Pätuloom
Forum Replies Created
-
Postitused
-
100 g fileed ei teinud igatahes midagi
~200-250 g fileed tegi.
Ma vist muidu poleks tähelepanu pööranud, aga mehel oli samamoodi ja kahtlustasingi, et leian mingit sellist infot. USAs soovitatakse mitte tarbida rohkem kui “8 ounce’i”, mis on 226.8 g. 
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ja kaua sul aega võttis, et erinevusi endal näha? Mis seisus sa enne kava tellimist olid?Ma ka julgen toitumiskava tellimist soovitada. Üldiselt on nii, et erinevusi hakkad tundma juba päevadega. Keeruline öelda millal nägema hakkad. Eks oleneb kavast. Mul eelmine kord läks kuu ajaga neli kilo vähemaks. Ja tegelikult on toitumist väga raske paika saada ainult enda teadmistega. Kõige olulisem oli kava puhul aga see, et ma sain toitumisalaselt piisavalt targemaks, et need kilod ei tulnud kõik kohe tagasi. Toitumine oli ka tunduvalt tervislikum ja enesetunne parem.
Mitte et ma ise kergelt rasva läheks, aga lihtsalt ei näe põhjust rasva näost sisse ajada. Nt alati eelistan veiseliha jne. Valguga toidan lihaseid, süsikatest saan jaksu, aga milleks rasv? Palun siis kellegil mind veenda ja soovitada, millist rasva tasuks süüa ja kuhu ma selle oma kavas võiksin lisada.Mina olen nii aru saanud, et rasvumist tekitab insuliin. Rasv ise ei tee midagi. Kui veres on palju insuliini, siis kõik kättesaadav rasv talletatakse. Samas, siin ongi trikk – kui sa sööd rohkete süsivesikutega toitu, siis keha teeb kõikidest ülejääkidest rasvad (süsivesikud tehakse teatavasti rasvadeks), samas veresuhkur tõuseb, insuliinitase tõuseb ja kõiki neid just-sünteesitud rasvasid hakatakse talletama. Edasi oleneb väga otseselt energia tarbimisest ja kulutamiseks kas õhtu lõpuks on talletatud rohkem kui hommikul. Keha saab oma rasvad igal juhul kätte, aga kõiki valikke rasvasid sünteesida ei suuda. Rohkete süsivesikutega toit on näiteks juurvili, puuvili, mahl, salat, minuarust ka näiteks piim… rääkimata “tervislikust” praest, kus on kartulid/riis/makaron, haleda tillukese rasvavaese kanarinnaga, salat, täisteraleib õhukese haleda kalkunisingiga.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kas poleks siis mõistlik teha päevas vähemalt üks söögikord, kus veresuhkur tõuseks minimaalselt. Rasvad veresuhkrut ei tõsta, seega insuliini sünteesi ei indutseeri. Keha saaks rõõmsalt kasutada ja lagundada kõiki neid kogunenud rasvavarusid. Aga kõht läheb ju ikka tühjaks kui ei söö, seetõttu on hea süüa kõrge rasvasisaldusega toitu, mis annab veel tõuke rasvade lagundamiseks. Ja veel eriti mõistlik on siis süüa neid rasvasid mida keha vajab, aga ise sünteesida ei suuda. Aga rasvarohkel toidukorral ei tohiks süüa süsivesikuid. Siis pole nagu asjal mõtet. Insuliini tase ikka tõuseb ja rasvade lagundamine on inhibeeritud.
Kokkuvõttes, kindlasti söö rasvasid, aga mitte koos süsivesikutega.
Äkki sa jagad meiega, mis programm see on, mis sul kalorikulu arvutab? Ei tahaks nagu uskuda, et kodusel päeval 2400 kalorit kulub. Aga õnnetuseks olen ka mina näinud internetis mõnda kalkulaatorit, mis selliseid mõnusaid numbreid puistab” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
Magusavajadus ja kõrgete kaloritega tooted käivad alati asja juurde, kui hakata midagi piirama, see on juba omal nahal läbi kogetud. Aga samas võin ka öelda, et tõepoolest, valgu ja heade rasvade söömine aitab selle vastu. Olen ka ise selle järgija. Mina söön ka hommikul suhteliselt valgurikast toitu, siis ei lähe kohe tunni pärast kõht tühjaks.
