhul sünteesitakse piim piimanäärmes ja tegu lisandväärtusega korraliku piimaga. Esimesel juhul on tegemist juba mainitud piimataolise tootega.
Aga see ei ole kohe üldse hea kui piimavalk seedimata kujul verre läheb, ja homogeniseeritud piimast läheb teda rohkem
Pastöriseerimine seejuures ilmselt nii halb ei olnud sest rahvas oli tervem… homogeniseerimisega samal ajal on muidugi tulnud palju muid asju mis pildi segaseks löövad.
Kommentaar: Piima homogeniseerimine on piima rasvakuulikeste pihustamisel selle peenestamine ühtlase suurusega osakesteks (selliselt töödeldud piimal ei tõuse näiteks koor pinnale). Seega, ärge nähke tonti seal, kus seda ei ole.
Kommentaarid lihtsalt selgituseks, et ei tekiks asjatult müüte. Ja kui võimalus, jooge piima, mis pärineb otse tootjalt(vanaemalt, farmerilt). Kui ei ole sellist võimalust, siis ostke poest. Kui kere piima ei kannata, siis tarbige selliseid piimatooteid, mis teile sobivad. Ja soovitatavalt meie oma tootjaltel/töötlejatelt. Põhiline, et tarbite ja tarbite mitmekesiselt.
Teema kiskus vahepeal jälle tüüpvägikaikavedamiseks. Õnneks osad konkreetsest võistlusest huvitatud seltsimehed tüürisid teema õigesse vakku tagasi. On korraldajate otsustada, kus ja kuidas. Aamen. Aga mina tahaks hoopis küsida, et kas lisaks 2009 a tulemustele, oleks võimalik kuskilt näha eelmise aasta võistluse saavutusi?
Tere!
Paluksin samuti nimetet kava. Treeningstaazi aastaid, kuid pole kunagi üht lihasgruppi eelisarendanud. Hetkel 4 treeningut nädalas. Tänud ette.
Kas keegi on lahendanud müsteeriumi, kuidas küljele-kallutuste kõhupinki teistpidi reguleerida saaks? Me seal Kaixiga kangutasime kõiki kange ja jullasid, kuid mitte miski ei liikunud selle aparaadi küljes ja seega jäigi tegemata….Ehk mõnel on õnnestunud ja oskab nõua anda, et järgmisel korral mul asi vinks-vonks oleks
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Seal üks käigukangi moodi asi, mida peab sõrmitsema nagu mõnedel autodel (Opel vist) tagumisekäigu sisselülitamiseks vaja teha.
Ah jaa…süüa võid dr. Helluse tooteid kõiki. Kuid trimmi ajamiseks peaksid jäätisega oskama piiri pidada. Piimatooted on alati tervislikud (va siis kui neis pole kasutatud töödeldud taimseid rasvu). Looduses on piim, mesi ja munavalge ainukesed asjad mis on loodud ainult söömiseks.
Dr. Helluse sarja tooteid tarbides on rohkem tolku kui igasugu Actimel-i ja Danone asju kokku. Dr, Helluse sarjas kasutatakse Eesti teadlaste poolt avastatud piimhappebakterit ME-3, mis soodustab seedimist ja rikastab seedetrakti mikrofloorat. Actimel ja Danone on toodetud taanis ja siis meile transporditud. Selle ajaga kaotavad tootele lisatud kasulikud bakterid oma elujõus ja seega kasulik efekt jääb väikseks või sootuks olematuks. Isegi kõige tavalisemad Eestis toodetud jogurtid ja keefir on rohkem seedimist soodustavad kui need kaks nimetatut. Lihtsalt ajuloputus tohutu reklaamina meedias on neist teinud nn “imetoote”, mida nad tegelikult pole. Nii et eelistage dr. Hellust ja kui nii palju maksta ei soovi, siis teisi eestis toodetud piimatooteid (jogurt, keegir, pett jt.). Millist konkreetsemalt, see juba sõltub teie toitumise eesmärkidest.
Tervislik elustiil kõige alus
Fitshopist toidulauale lisa.
Nälginud näoga, tuju tume on valus,
häälitseb linnupoeg visa.
