pinepearl

” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> No kirjutamiseks peab kirjanikul ikka õige vaim peale tulema.

Kuigi ega ma nende paari vaba tunniga täna niikuinii psühholoogia referaati valmis ei jõua.

No ma inspireerin Sind. Mida Sul selleks vaja on? ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Võta shokolaadi või midagi…

Niisiis. Kuhu ma jäingi. Alustasin oma kulturismitreeninguid oma maakodus oma toas käepärase surumispingiga möllates. Vist peale 2. kuud liikusin üle 3ks jaotatud kavale, tehes keha 2x nädalas läbi. Need treeningud ei olnud just kõige lõbusamad, kuid ilmselt korvas suure sageduse madal intensiivsus, mis algajatel ikka on. Pausid seeriate vahel olid mul 30 sek. Kas ka 4ks jaotatud kava tegin ei mäleta. Igatahes on mul meeles, et tollal treeningkavasid uurides imestasin, miks võib ülakeha jaotada lausa 3/4 päeva peale, tervet alakeha peab aga endiselt treenima ühel päeval. Hiljem muidugi selgus, et ma polnudki hull, lihtsalt alakeha alahinnatakse pidevalt… Raskused polnud ilmselt ulmelised, sest kükki tegin ju kangiga, mille suutsin maast pea taha tõsta: kükipuuri mul polnud.

LISANDID JA IIDOLID

Mida kindlasti ära märkida tahtsin oli, et toidulisandeid hakkasin ma kasutama juba teisest treeningkuust. Võib öelda, et meil on üpris pikk suhe. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Oma esimese paki legendaarset Protein Nr.1 ostsin soliidse juurdehindlusega Viru Keskuse Spantal Spordist. 4 spl seda peale trenni oli üks mu päeva korralikemaid valguannuseid. Muidu üritasin oma valgukotil järel käia ikka vanas Robocopi poes Telliskivi tänaval, kui vähegi hiljaks ei jäänud. Kord kuus sinna minna oli ikka suur sündmus. Peaaegu mäletan seda nö laohoonele omast lõhna, mis mind iga kord uksel tervitas. Muidugi vedas eriti siis, kui Härra Ott Kiivikas samal ajal seal juhtus olema. Kord olin suutnud kokku koguda suurema summa ja läksin sinna tõstevööd, kindaid ja valku soetama. Tegin tookord ka kliendikaardi, mis kohe esimese ostuga end ära tasus(Tee sinagi! ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>). Peale selle sai soetatud ka üks motivatsiooniline pildimapp, mille sisu minu toa seina ehtima hakkas.

Igatahes mäletan, et Ott isiklikult tuli mulle neid asju sobitama ja kui mees mulle ette astus, et ülemiselt riiulilt tõstevööd leida, avaldas mulle muljet tema läbi liibuva sviitri tungiv ulmeliselt lai selg. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Mõnikord sai proovitud ka Whey Lemon Superit, mis tegelt oleks ehk hinna/koguse poolest mulle mõttekamgi olnud.

Niisiis käisin korra kuus rongiga Tallinnas, et endale toidukraami tuua. Minu kuu norm oli 90 muna, 3 kg kana, 3 kg heeringat ja soliidne kogus kohupiima/kodujuustu. + pakk valku. ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Oma pisku taskuraha viisin põhiliselt jaama turule ja telliskivi säästukasse. Seda kogust andis muidugi koju tassida.

Nüüd jutustangi Teile loo oma elu parimast teeninduselamusest. Nimelt oli mul taaskord kuskilt raha tekkinud ja vaja oli hantlid ja lisaraskuseid muretseda.

Olnud oma tavapärase toidutavaari ära ostnud, suundusid Tallinn Kaubamajja, kust soetasid 2×15 kg tellitavad hantlid ja 10 kg ketta. Siis aga avastasin, et oh imet: ma vist ei jõuagi seda kõike koju tassida!

Tallinna Kaubamaja eeskujulikud töötajad tellisid mulle takso, andsid taksokupongi ja lasid veel kojugi helistada, et mulle rongi vastu tuldaks. Tervitused Spordiosakonda! Näete, mis tänu Teile poisist saanud on.

Treeningute algusperioodil mõjus trennipisik ka teistele. Oma pikaajalisest sõbrast naabripoisiga käisime sügisest kevadeni IGAL õhtul jooksmas. Kasvõi tavapärane väike ring+ asja juurde kuuluv päevasündmuste arutamine. Ka tema majja ilmus lõuatõmbamiskang, hiljem juba laenasid talle oma hantleid ja raskuseid. Tema aga printis mulle välja minu esimesed toitumisalased materjalid.

TOITUMINE

Toitumisele üritasin tähelepanu pöörata. Hommikusse kuulusid 3 muna. Tol ajal levinud info kohaselt aga eemaldasin neist kollased, saades nii ca 9g valku. Praegu mõtlen, et oleks vähemalt terved munad ära söönud, isegi olid tol ajal menüüs valku vähe. Loodetavasti sõin sinna kõrvale ka mingit putru… Koolilõunal ajasin endale sööki sisse “kogu raha eest” kuid siiski valisin võmalusel valgurikkamat poolt. Peale sööki sai koos mõne teise huvilisega piimakannu rüüstamas käidud. 2-3 kruusi läksid järjest nagu oleksime Ollika leti ääres

Peale kooli ja enne trenni sõin 9 kuud järjest heeringat, sest Amazon.ee artikkel “toidud, mis toimivad nagu toidulisand” väitis, et seal on enim kreatiini. Lisaks veel küslauku ja vist ka mingi süsivesik. Tollest heeringast on mul siiani siiber. Kui ikka turult 3 kg heeringat ära ostad, siis kuu lõpuks pead seda juba vägisis sisse ajama. Liigse soola eemaldasin ma sealt leotamisega, saades nii üsna maitsetu tüki.

