pkwild618

Video hea ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Kui üks pupill on ka liiga väike, siis valguse muutumise puhul see ei laiene ehk defekt on sümpaatilises kius.

Kui aga üks pupillidest on hoopis liiga suur, siis see ei tõmbu kokku valguse muutumisel, suurendades tõenäosust “parasümpaatilise närvi” defektile, tõenäoliselt silmanärvi halvatus.

Pöörduda arsti poole. Kui pole midagi hullu, siis tõenäoliselt midagi erilist pole vaja teha, aga sümptomite esinemisel võib ka operatsioon olla vajalik.

Võib esineda vaimset segadust, nõrgenenud vaimne staatus, tugev peavalu. Võib olla märk, et veri, kasvaja või muu patoloogia ajus surub alla mõnele närvile.

Ära kohe ära ehmu, tõenäoliselt see pole üks nendest viimastest, eelviimasel real. Pigem üks nendest esimestest, tõenäoliselt ütleb arst sulle, et pole midagi hullu.

” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Nagu meil üks tüüp läheb jõusaali – oi oi ma teen nüüd tõmbe. Pani pulldownis maxi (no meil siin on see 100kg) ja siis rippus sealt otsas. Veidikene sai selle sealt lahti ka. Siis ütles, et no tule tee siis ise. Ma alguses ei viitsinud, tüüp nii loll, et mõõdab asja ainult füüsises. Lõpuks läksin tegin paar korda ära ja siis tüüp räägib “no tegelikult ma olen sinust tugevam, sa oled ainult siin jõusaalis minust tugevam, tegelikult ma olen sinust tugevam”. Ja kui te teda teaksite, siis te saaksite aru, et ta ei tee nalja, kui ta sellist juttu ajab ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Räägib ka, et oi oi käisin jõusaalis, tegin selle kangiga vaata ikka mingi 80 korda tegin siis käed valutavad juba mitu päeva, täiesti jõhker. Rääkis, et tegi 70kg kangiga 3 korda ja siis ükskord oli ühe teisega teinud, teine ütles, et kang rippus rinnal ja mõlemad üritasid seda üles saada ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Palusin tüüpi ükskord julgestuseks endale. Ütlesin, et no ma praegu teen 3 korda. Kolmandal korral lasin alla ja siis tüüp hakkas kangi täiega üles rebima. Küsisin “mis teed?” “Sa ütlesid ju kolm korda.” … Kolm korda ikka üles surumist mitte alla laskmist ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Aga see kord ta suutis juba 75kg üles suruda, oli juba palju söönud. Ütles, et oo ta kaalub mingi 80. No võibolla praegu kaalub rohkem, et tal on kõht jube täis ja sõi täiega. Läksime kaaluma, tüüp oli 100 kilo. Ütleb, et “No mul nii kõht täis, ma oleksin muidu ikka päris mitu kilo kergem”. Tahaks näha, kuidas 20 kilo praadi korraga alla aetakse ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Täis lammas on ka. Kiusamas käib mingeid viienda-kuuenda klassi poole kergemaid ja veel kergemaid tüüpe ja vahel nooremaidki ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Valusad vennikesed. Ja siis räägib, et oi oi kus tüüp teeb ikka rämedalt trenni, kui ta jõukas käib. Jaa imeb pöialt ühe pingi taga. Surusime kätt. Siis vasakuga surusin väga vabalt maha. Räägib, et “ooh see oli ebavõrdne vaata need pikkused siin, sul on pikem käsi”. No tegime uue katse. Siis ta pani endale päeviku küünarnuki alla, et oo siis on meil käed peaaegu ühepikkused. Tegime kolmanda katse. Siis ütleb ta õde kõrvalt, et vaata kui valesti läheb onju. Tegime neljanda, viienda. Siis ta ütleb, et “aa mul ongi vasak nõrgem”. Siis teeme paremaga. Esimese katsega jäädi vähemalt siis rahule, aga pähe sai ikka ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Trenni kahjuks jah ei näinud, aga kahju sellegi poolest ei hakanud, osa oli kõva ja jutt oli hea ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Minuarust on juba see hämmastav, et kui ta pole… mis ta ütles, 14 või 17 aastat trenni teinud? Kuigi ta küll ütles, et tahtis alla võtta, aga 10 kilo ülekaalu tegelikult polegi nii pika ajaga võtta hull arvestades, et eks ta isu oli natukene suurem keskmise omast jäänud trenni aegadest, aga trenni enam ei teinud. Ju siis mees pidi ikka keskmisest jõusaali mehest kenasti rohkem oma toitumist jälgima.

