paprica
Forum Replies Created
-
Postitused
-
mul ka selle saaliga head mälestused!
mingi 4 aastat tagasi käisin seal aeg-ajalt. tegin seal siis rebimist, seni, kui minu juurde tatsas tähtsa näoga jõusaali treener (tal oli seal mingi diplom ka seina peal, et kat. see ja see:, kool see ja see)) ja ütles mulle, et siin saalis rinnalevõttu teha ei tohi. kuna see mind justkui eriti ei puudutanud tegin edasi:) seepeal sell ägestus ja andis käskivas kõneviisis teada, et rinnalevõttu teha ei tohi. põhjendus oli see, et naised ja lapsed võivad haiget saada, kui “kang katki” läheb. see selleks, ei hakanud täpsustama emma-kumma alla ta kvalifitseerub, sest saalis peale tema kedagi ei olnud:) lähtuvalt printsiibist “targem annab järele” tõstsin kaabut ja lahkusin.
ajal, mil jokker tegeleb kaunite kunstidega, leevendas see mõnusalt irooniline postitus viimasel ajal foorumis valitsevat huumoripõuda.
minu jaoks on kvalifitseeruvad tolade hulka:
1) kogu see plätude koolkond;
2) palja ülakehaga vennad, kes peale iga harjutust käivad “arengut” peeglist kaemas;
3) vennad, kes harjutusi tehes koguaeg häälitsevad, puhivad, karjuvad, vms;
4) vennad, kes teevad aastast-aastasse ühte kava, kuid vaatamata sellele tarivad seda kaasas, mida nad siis iga harjutuse vahepeal kala näoga silmitsevad;
5) vennad, kes tammuvad mööda jõusaali, jõllavad sind altkulmu (kriminaali pilguga), teevad vahepeal poksiliigutusi ja kui sa hakkad neid puht arstiteaduslikust huvist jälgima ja kogemata tekib silmside, küsivad: mida on.
mind huvitab pigem, miskohapealt on pudru hommikuses toidukorras äärmuslik. olen aru saanud, et isegi foorumlaste poolt tunnustatud guru Ott on selle äärmuse esindaja. rääkimata tunnustamata gurudest nagu M.Zilmer, kes on seda samuti hommikuse toidukorrana sobilikuks pidanud.
Väljavõte:
Tartu Ülikooli arstiteaduskonna biokeemia instituudi juhataja, meditsiinilise biokeemia professor dr Mihkel Zilmer peab toitumise puhul oluliseks inimorganismi vajaduste arvestamist. Ta soovitab tutvuda enda kirjutatud raamatuga “Normaalne söömine”, mis kirjeldab hommikusöögi kolme põhireeglit.
Esimene toidukord peaks andma suurima osa päevasest süsivesikukogusest. Süsivesikurikkad on näiteks puder, leib ja väikene pannkook lemmikmoosiga.
Samas võiks hommikusöök olla suhteliselt rasvavaesem, seejuures aga mitte täielikult rasvavaba. Söögilaual võiksid olla väherasvane biokeefir, kohupiim ja jogurt, unustada tuleks näiteks vorstivõileib, sest või ja vorsti kombinatsioon ületab rasvasisalduselt hommikul normaalse söömise valuläve.
Nojah on ju väga valus lugeda artikkel läbi, et saada kätte oma vastused ning lisaks veel midagi kõrva taha jätta ! Kõik ei pea olema Sulle läbi mämmutatud ju, kui leiad ise vastuse jääb äkki paremini meelde.Palju targem on anda ju näljasele õng kui üks kala. Oldmani teadmistes ei tasu kindlasti mitte kahelda.
P.S Mitte põhistada vaid siiski põhjendada.
P.S Põhistada tähendab usutavaks tegema, mis on natsa kõvem termin;)
Vot see on äärmuslik.
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>isikud, kelle nime all on märge “spetsialist” võiks oma arvamusi ja postitusi vahest põhistada!!!!!!!
näiteks selle kasutajanime alt antav side on üldjuhul ülbelt lakooniline ja/või lisatakse mingi link. kui teil on teadmisi, siis ärge olge nende jagamisega sedavõrd kitsi. kui teil neid ei ole, siis………
sorry, mulle vaatas seal lehelt vastu see kõurik: http://www.teenbodybuilding.com/maximm.htm
see aaron on ikka natsa parema kehaga, kui keskmine kergejõustiklane:)
minu arvates on sellel tegelasel keskmise kergejõustiklase keha.
mind ka häirib see mentaliteet, et kellel vähegi lihast see on kohe automaatselt keemik ja “mõttetu mees” vms.
Keemia keemiaks, kuid selge on see, et ilma tahtejõuta spordis keegi tippu ei jõua. Väidan, et colemani on coleman ikkagi eelkõige tänu oma meeletule tahtejõule. Keemiat pruukiv ilma tahtejõuta tüüp ei saavuta ühelgi alal suurt edu.
Ma ei tahaks dopinguhõngulises teemas kasutada nime Kanter (olen 100% veendunud, et dopingut tema mitte kunagi tarvitanud ei ole), kuid tema on see, kes ta täna on, eelkõige tänu oma meeletule tahtejõule ja rutiinitaluvusele. Kanter on ilmselt maailmas üks väheseid kergejõustiklasi, kellel lisaks treeningule on professionaalselt (teaduslikult) korraldatud ka toitumine (Zilmer) ja taastumine, mis on 24/7 kontrolli all ning allutatud 100% kettaheitele.
Ilmselt on meeletu tahtejõud, rutiinitaluvus ja pühendumus märksõnad, mis on ka meie kulturismi tippude edu taga. Kindlasti oleks Oti tase veelgi parem, kui ta saaks ennast 24/7 treenimisele pühendada.
4. Parim meetod, mis aitab treeningu intensiivsust säilitada ja üleval hoida – muusika.Weideri uurimisrühm viis läbi uurimuse, kus leiti, et kui treenijad kuulasid MP 3 – ga õlatreeningu ajal oma lemmikmuusikat, tegid nad iga harjutuse korral keskmiselt 1 – 2 kordust rohkem, kui treenides ilma muusikata (täpselt samad harjutused, sama järjekord jne.).
Kui muusikat kuulad, siis läheb korduste lugemine sassi ja teed igaks juhuks veel mõne korduse, et kindlam oleks.
Minu silmis on need nn profikulturistid vastupidi amatöörkulturistid ja need, kes ei kasuta steroide, nn amatöörkulturistid, on just profikulturistid
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>kuna kirjutuses märgiti, et ka amatöörkulturistid on põhimõtteliselt samasugused, siis ilmselt pead rahulduma kohalike klassikutega, kes näevad välja kui treenitud kehaga sprinterid:)
Kas sama tendents tuleb välja ka siis, kui võrrelda 73.a & 83.a maailma tippe?
Kui O.Annus ja “muinasaja” kangelased välja jätta, keda saab lugeda meie parimaks (kes omal ajal on olnud kõige lähemal tipule)?