Peale trenni läks siis 4 spl Protein Nr.1 ja peotäis rosnaid. Viimane toidukord oli 3 h peale sheiki ja koosnes 100g rasvatust kohupiimast + midagi veel.

Vahest juhtus ikka, et keegi perest käis mu toiduvarude kallal või et läksin emaga tülli, kuna tahtsin õhtusöögiks mõeldud hakkliha ära süüa. Ega temagi teadnud, et see äkitselt alanud hullus püsima jääb ja vilja kannab…

Toitumine oli küll suhteliselt korrapärane kuid kaloraaz madal. Alustades kaalusin ca 62 kg, 9 kuud hiljem 55kg ” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Aga ma olen optimist: vähemalt sain üpris kuivaks ja mingi põhja ikka alla. Mingi aeg veel alustasin dieeti, süües hommikuks päevalilleseemnesuppi jms.

Kõhtu tegin ka iga päev lootes saada sama, mis mehel pildi peal. Tulemuseks oli aga keskkoht, mis oli laiem kui õlad. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Mida veel tahtsin öelda, et juba suht treeningute alguses teadsin, et tahan saada kulturistiks. Mitte lihtsalt suuremaks ja tugevamaks, vaid võistlevaks kulturistiks. Käisin vaatamas ka esimesi võistlusi Salmes. Seal tundus, et minust laval olevate kujudeni on masendavalt pikk ületamatu tee…

Nagu mu järgmisest kirjatükist selgub, siis päris nii hull olukord ei olnud…

Ma alles praegu lugesin Sinu alustamise kohta. Puhas kuld. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Hei

Tegelikult on selline uuring tehtud TNS Emori poolt. Ja on teada, et 48% internetti kasutavatest eestlastest on midagi ka internetist ostnud.

Head.

03.november 2012

Mis veel? Tänan nägin hr Silvar Rückenbergi ja arutasime paari sõnaga Lõuna-Eesti Lahtiste kulturismi ja fitnessi võistluste tulevikust. Viimane kord oli see võistlus Tartu Ülikooli spordihoones ning uuute aladena olid esindatud ka bikini ning athletic fitness. Auhinnalaud oli ka erakordselt rikkalik ning tänusõnasid jagus nii võistlejatelt kui ka alaliidult. Ütlen ausalt, et hetkel ma ei tea, kui palju mul kevadel aega ja energiat sellise ürituse organiseerimiseks oleks. Tegin Tartu Ülikooli spordirühmale ettepaneku see üritus üle võtta kuna nagunii selles grupis on ka tipporganisaator Esta Pilt koos asjaliku õega, samuti on Tartu Ülikoolil rohkem võimalusi ruumide rentimisel jne. Silvaril silmad särasid ja loodetavasti saame varsti kulturismisõpradele rõõmu teha ning välja kuulutada kevadeks juba V(viiendad) Lõuna-Eesti võistlused! Siinkohal ootaks ka suuuremat aktiivsust võistlejatelt ja mitte ainult sellises stiilis küsimustega pommitamist, et kas transport, grimm, sissepääs jne kõik on tasuta? Minul endal oli nendest tasuta saamise küsimustest vahel nii kopp ees! Pigem loodan võistlejatelt teistsugust toetust, kus kutsutakse ka oma tuttavaid võistlema, pakkutakse erinevate toetajate kontaktandmeid jne. Ideaalselt unistame ju kõik sellistest võistlustest, kus noorte-, juuniorite- ja täiskasvanute kaalukategooriad oleksid erinevad(kergemad ja raskemad võistlejad eraldi, samuti päris algajad eraldi jne), kus kõik võistlejad saavad auhinnaks ilusa mälestuskarika, võimalusel ka mõne toidulisandi ja muid eriauhindasid sponsoritelt, samuti oleks ju tore kui ka võistlustele oleks publiku jaoks kas priipääse või sümboolne 1-2 EUR. Kindlasti ka suurem kajastus meedias.

Ma arvan, et pealtvaatajatele peaks selgelt rohkem kui 1-2 EUR maksma! Alates 10 EURst pigem, ma arvan. Ja omalt poolt lisaksin, et eriti ideaalne oleks kui võistlustele saaks ilma trenni tegemata. Või vähemalt peaksid korraldajad võistlejaid trenni igapäevaselt kohale peksma ja ka õiged toiduained peaks suhu jõudma läbi võistluste korraldajate. Muidugi eeldusel, et kogu lugu on tasuta. Muidu pole pointi. ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Ma pole ausalt juba mõnda aega nii palju naernud kui seda Sinu “ideaalsete võistluste” kontseptsiooni lugedes. Kolm kolleegi käisid vaatamas, et mida ma siin itsitan, pisarad silmis.

Thanks for that too!

Igatahes kui öeldakse, et tahtejõud ja väljakutsete seljatamine pidid sportlasest sportlase tegema, siis tasuta ja ilma pingutuseta asjade saamine tundub pigem väga ajutise ja mitte väga pikaajalise sportlaskarjääri innustajana. Äkki peaks hoopis kõik asjad mitmekordselt tasustama ja võistlustel osalemise keeruliseks tegema? Ehk see lisaks spordile mainet ja motiveeriks mingit pidi?

Aga nüüd vist ikkagi võiks veits tööd ka teha.

” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Ma kardan, et 7 paeva paastumist on uhele aktiivsele inimesele natukene liig…

Organismi puhastamise eesmargil pole motet ekstreemsusteni minna.