Süüa sooviksin hirmsasti, vaklu ju salus,
kui ainult koju tooks isa.
to Jess: Just täpselt. Kuid mina rääkisin piimatoodetest. Need tooted, mille valmistamisel on piimale lisatud taimseid rasvu või näiteks mahla ei ole piimatooted vaid nimetatakse piimalaadseteks toodeteks. Ja kõik mis on millegi laadne ei ole minu jaoks kõne väärt. Siia rivvi võiks lisada veel teatud kohukesed. Osadel on tootmise odavamaks muutmiseks piimarasv asendatud taimsete rasvadega. Sellised kohukesed sisaldavad küllalt suures osas transrasvhappeid (TRH). TRH-l on aga leitud kantserogeenne mõju, samuti ladestuvad nad veresoonte seintele. Seega vaadake poes enne ostu hoolega kohukese koostist (glasuur sisaldab muidugi kõigil taimseid rasvu) Tõsi, täispiimast tehtud kohukesed on mõnevõrra kallimad. Kuid kui täiskasvanu sööd säästu kohukest (või kus on kasutatud taimseid rasvu), siis on ta ise rumal, aga patt on sellist kohukest anda lapsele.
Veidi veidra loogikaga spordimees. Ütleb, et ärge kasutage lehmapiima, kasutage hoopis riisipiima ja siis suskab kaks korraliku täit jäätist. Tekib küsimus, et millest jäätist tehakse? See, et trennijärgselt rasvavaba piima kasutatakse on arusaadav, kuna rasvad aeglustavad toitainete imendumist. Millist piima koostisosa on jäätises kõige enam (peale vee)? Piima rasv on õige vastus. Seega jälle väike ebakõla härra loogikas. 100 ml joogipiimaga oleks ta oma sheigile oluliselt vähem rasva lisanud kui lusikatäie jäätisega. Tüüp keskendus liialt süsivesikutele.
Piima kasulikkusest üldisemalt. Vaadates looduses toimuvat, siis mille on loodus loonud ainult toiduks? Taimed? Taimed teevad enadast kõik oleneva, et neid ära ei söödaks (v.a teadud viljad, mis peavad ahvatlema kedagi, kes seemeid laiali kannaks). Nad kasvatavad endale näit. astlad, toodavad erinevaid mürke, katavad vaiguga jne. Looduses on ainult söömiseks piim ja munavalge. Piima on imetajatel järglaste esimesel eluperioodil ainsaks toiduks, nii nagu munavalge lootele. Ega loodus loll ole. Piimast peab kasvav organism kätte saama kõik eluks vajalikud toitefaktorid. Ja toitained on piimas õiges vahekorras. Ka näiteks piimas olev vesi on füüsikalis-keemilistelt omadustelt oluliselt paremini omastatav kui kraani- või pudelivesi. Mina ei võta ühtegi sellist inimest tõsiselt, kes räägib piima kahjulikkusest. Tal kas puuduvad süsteemsed teadmised või on ta rakendatud mingi vankri ette.
Kui tekib küsimus, millist piima juua? Kas 2,5% või 3,5%? Lihtne rehkendus: esimese variandi puhul saad klaasi (100ml) piimaga 2,5g rasva, teisel juhul 3,5g. Vahe on ainult 1g. Seega ei maksa karta juua rasvasemat piima, samas kui muud toitu teadmatult süües saate kümneid kordi rohkem rasva. Samas piimarasv on ideaalne energia allikas ja sobiva rasvhappelise koostisega. On lihtsalt maitse küsimus – ühele meeldib 3,5%, teisele 2,5%. Trennijärgse sheigi sees on rasvavaba piima arusaadav. Muul ajal tuleks eelistada tavalist piima.
Laktoositalumatus on iseasi. Neil kel see on, saavad tarbida hapendatud piimatooteid (piimale lisatud piimhappe bakterid on laktoosi ära kasutanud), nagu pett, keefir, jogurtid.
Mida kauem keeta või pannil kõrvetada, seda rohkem munas sisalduv valk denatureerub ja seeläbi valgu omastatavus väheneb. Sama on liha praadimisega.
Nõustun 100% Bonsunaga, munavalk on inimorganismile kõige kergemini omastatav valk. Ja munakollase söömisest karta pelgalt sellepärast, et sisaldab rohkem rasva, kui munavalge, ei maksa. Samal põhjusel ei ole vaja peljata munast (mõistlikult tarbides) saadava kolesterooli pärast. On hoopis teisi allikaid kust rasva tarbimist piirata ja selle läbi saadavat kolesterooli kogust vähendada. Pealegi on kolesterool rakumembraani koostisosa, seega väga tähtis komponent ja ilma selleta me toimida ei saa. Muide, ca 95% inimese kehas olevast kolesteroolist sünteesib organism ise ja ülejäänud ca 5% saadakse toiduga (muidugi kui toitumine on enam-vähem korras ning ei vinnata burgereid ja friikartuleid). Kokkuvõtteks, et terve muna (valge ja kollase) tarbimist peljata ei ole mõistlik, aga nagu iga asjaga, lolliks minna ei tasu. Ja aeg-ajalt tuleb oma ratsioonis nii kui nii valgu (ja ka teiste toitefaktorite) allikaid vahetada. Seeläbi paraneb ka omastamine.