Viimasena, kui kohe järsult langetasid kalorid 1600 peale, siis tekib ilmselt tõesti uimasuse efekt. Ma loodan et sa ikka õhtul ka midagi sõid. Aga mina soovitaks ka sama mis Aile, proovi 2000 kalori asemel süüa 1800-1900 vahel, ja vaata, mis nädala pärast kaal näitab. Üldiselt peab ikka oma keha usaldama rohkem kui mingit programmi või kalkulaatorit
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Programmi nimi on “FitDay PC”, netis kättesaadav, kui raatsid, võid selle ka osta.
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Ma nüüd ka kahtlustan, et see arvestab energiakulu valesti. Siiski on tegemist väga kasuliku programmiga, sest ma saan jooksvalt reguleerida toidukogust vastavalt päevasele aktiivsusele. Pealegi hakkan ma seda aktiivselt kasutama ka selleks, et tasapisi vähendada süsivesikute hulka toidus ja suurendada rasvade hulka. Hakkan inimeksperimendiks – kui rasvase toidu söömine summutab ka minu magusaisud, siis hakkan ma “tõenägijaks” ja selle usu aktsiivseks kuulutajaks. 
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Aitäh.
. </li>
<li>Hyperglycaemia causes hyperinsulinaemia (kõrge insuliinitase). </li>
<li>Excess energy is stored as body fat. </li>
<li>Weight gain is the norm and cardiac risks are increased.”</li>
</ul>
<p>jne. Väga põnev ja hariv.</p>
<p></p>
</div><!-- .bbp-reply-content -->
</div><!-- .reply -->
<div id=)
Tere, ma just tegin interneti-diagnoosi, et mul võib olla insuliini resistentsus. Insuliini resistentsus on põhimõtteliselt selline seis, kus keharakud ei suuda insuliini ära tunda. Kehas on pikka aega olnud liiga kõrge insuliini tase ja rakud on sellega kohanenud, mistõttu toimub ka pidev insuliini ületootmine. Insuliini tase on kõrge juba hommikul ja veres leiduv insuliin ei suuda langetava veresuhkru taset. Selle tulemusel ei saa aju piisavalt glükoosi kätte ja inimene on uimane. Esimesel võimalusel lasen arstil seda uurida, aga praegu tundub see küll meeletult loogiline. Nimelt on mu perekonnas VÄGA levinud teist tüüpi suhkruhaigus (pöördumatu ja tõsine insuliini resistentsus). Mina ise olen aga väga sõltuv süsivesikutest. Kui ma olen söömata, hakkan värisema ja muutun jube närviliseks. Söömine tekitab kohese leevenduse. Tekivad väga tugevad magusaisud. Magusat ei ole kunagi liiga palju jne. Lisaks sellele on energiat kohutavalt vähe, eriti hommikuti enne hommikusööki. Isegi kui ma eksin, ja mul ei ole insuliini resistentsust, on mul väga tugev kalduvus teist tüüpi diabeedile ja ma pean jälgima enda veresuhkru taset.
Mööda internetti edasi komistades leidsin soovituse, et insuliini resistentsed inimesed peaksid järgima madala rasvasisaldusega dieeti ja tegema trenni. Nagu et… MÖH?!
