Peep70
Forum Replies Created
-
Postitused
-
2 advokaati kohtuvad metsas suure ja tigeda karuga. 1 advokaat avab kohe oma diplomaatkohvri, võtab välja tossud ja hakkab neid jalgu panema.
– “Sest ei ole mingit kasu!” hüüab teine. “Sa ei suuda iialgi karust kiiremini joosta!”
– “Seda ma ei kavatsegi,” vastab esimene. “Aitab sellest, kui ma sinust kiiremini jooksen…”
Tänud kommenteerimast, arutlemast!
Eks Ülikoolis õppides sai harrastatud jah mitmeid spordialasid. Esimesel jõutõstmisvõistlustel 24-aastaselt kükkisin 100 kg, samal ajal oli 100 m rekord 11,7. Paar aastat hiljem, jõutõstmisega tõsisemalt tegelema hakates, oli küki tippmark 200 kg. Jooksutreeningutega enam ei tegelenud, aga 100 m rekord nihkus 10,8-ni (elektr. 11.08). Teine näide: kui varem oli paigalt üleshüpe 70 cm, siis paar aastat jõutreeningutega tegeledes, paranes tippmark – 100 cm (hooga 120 cm). Ka teadusuuringud on tõestanud, et jõul ja kiirusel on suur korrelatsioon. “Tuli ka ettepanek kergejõustiklastelt, et treeni jalg veelgi tugevamaks ja jooksed veelgi kiiremini! “5 aasat hiljem oligi küki rekord 250 kg, aga 100 m aeg jäi püsima 11,0 -11,2. Siis sai mulle selgeks, et sprindis ei jõua ma kunagi maailma tippu, aga jõutõstmises on võimalik maailma eliidile lähemale jõuda… Spordiala valikul omab loomulikult suurt rolli meie geneetika, et millised lihaskiud on meile looduse poolt “kingitud” (kaasa antud esivanemate poolt). Kiirus-, plahvatusjõu alad eeldavad glükolüütiliste/kiirete/valgete lihaskiudude olemasolu ning vastupidavusalade sportlastel see-eest oksüdatiivsete/aeglaste/punaste lihaskiudude suurt protsenti.
Kui me vaatame maailma tippsprintereid või NBA korvpallureid, näeme, et tegemist on väga atleetlike sportlastega! 1. põhjus, et neil on selline keha – jõutreening ning 2. põhjus – geneetika, et glükolüütiline lihas hüpertrofeerub. Ka jõutõstmises ja kulturismis tippu jõudmiseks on eeldatavalt “vaja” kiireid lihaskiude… Jõutõstjad kasutavad oma treeningutel lisaks maksimaaljõu arendamisel ka tihti kiiruslike jõu treeninguid. Soovitus ka kulturistidele: lisage oma treeningutesse mitmekülgseid plahvatus-kiiruslike jõuharjutusi (näit. kergej. stardid, spurdid, hüpped, heited, tõuked…), et saaksid areneda/kasvada ka Teis olevad, aga “vähe kasutust leidnud” kiired lihaskiud!
Paraku on nii, et alates 40-st eluaastast hakkavad inimorganismist kiired lihaskiud deformeeruma. Lohutuseks, et maksimaaljõudu on veel võimalik arendada, aga ainult kehamassi suurendades, “tänu” lihashüpertroofiale!
Jah, jalgade kiiruse ja hüppevõime arendamiseks on siiski parim jõuharjutus -Kükk! Käte jõu arendamiseks – Lamades Surumine! Kogu keha tugevdamiseks – Jõutõmme!
Lõpetuseks. Ahh, mis mina, tõstmise Olümpiavõitja Vardanjan on hüpanud paigalt kaugust 4,13! mina ainult 3,16.
Ilusat suve!
Tänud kaasaelamise eest!
Eks kunagi pajatab pikemalt võistlusteks valmistumisest ning võistlemisest.
Tundub, et see jõutõstmise meka – Pilzen – eestlastele üks sobiv paik on, medaleid aina tuleb ja tuleb…
Wilksi koefitsent näitab inimese suhtelist jõudu. Selle koefitsendi ja jõutõstmise lõpptulemuse korrutise põhjal selgitatakse välja ka kõikidel tiitlivõistlustel Absoluutvõitja (mitte suurim kogusumma kg-des). Ka järgunormid on kehtestatud just eelpool mainitud valemi järgi (näit. 500 punkti on Eeliit ehk Suurmeistri järgunorm). Olen nõus Hr Margus Silbaumiga, et alade eraldi arvestuses soosib Wilksi koefitsent jõutõmbes kergemaid tõstjaid ja lamades surumises see-eest raskemate kaalude atleete. Aga kolmevõistluses sobib see Wilks väga hästi, tekitab huvi ka võistlejate seas, (et kas Eesti 2011 Abs.võitjaks tuleb 77 kg kaaluv A.Kuusnõmm või 99 kg kaalu R.Sagor?! või kas 6-nda koha saab 173 kg S.Rast või 97 kg E.Hirsnik…)
Kindlasti ei ole Hr Robert Wilks “püha lehm”. Aga minu teada on ta küll väga austatud IPF distsiplinaarkomisjoni esimees!
Leian, et EJTL ikkagi järgib IPF reegleid ning meil ei ole mõtet hakata siin oma jalgratast leiutama…
Muide kas võistlusest võib osa võtta eestlasest üliõpilane kes õpib välismaises õppeasutuses?JAH! Nimetatud võistlusest võib osa võtta eestlasest üliõpilane, kes õpib välismaises õppeasutuses.
Võistlustest võivad osa võtta ka mitte üliõpilased, aga väljaspool arvestust, individuaalselt, tasudes osalustasu – 5EUR.
Aga mitte EJTL poolt keelu all olevad sportlased.
Mul on välja pakkuda veel üks huvitav ennustusvõistlus. Nimelt ennustada tuleb võistkondliku arvestust. Koos punktidega. Reg. naiste võistkonnad on SK Sparta, SK Reval-Sport ja TÜ ASK. Meeskonnad on järgmised Märjamaa SK, SK Reval-Sport 1, SK Reval-Sport 2, SK Sparta 1, SK Sparta 2, TÜ ASK 1, TÜ ASK 2Naiskonnad:
1. TÜASK 1175
2. SK Reval-Sport 1174
3. SK Sparta 777
Meeskonnad:
1. TÜASK I 2106
2. SK Sparta 2022
3. TÜASK II 1875