HOIATUS! Järgnevat teksti lugedes nõustute Te oma ajju salvestama pool minu elulugu ning võtate meenuvate lapsepõlvetraumade eest vastutuse endale! Võite minu omade eest ka võtta, õnneks mul neid väga ei meenu ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Huvitas lihtsalt ja küsiksin teemaalgatajalt, et kuidas siiamaani läinud on? Ja minu sõna siia vahele (natukene teise külje alt): iseloom on see, mis paneb tegema. Iseloomu tuleb koguda. Ma olin 13, alla 1.6m, vöö 110-112cm (täpselt ei mäleta). Tegelikult moodustas sellest suure osa ka magu, sest mul see magu oli tõesti korralikult ees. Koguaeg rääkisid sugulased, et ah see on suguvõsa viga. Meil ongi suguvõsas sellised eeldused jms ja seda ei ole kuidagi võimalik parandada. Isegi üks inimene jõudis arusaamale, et ma ei tohiks isegi puhkpilli mängida muusikakoolis, sest meie suguvõsas on ülekaalulised ja nõrkade kopsudega. Üsna nõme jutt, viimane jutt on muidugi lauslollus, eelnev jutt valed teadmised. Kui nüüd hakata vaatama suguvõsa lähemalt: ei tehta trenni, süüakse korralikult jne. Mida siis veel siit oodata? Vähemalt on mul isa, kes on ka kenasti trenni teinud oma elus ja ütles, et kui ma trenni hakkan tegema, siis hakkan alla võtma ning kui ma söön koolis mitte 3-4 soolastoitu (oli kombeks) ja veel 3-4 magustoitu, vaid ühe soolastoidu ja ühe magustoidu ning kodus ka võtan ühe portsu, mitte kaks hiiglaslikku portsu, siis hakkab normi tõmbama. Eks ta jagas mulle veidi õpetussõnu ka niipalju, kui ta oskas jõusaali harjutusi näidata (noorena ta jõusaalis minuteada väga ei käinud, oli maadluse poiss, aga mulle teatud põhjustel kergejõustik ei sobi), aga eks ta midagi ikka teadis ja onu käis ka noorena jõusaalis (sain veel temalt ühe hea raamatu ka, täpselt ei mäleta, aga Eestis vähemalt on välja müüdud). Jätsin lisaportsud nii koolis kui ka kodus päevapealt maha. Paar päeva oli kõht näljane ja siis ükskord tahtis rämedalt süüa saada, veidike rohkem andsin, aga nägin, et ei aita ja ju siis parem on ära kannatada. Ja kõik, oligi toitumine minujaoks korrigeeritud (kas nüüd just detailideni, aga selle toitumisega oli kaalulangetamine juba vägagi võimalik). Siis mingiaeg jätsin õhtuse söömise ka päevapealt maha, mis on näksimised ja muu träni. Nüüd kahjuks olen pikkade päevade tõttu olnud sunnitud õhtuti sööma ja aegajalt tuleb see snäki isu ka, aga vähem kõvasti. Ma ei käi ja ei otsi enam kappidelt toitu, vaid tavaliselt midagi nt Simpsoneid vaadates vms (kahjuks Homer sööb nii suure tempoga, et ma tema dieeti jälgida ei suuda ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>). Krõpsud mulle muide enam ei meeldi, vahepeal söön, väga harva, paar korda aastas ehk maksimaalselt. Coca-Colat joon veelgi harvem, kuna seda üldse meie peres ei osteta (va vend vahel harva), aga no Sprite ja muu selline aegajalt läheb, aga tegelikult väga harva. Lihtsalt ema teeb süüa ja korras, seda me sööme ja oleme rahul, maitsev ja samas mitmekülgne. Trenni hakkasin tegema nii, et algselt tegin mõne päeva ainult kätekõverdusi ja siis panin kõhulihased juurde. Siis tahtsin juba rohkem, panin hantliharjutused juurde. Mingiaeg