? Kuidas mõjub kõrge rasvasisaldusega toitude söömine inimestele, kelle insuliinitase on liiga kõrge? Mida te üldse oskate öelda süsivesikute vältimisest teist tüüpi suhkruhaiguse ohu korral? </p>
<p>Või noh… Rasvad on eraldi energiaallikas. Süsivesikud muudetakse vajadusel rasvaks, aga kas rasvad muudetakse vajadusel ka süsivesikuteks ja vabastatakse veresuhkruna? Kas rasvade ja valgu kombinatsiooni söömisel tõuseb ka insuliini tase? </p>
<p>Palju küsimusi… <img decoding=)
Lugedes seda inglise keelset teksti, siis on see sama mõttega nagu Fredi artikkel, ainult selles tekstis ei räägita nii põhjalikult vaid lihtsamalt(ei räägita hormoonidest jm.). Pigem täiendavad mõlemad artiklid teineteist ja neid mõlemat läbi lugedes saab asjast paremini aru. Kombinatsioonidest Fredi artiklis jällegi ei räägita, niiet jään ka huviga ootama vastust.Mulle tundusid need kombinatsioonid väga põnevad. Eriti sellepärast et ma olen natuke biokeemiat ja inimese füsioloogiat õppinud ja olen teinud sarnaseid minitähelepanekuid. Näiteks et rasvad ja süsivesikud ilma valkudeta mõjuvad nii nagu siin kirjeldati. Ma ise tunnen seda, et süsivesikurikka toidu mõju kehakeemiale kaob alles 4-5 tunni möödudes. Seetõttu arvan, et kui näiteks 3 tundi peale süsivesikurikast toitu teha valgu-rasva söögikord, ei saavutata õiget efekti, sest insuliini tase on jätkuvalt kõrge. Aga ma mõõtmisi ei ole teinud, niiet see on ainult oletuslik minu poolt. Ootan huviga Fredi vastust.
Mina laeks sinu asemel keha peale trenni ikka,
Kogu see asi on ikka väga kummaline. Nüüd hakkasin kartma, et äkki ma tõesti olen paar nädalat väga järjekindlalt üle söönud ja muutsin enda vaikimisi energiavajaduse “lamava” inimese kordajale. Vat see on mõeldud voodihaigetele kes 8 tundi magavad, 4 tundi puhkavad ja 12 tundi istuvad ja teevad mindagi natukest. Tulemus – ka selles arvestuses on minu energiavajadus 2200-3100 (keskmine 2470) ja ma jätkuvalt söön vähem. Aga kuidas siis nende kaloritega ikka on? Ilmselt toidust saadavad kalorid on usaldusväärsed. Aga kalorite kulutamine? Kui on vaja kõndida 1 km ja on teada mis kaaluga “objekt” teeb selle vahema läbimiseks tööd, siis võiks ju saada välja arvutada kui palju energiat selleks vaja on. See ka ei tekita variatsiooni, et inimeste metabolismid on erineva kiirusega, sest metabolism on BAV osa ja seda arvutatakse eraldi. Tobe värk. Ma nüüd ei suudagi otsustada, kas ma tõesti peaksin programmile valetama, et millaliganes ma ei tee trenni või ei kõnni, olen ma sama inaktiivne kui keskmine voodihaige.
Mind pani imestama see sinu päevane kulutatud kalorite kogus. 2800 kcal päevas tundub ikka väga palju. Kuidas sa seda arvutasid?Ise olen ka 24 aastane naine, kuid oma maksimaalseks kulutatud kaloriteks võiksin trennipäeval arvestada umbes 2200 kcal. Seega toiduga üritan saada 1600-1700 kcal. See jätab väikese veaprotsendi ka arvestuseks
, päeva jooksul võibki kaal kõikuda 1-2 kilo võrra.</p>
<p>Soovitaksin sul adekvaatse ülevaate saamiseks kaaluda ennast näiteks kord nädalas hommikul, iga nädal samal päeval. See peaks päris hästi näitama, kas kaal langeb, ning kui palju ta nädalaga on langenud.</p>
<p>Seniks aga, edu kaalulangetamisel!</p>
</div>
</blockquote>
<p>Mhmh, mulle tundus ka jube palju alguses. Aga siis ma läksin peale 2000kcal päevanormi poodi ja tekkis meeletu tahtmine osta kõiksugu kõrge kalorsusega asju, mida ma muidu ei ostaks. Tavaliselt näitab see mulle seda, et ma olen kulutanud rohkem kui söönud. Eile muideks tarbisin katse mõttes 1640 kcal. Õhtul oli uimane tunne ja magama ei jäänud, pea hakkas valutama, täna energiat ei ole. Võtsin seda õppetunnina. Aga jah, arvutused ütlevad, et BAV on 1430, ülejäänu moodustab kirjapandud tegevused ja vaikimisi määratud kordaja. Tüüpilisel kodusel päeval on kalorivajadus 2400 (vaikimisi istuva eluviisi kordaja), päeval kus satub kokku töölkäimine, trenn ja natuke nõudepesemist on päevas kalorivajadus 3100 kcal. </p>
<p>Ma kaalun end iga hommik enne hommikusööki. Pealelõunaseid kaalunumbreid isegi ei tea.</p>
<p><img decoding=)
No kui sa trennis käid, siis peaks ikka olema natukese liikumisega…Kaalulangetuseks ideaalne defitsiit on -200-300 kcal päevas. -500 peal hakkab enamus inimesi ennast juba natuke imelikult tundma…
Seda minagi enne mõtlesin, et käin trennis ja puha, aga programm kasutab seda kordajat selle aja jaoks, mis mul on defineerimata. Trenniskäimised panen alati eeskujulikult kirja, kui kaua kestis ja kui intensiivne trenn oli, samuti kõiksugu muud asjad, nt nõude pesemine 20 minutit või trenni ja koju jalutamine 30 min. Järgi jääbki ainult see aeg kus ma arvuti taga istun või tundide viisi mingit sarja vaatan ja siis ei ole seal just eriti palju liikumist.
