pkwild618

Kui mu rinnalihaseid võrrelda teiste omadega minu vanuses, siis nad ei olegi nii väikesed. Lihtsalt kuna rinnalihas kasvab aeglaselt ja ilma trennita väga vähe, siis on kahtlane vaadata, kuidas ülejäänud keha kasvab ees ja rinnalihas tuleb järgi ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Geneetika ongi üks kõige suurematest teguritest. Geneetikast sõltub ju ka ainevahetus jms., (seda saab küll hiljem muuta, aga ainevahetuse algne kuju) mis omakorda mõjutab toitainete omastatavust jms..

Ei tea päris täpselt, kuidas seda mõõdetakse, aga meie mõõtsime õla keskpunktist natukene taha poole (ehk siis mitte päris õla keskpunktini, oleneb kes kust seda õla keskpunkti arvestab) ning mul oli aasta tagasi vist 76cm.

LISAN: võimalik, et mõõtsime mitte päris nii, nagu tegelikult mõõdetakse.

Mõtlesin tegelikult nende väikeste lihaste keskpunktini, mis on õla taga. Mis on väikesed, aga suure jõuga.

Kui netis antud mõõte vaadata, siis vist olen ma lasknud valesti mõõta ning tuleb uuesti mõõta, sest see tundub utoopiliselt suur. Või siis on kulturistid tihti väga kitsaste õlgadega?

Mu kaal oli vahemikus 72-75kg (päris täpselt ei mäleta). Ja muide, 17a ja 36cm on pigem pisike käsi, kui et suur, kui sa korralikult sööd.

Minu jaoks on ka utoopia, aga silmad on mul korras ja mõõdulint ka. Kui ma 13a hakkasin treenima, siis tuli mul 3 kuuga 6cm juurde. 2cm kadus esialgu ja siis lõi 8cm otsa. Selleks ajaks olin ma saanud juba 14. Peale seda mul kasv tunduvalt aeglustus, kuna tegin samade hantlitega ning raskused jäid ju samaks. Järgmise kas 3 või 4 kuu jooksul oli kasv 2cm, mis oli juba kordades väiksem. Siis tuli suvi ja läks jälle natuke kehvaks asi. Tolle suvega ma eriti ei kaotanudki, kuna sõin korralikult (praegu oli probleem vähene söömine vahepeal) ning aegajalt midagi tegin ka. Peale seda suve mu treeningkordade arv langes kolmeni ning sellise arvu kordadega suutsin ma ainult oma vastupidavust ning jõudu suurendada. Tegelikult küll mitte päris ainult, aga lihasmõõdud jäid tahaplaanile siis. Hakkasin vähem sööma ka ning kaotasin kenasti rasva, aga mõõdud säilitasin. Muidu mul oli vasak käsi koguaeg u 1-1.5cm suurem, aga nüüd on parem u 1-1.5cm suurem.

Jõudu ja massi pole oma elus eriti teinud, kuna teen 5x 20 skeemiga harjutusi. Selle tõttu pole mul eriti suured jõunäitajad (kui võrrelda oma vanuse eliit klassi tüüpidega), aga samas keskmisest kehaehitajast, kes pöörab rohkem tähelepanu massile ja jõule, siiski tunduvalt suuremad (olenevalt harjutusest). 11a suutsin nt. 20kg hantli ühe käega üles tõsta küll ja siis ma veel trenni ei teinud üldse. Lihtsalt sattusin korra jõusaali ja mõtlesin, et proovin. Kaal on mul alati teistest suurem olnud ning juba 11a oli mul käsi 36cm. Tolajal oli mul muidugi rohkem rasva, sest istusin palju arvutis ja eriti ei liigutanud, aga praeguse rasvaprotsendi juures oleks mul ikkagi u. 34cm olnud, mis on 11a inimese kohta, kes pole kordagi jõusaalis käinud, üsna kena number. Kätele olen väiksena nii palju saanud vatti, et kui mul oli mõni jalg nt. kipsis (teatud põhjustel, mitte luumurd vms.), siis liikusin igale poole käte abil. Toolide peale jms. tõstsin end alati kätega (mitte tite mõõdus toolid, vaid tavalised toolid) ja ühe korra olin isegi üle poole aasta niimoodi. Samas väiksena käisin kätel ka päris palju. Küll ei liikunud, aga lihtsalt enda proovile panekuks kõndisin käte peal aegajalt ja kuna mu keha on alati raske olnud, siis nõudis see mu kätelt ka ehk rohkem jõudu, kui mõnel teisel eakaaslasel (kes siiski ei suutnud seda teha ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>). Aegajalt tegin siis lõbupärast kätekõverdusi ka ja mõnikord proovisin oma 5kg hantlit ka tõsta. Tõstsin seda seni, kuni 100 korda jaksasin õlalt ära suruda ja see võis olla ehk algklasside esimeses pooles. Tegelikult ma tõstsin seda väga harva, aga lihtsalt kuna mu käed olid koguaeg kasutuses, siis vastupidavus kätel tõusis. Aegajalt isa või mõni sugulane ütles, et noh näita, palju tõsta jaksad ja siis tõstsin. Isa näitas mulle mõningaid harjutusi juba väga varakult ja neid ma mõnikord “imiteerisin” ka. Trenni hakkasin tegema 2007a. novembri esimese nädala esmaspäeval ja tegin koguaeg 5x 20 skeemiga, et vastupidavust suurendada ning südant tugevdada.

Söönud olen alati kõike. Kunagi ei jätnud järgi, vaid punnitasin endale sisse. Portsud kasvasid suureks päris varakult ning algklassides, kui teised sõid väikestelt taldrikutelt väikesele taldrikule parajaid portse, oli minul see ääreni täis ja siis 2-3 portsu. Ja kui sai siis 2-3 magustoitu ehk ka. Mingis vanuses hakkas rasva liiga palju tulema ja esialgu jätsin lihtsalt teise portsu söömise ära. Sõin ainult ühe portsu soolastoitu alati. Siis jätsin selle õhtuse näksimise ka ära, aga kuna siis läksime reisile perega ja seal ma sõin sellel ajal, kui sain, siis see õhtune söömine jäi mul ikkagi sisse. Praegu on mu isu väga muutuv. Ma võin süüa koguaeg, kui tahan, aga kõht ei mahuta alati. Samas mao mahutavus suureneb ja väheneb mul 1-2 päevaga. Kui söön üks päev väga palju, siis teine päev on probleem kadunud. Söön paar päeva väga vähe, siis kohe süüa väga ei jaksa. Võin kaks päeva mitte midagi süüa ja ma ei pruugi ikka nälga tunda. Samas kui ma olen eelnevalt palju söönud ja siis järsku võtaksin sellise nälgimise, siis tahaks kõht ikka süüa. Aga väga kähku kaoks see ära. Vahepeal oli mul isegi nii, et kõhu ääreni täis ja 5min pärast võisin sama palju veel süüa. See juhtus siis, kui ma jätsin teise portsu söömise ära ja kõht tahtis süüa saada. Siis üks päev sõin sõin kõht täis ei saanud, paar päeva kannatasin ära ja rohkem ei olnudki vaja, kui üks ports korraga ja 3-??? korda päevas.