saatis õpetaja mind kehalises jõusaali ja siis ma hakkasin käima iga kehalise tund (3 korda nädalas) jõusaalis pluss tegin veel kodus ka lisaks (algselt kuu aega 7 päeva nädalas, siis ütlesid reied, et nüüd sa jätad paar päeva puhkust nädalasse ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> eks loll õpib ikka ainult oma vigadest ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>). Viis korda nädalas oli päris hea, poole aasta pärast oli vööl ees 95cm, kena edasiminek. Algselt ma tegin 2-aastat ainult pikemate kordustega (20 kordust seerias). Jõusaalis küll vahepeal proovisin maksimumi, aga trenni tegin ikka 20-kordust-seerias raskustega. Muide, ma käisin täiesti üksinda ja ega kedagi väga pikalt ei tulnudki kordagi. Pool aastat vms käisid paar tüüpi kolmapäeval samal ajal (üks kord nädalas) ja järgmisel hooajal käis klassivend ka minuga mõne kuu (tegelikult ma suuremasosas vist vedasin teda kaasa, juba kui ma ütlesin, et kas täna läheme oli näha, et ega ta väga ei viitsinud, aga ikka tuli ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>). Aga enamuse ajast olen ikkagi pidanud üksi lonkima. Minuarust on see trenni ja toitumise värk nii, et algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama ja muide see peab ka paika. Kahtlen, et Kiivikas või Kalmus tahavad praegu väga maha jätta kogu seda elustiili, see hakkab meeldima pikapeale. Lihtsalt ei tasu end lasta häirida nendest valearusaamadest, et on võimatu või midaiganes ja et teised norivad. Võibolla su mõistus veidike võimendab seda norimist? Eks seda ikka leidub, aga see aasta-paar vastu pidada, kuni kaal normis ei tohiks küll mingi probleem olla. Siis neil pole enam põhjust naerda, vaata, et näed ise veel palju parem välja. Mind tegelikult algklassides paar tüüpi norisid nõudselt, 4 aastat? Üsna raske oli ja ma lasingi endale pähe istuda. Aga öeldakse, et mis ei tapa, teeb tugevaks ja näed tegi. No “mingitel põhjustel” peale seda, kui ma endast kolm aastat vanemaga kätt koolis surusin, ei noritud enam ka nende poolt, kes kippusid kõiki peale enda suurte sõprade ja ilusate tüdrukute norima ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Nüüd ma üritan juba sinna päris ideaalsema vormi poole saada, vööl ripub ~88cm ja jõudu hakkab karumoodi tulema ” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Tegelikult kui ma ausalt ütlen, siis mind ei noritudki minu kaalu pärast ja muide ma polnudki nii väga paks, ma olin ehk paar aastat väga ülekaalus ja siis hakkasin alla võtma. Teised põhjused ja teate, see väikeste värk, et peavad ennast väga tähtsaks ja kõvaks. Mis teha, aga tulevikus loksuvad need asjad, kui end käsile võtta, ilusti paika: varem naerdakse hammasteta, paremini naerdakse hiljem. Lihtsalt inimesed millegipärast lasevad enda enesehinnangu ja kõik nii alla, nagu siingi öeldud – annavad alla enne, kui jõuavad alustadagi. Äsjagi käisin sugulase juures, kui ta ema ütles, et ta tütar ei saa alla võtta, sest see on meie suguvõsa värk. Aga näed ma ütlesin, et võtsin ilusti umbes 23cm alla ja ei tulnud mingi esiisa ega esiema või Aadam või Eeva mind taevast keelama.