200-300 kcal päevas – see on vist kaalulangus 1-2 kilo kuus?
FitDay andmebaas peaks üsna asjalik olema. 800ne alakaloraaž on üsna karm. Selle juures hakkan mina tundma uimasust, igasuguse sooritusvõime langust jne. Samuti on see liiga suur alakaloraaž, et mõistlikult alla võtta ö keha hakkab kinni hoidma kõigest, sest nälg on liiga suur.Samas kui ütled, et tunned end normaalselt, siis tõenäoliselt loed midagi kuskilt valesti.
mhh, sel juhul muudan ma kordajat. Ehk siis – minu default aktiivsus on “istuv”, mitte “istuv, natukese liikumisega”. Sel juhul on kogu selle katse jooksul minu energiadefitsiit olnud 640 kcal päevas. Sinu öeldud asjade taustal tundub täpsem.
Magusaisu on rasvade vähesuse tagajärg.Tõsta rasva- ja süsivesikuprotsendid ümber,siin veendud ise,
Kas on mingi eriline põhjus nii suurel süsivesikute tarbimisel?btw,
kuhu kadus 13%,
Jaa, super hea põhjus.
Tegelt isegi kaks. Esiteks, ma olen meeletu magusasõber. Eks ma ikka üritan kärpida kust kärpida annab, aga juuksekarva lõhki ei aja. Jäätist, sokolaadi jne ei julge koju ostagi. Ja sefiiri, ooooo sefiiri. Eks ma siis kompenseerin maasikate ja arbuusiga. Ja jõuamegi teise põhjuseni – murelihooaeg. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Tegelt see ka, et ma vist vahepeal läksin valkudega liiale – tekkisid mingid veidrad terviseprobleemid, k.a. osteoporoosi oht, mis tekib kaltsiumipuudusest ja valgud viivad kaltsiumi kehast välja (kuigi ma pole kuulnud otsestest seosest osteoporoosi ja rohke valkude söömise vahel). Ma olen isegi üritanud sihipäraselt kaltsiumirikkaid asju süüa, aga saan kätte umbes 60% soovitavast kogusest. Aga räägi, mis oleks soovitav valgukogus naisele, kes käib aeroobikas aga siiski pooldab korraliku lihastoonuse olemasolu?
Ma kusjuures ei tea kuhu kadusid 3 % (ümardati alla?), aga 10% on alkohol!
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Oi, kuidas tekkis praegu joodiku tunne. Aga tegelt pole asi üldse nii hull – lihtsalt suvine aeg ja sotsiaalseid õhtuid on rohkem kui koduseid. Ja siis limpsin paar rumm-koolat või džinn-toonikut mõne tunni jooksul ja panen eeskujulikult kõik kirja.Niitäpselt kaloreid niikuinii lugeda ei saa, mingi viga uleb arvestusse niikunii, kuna iga toidu peale pole kaloreid kirjutatud ju. Näiteks ostad Statoilist hot-doog, siis seal pole kirjas palju kaloreid saab, või ostad rimi grill-letist lasanjet pool kilo.toitude andmebaas on tegelikult üsna suur (FitDay) ja hinnanguliselt saan kaalu ka teada. kui arvestan kogemata natuke väiksema kaalu, pole ka hullu, sest USAs (andmebaas sealt) valatakse kõik toidud õliga üle.
Postitused