Pole see nii hull koormus midagi, kuna poks on jah üsnagi aeroobne treening. Naljapärast võin tuua treeningkava, mis ei tapnud teda veel ära, muidugi tegu professionaaliga, aga veerand (või vähemgi) sellest vaevalt nüüd tavainimese ära tapab… Hakkas endalgi pea ringi käima, kuigi ma uurin tihti taolisi fakte.

Mike Tysoni päevane treeningkava:

5:00 Ärkamine, 3 miili sörki (5km)

6:00 Dušš ja tagasi voodisse.

10:00 Ülestõus, hommikused kaerahelbed.

12:00 Ringitreening, 10 raundi treeningpoksi.

14:00 Lõuna (liha, pasta ning puuviljamahl).

16:00 Veel ringitööd ning 60 minutit treeningrattal.

17:00 2000 kõhulihast, 500-800 ’dips’ -i (põhimõtteliselt rööbastel surumine, aga ei pea rööbastel tingimata olema), 500 kätekõverdust, 500 õlakehitust 30kg kangiga ning 10 minutit teisi harjutusi (biitseps, triitseps, rind, kõht, õlad).

19:00 Liha, pasta ning puuviljamahl (põhiliselt apelsinimahl).

20:00 30 minutit treeningrattal.

21:30 TV ning voodisse.

Eks see oleneb veidi indiviidist ka. Ei ütleks, et ilma baasharjutusteta pole võimalik iga eesmärgiga enda potentsiaali 100% ära kasutada. Muidugi kui me räägime siin nüüd jõunäitajate puhtast suurendamisest, siis on baasharjutused muidugi väga olulised, aga kui me räägime siin keha ehitamisest suurustesse, siis mina pole väga leidnud, et siin pooleteist aastat rinnaltsurumist kangiga oleks mulle väga rohkem mõju avaldanud, kui varasem rinnalt surumine hantlitega (hiljem lisaharjutus). Pigem mulle istus hantlitega kuidagi rohkem, aga väikene jõusaal, hantlid said otsa ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

See, kas nüüd kükib keegi kükkijast rohkem ei ole just eriti tähtis. Paljud jõusaalist siis reaalselt lavale võistlema lähevad? Enamustel pole seda plaaniski. Ainult kükkida oleks ka muidugi jaburdus ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Kombineerimine on siiski väga tähtis, eks ta nii ole ja kindlasti on parem teha, kui jätta tegemata. Öeldakse, et topelt ei kärise ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Eks kõige raskem ole jah muidugi see, kui oled juba suurema staatusega sportlane, mida mina loomulikult pole, aga eks see ole vist juba suhteliselt individuaalne, kuidas siis keegi millegiga paremini edasi areneb. Ja päris ideaalset treeningkava koostada on ju niikuinii võimatu, sest harjutusigi mõeldakse välja uusi ja uusi ning kindla tagamõttega (kui nad neid just võidu ei patenteeri? ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>).

HOIATUS! Järgnevat teksti ei pea lugema ning ma ei garanteeri, et kõik selles on 100% tõde. Tegu on minu enda vaadete ning nägemustega, luban kõigil vastu vaielda ning vigu parandada!

Mina ei leia, et baasharjutused suurendavad teiste harjutuste jõudu, aga ma ei vaidle ka vastu. Pigem ma võtaksin seda nii: mõlemad täiendavad üksteist. Mitte ainult baasharjutuste võimekuse suurenemine ei suurenda teiste harjutuste võimekust, vaid ka vastupidi. Samamoodi sa võid teha meeletult teisi harjutusi, aga baasi üldse mitte teha. Ja kui sa teiste harjutuste maksimumid ja vastupidavused oled kõik suureks arendanud, siis on sul ka baasharjutuste näitajad suuremad, kui algselt ning need kasvavad päris mühinal edasi, kuna tuleb jõudu metsikult ka teiste harjutustega. Mina näiteks, ükskõik millist uut harjutust ka ei hakka tegema, kohe hakkab meeletu kasv pihta. Kuni mingi maani muidugi. Ehk siis mu jõud ja vastupidavus on küll võibolla suured, aga lihtsalt vaja kohaneda nende harjutustega. Mitte ma ei saa siis järsku teiste harjutustega jõudu juurde, vaid ma kohanen nendega. Samamoodi võib ka ilma baasharjutusi tegemata, aga eraldi selga, jalgu, käsi, rinda, kõhtu jne treenides “kohaneda baasharjutustega”. Muidugi siin tuleb ka tehnika mängu, millega ei saa lihtsalt kohaneda, vaid mida peab harjutama, aga tehnika osa pole enam jõuareng, vaid oskuste ja kogemuste areng.

On loomulik, et jõudu või vastupidavust treenides see ka areneb, aga ma ei tea, kas nädalas rohkem trenni tegeva inimese areng on just sama, mis vähem trenni tegeva inimese oma EELDUSEL, et kumbki nendest inimestest ei pinguta üle st ei jäta lihastele taastumiseks aega. Ma arvan, et see mees, kes teeb nädalas 30-seid seeriaid ei saa nii suurt maksimumjõudu, küll aga tuleb temast vastupidavam mees, kui teisest, kes teeb 8-12 korduseid seeriaid.

HOIATUS! Järgnevat teksti ei pea lugema ning ma ei garanteeri, et kõik selles on 100% tõde. Tegu on minu enda vaadete ning nägemustega, luban kõigil vastu vaielda ning vigu parandada!

EELNEVALE POSTITAJALE (MEI): Niikuinii keegi mind ei usu, aga alguses ma paar nädalat ainult kätekõverdusi ja kõhulihaseid ning seejärel tegin 2-4-6 (täpselt ei mäleta) nädalat lisaks veel ka 5kg hantlitega. Sellise pealtnäha väikese koormusega kasvas mu käsi ei rohkem ega vähem, kui nii palju, et keegi niikuinii ei usu nii, et vahet pole. Lihtsalt ma tahtsin öelda seda eelmisele kommenteerijale, et alati ei pea tegema meeletult erinevat tüüpi harjutusi, et saada kätele mõni sent juurde. Mina tegin alguses hantlitega rinnalt surumist, külgedele lendu (nii püsti kui lamades), triitsepsi kõverdusi, curle (ehk siis klassikalisi biitsepsi tõsteid) nii püsti kui lamades ning hantlitega ülepea tõsteid. No see on siis tähendab käte osa, mis ma tegin. Muud ma treenisin puhtalt keharaskusega. Kiskus lihtsalt veidi üksluiseks, aga 5kg hantlitega sai väga edukalt mõõtu kätele juurde ning kõigest kolme kuuga. Peale seda muidugi pidurdus, tuli poole aastaga veel 1,5-2cm juurde (midagi nende kahe numbri vahele) ning selle kogu aja jooksul ei võtnud ma grammigi juurde. Tegelikult 2kg võtsin alla, aga eks seda vist pigem vedeliku arvelt. Kõhu tõmbas muidugi normaalsemaks tunduvalt, väga kähku, paari kuuga? Aga kaalu otseselt väga ei kaotanud.

See erinevate vahenditega trenni tegemine on pigem selleks, et saaks erinevaid kehaosi treenida, aga sul pole vaja teha käte treenimiseks ei tea mida. Hantlitega annab nii palju varieeruda. Lihtsalt selliseid üldharjutusi on võibolla parem teha selletõttu, et muidu kiputaksegi ainult nende hantlitega biitsepsit vehkima ja siis tekib ebaühtlus. Pluss see on endale lihtsalt vaheldus, meelele ja ka kehale väike puhkus, kuna käed saavad väiksemad koormust, kui hantlitega tehes (pidasin silmas küki puhul) pluss erinevat harjutused treenivad keha reljeefe erinevalt (ehk siis leian, et ka biitsepsi kõverdusi ideaalis tuleks teha lihtsalt erinevat moodi hantelid hoides, kuna arenevad lihased erinevat moodi siis, hantlite otsad vastu keha ehk klassikaline arendab pigem muna, samas kui hoida neid “pikuti” vms, siis on näha, et lihas areneb pikemaks).

Lihtne ja loogiline – Ott süstib konkurendid kaaluklassist välja ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>